Advertise on podcast: Järgmine Peatus

Hiina keel ja kultuur on eestimaalase jaoks harjumuspärasest midagikardinaalselt erinevat. Kuidas Hiinas ja hiinlastega suhtlemiselfopaasid vältida, räägib sealmail kaks aastat elanud Jens Veende. Alustuseks jutustab Jens sellest, kuidas ta Hiinasse elama sattus. Kasee on omamoodi veider lugu. „Hiinas võib kõike juhtuda,” onöelnud Jensi esimene hiina keele õpetaja. Ja nii tõesti on...Pikemalt saab sellest kuulda nii podcastist kui ka lugeda hiljutiilmunud raamatust „Minu Hiina”. Saates on aga juttu Hiinas levivatest petuskeemidest, miks polehiinlastel rahakotti, miks on number 4 tabu ja palju muud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Korduvalt Keenias käinud reisiajakirjanik Silvia Pärmann teabrääkida, et tegelikult polegi Keeniasse reisides hädavajaliksafarile minna. Eksootilisi loomi näeb suvalistes olukordades igaljuhul. Näiteks meenutab Silvia olukorda, kuidas sõitis toidupoodi ningselle ees oleva võsa juures oli kolm kaelkirjakut. Silvia muigab, etnemad kaaslasega olid ainsad, kes peatusid ja pildistasid –kohalike jaoks tundus see täiesti tavapärane olukord. Veel on juttu pööraselt muutuvast Nairobist, (era)haridusest,IT-sektorist ning asjaolust, et inimeste keskmine vanus on 20 ringis. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kirde-Aafrikas asuv Eritrea onturistide poolt pea avastamata paik ning just seetõttu on sinnapikalt soovinud reisida ka maailmarändur Talvis Lankots. Tänavutegi ta selle plaani teoks. Talvis toonitab, et Eritreassereisimine pole nii lihtne, et ostad pileti, vormistad viisa jaavastad rõõmsameelselt riiki. Juba viisa saamine on paras kadalippning kui oled viimaks kohal, siis on su käimised väga piiratud.Ilma ametliku loata ei tohi isegi pealinnast välja sõita. Eritreadnimetatakse ka Aafrika Põhja-Koreaks. Eritrea on üks maailma kõigevähemarenenud riike. Talvis oskab selle kohta näiteid tuua – takäis südalinna nooblis restoranis, kus polnud isegi jooksvat vett(koristajatädi kallas kannuga vett kätele); pangaautomaate poleolemas; internetti saamine on väga keeruline ningajakirjandusvabaduselt on see täitsa nimekirja lõpus. Juttu on kasõjaväemaksust, mis on kopsakad 40% palgast. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kirglik rännuhuviline MartinPalmet ei leidnud endale õigel ajal reisikaaslast ning seegaotsustas minna reisile üksinda. Sedasi avastas ta, et niiviisi ringirännata ongi päris tore. Saates jutustab ta üksindareisimisest nii Mehhikos, Hiinas, New Yorgis kui Soomes. Ta naljatab,et mitte keegi ei lähe ju üksinda Hiina – kuid just seepärasttahtiski tema seal täitsa üksinda rännata. Martini jaoks on alati elamusedolnud tähtsamad kui raha. Martin tõdeb, et nii mõnigi ütleb, et1500 euro eest saaks näiteks uue diivani... aga tema ise eelistabiga kell selle summa reisimise peale kulutada. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kunstnik Riina Õun sõitis tänavumööda maad Tallinnast Ateenasse ja tagasi, et osaleda sealseskunstiresidentuuris. Ta läbis kokku 18 riiki ning oli teel 135tundi. Peamiselt liikles ta rongiga, kuidigal pool polnud rööbasteledasi liikumine võimalik. Enamikes läbitud riikides peatus ta kapisut kauem, et kaasata kohalikke oma kunstiprojekti. Selle loomisesosales üle 70 inimese ningkoos sailoodud üle 100 tikandi,mille Riinapani kokku lapiteki-laadseks teoseks. Saates jutustab ta, kuidas tallebussi asemel eratakso järgisaadeti, õõvastavast momendist Montenegro mägedes, millisterahvustegata suhestus ja palju muud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis siis, kui ostaks välismaaleteise kodu? Just nii tegid Kris Leinatamm-Sepp ja tema abikaasaKristo – juhuste kokkulangemisel on neil nüüd korter armsaskülakeses Itaalias. Kirsiks tordil on asjaolu, et vannitoast avanebvaade Como järvele. JaGeorge Clooney elamine asub ka sealsamas lähedal. Ostetud korteroli vägagi taskukohase hinnaga. Kris teatab, et selle summa eestpoleks Vändras isegi välipeldikut saanud... Loomulikult vajabkorter renoveerimist ning seda on nad ka mitme aasta jooksul tasapisiteinud. Aga nad ei kiirusta, sest naudivad protsessi. Saates jutustab Kris, kuidas leidaItaalias sobiv kodu, mis makse tuleb alaliselt maksta, avatudkeldrite festivalist, kohalike hulkaintegreerumisest ja palju enamgi. Kui aga uurida Krisilt, kasItaaliasse teise koju sõitmine liiga ajamahukas ei ole, siis sellegata ei nõustu. Tema sõnul sõidaks näiteks Hiiumaal asuvassesuvilasse kauem. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mis siis, kui koliks õige SaudiAraabiasse elama? Just nii otsustas maailmarändur Cristo Pajust, kuitema keenialannast tüdruksõber sai sinnamaile tööpakkumise. Entusiasmi ei jagunud üleliiakauaks, sest pärast kahte nädalat Cristo naasis. Ta tunnistab, ettundis end Saudi Araabias kui teiselt planeedilt saabunud tulnukas.Lisaks polnud linnades suurt midagi teha – välismaalasi ei näinudta kogu perioodi jooksul üldse ning tänavad olid suure osa ajastkohalikest täiesti tühjad. „Nagu maailm oleks lõppenud,”kommenteerib Cristo. Miks see nii oli, ta ka kuulajatele selgitab. Saates on juttu rangetestreeglitest keha katmisel, rikka Saudi Araabia futuristlikestprojektidest-ideedest, elamispinna otsimisest, Cristo tüdruksõbratööst, mil moel välismaalast vastu võeti ning loomulikult naisteõigustest ja kirjutamata reeglitest. Muide, Saudi Araabias saidnaised autode juhtimisõiguse alles 2018. aastal, kuid juba võibsuurlinnades näha ka naissoost Bolti taksojuhte. Laiemalt avati Saudi Araabia piirid2019. aastal, enne seda tavaline turist riiki ei pääsenud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Tänase saate külaline SusannaVeevo tunnistab, et Türgi võttis teda väga soojalt vastu. Siis agakippus see soe vastuvõtt hääbuma, justkui ütleksid kohalikud:aitab küll, mine koju. Tänavu raamatu „Minu Türgi”avaldanud Susanna Veevo tudeeris Istanbuli ülikoolis. Ühelt pooltviisid õpingud teda ülikonservatiivsesse islamiinstituuti jateisalt üliliberaalsesse rahvusvaheliste suhete instituuti. Selleskonservatiivses instituudis polnud tal näiteks lubatud poistegasuhelda ning ta pidi jälgima väga oma riietust. Susanna meenutablõbusalt esimest koolipäeva – ta saabus põlvini lehviva seeliku,paljaste õlgade ja lahtiste juustega, olles nagu kummitus teistekeskel. Veel on juttu soost tingitudmõrvadest, kuidas naine on alati mõne mehe omand, et türklasedaustavad kohalikke naisi rohkem kui välismaalasi ja palju veel. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Emily-Hestia Palmet otsustas üheskoos abikaasa Martiniga, et lähevadoma kolmekuuse tütre Heraga kaheks kuuks autoreisile Itaaliasse.Selleks hetkeks polnud nad lapsega pikemalt autos sõitnud kuiTallinnast Tartusse. Kogu teekonna jooksul lähtuti eelkõige pisikese Hera huvidest.Regulaarselt tehti pause, mille jooksul sai ta ennast sirutada ja kakaisus olla. Keerulisematel perioodidel tuli neil aga lausa iga 15minuti tagant peatusi teha. Veel tuleb saates jutuks, millist eeltööd tuli taolise reisi jaoksteha, kuidas see kõik on riiklike vaktsiinidega kooskõlas,veinimõisate külastusest, kakaplahvatusest nooblis restoranis,kuidas jäädi lapsega hotelli ukse taha ja palju muud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Petuskeemid on kõikjal –milliste veidrate skeemidega on kokku puutunud 71 riigis reisinudmaailmarändur ja ettevõtja Andre Põlm? Hiljuti raamatu „Minu Brasiilia”avaldanud Andre oskab jutustada kõige enam lugusid just Brasiiliast,kus ta ka 3,5 aastat elas. Andre käivitas seal idufirmat, millekontor asus täpselt favela kõrval... näiteks meenutab ta korda,kui pidi kontorist põgenema, sest algas tulistamine. Tema sõnul onselline tulevahetus kõige ohtlikum, sest iial ei tea, kuhu võibjuhuslik kuul sattuda. Kuigi saates on peamiselt juttu Riode Janeiro kuritegelikust maailmast, siis üldiselt on Andreveendumusel, et Rio on maailma kõige kaunim suurlinn. Temal õnnestuska vargustest pääseda... ainsana on Andre Rios ilma jäänud omaplätudest! Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Merike Villard armus Jaapanisse esimesest silmapilgust ning on nüüdseks kolinud tõusva päikese maale elama. Merikese kodu asub Shikokul – Jaapani väikesaarel, mis on turistide poolt üsna vähe külastatud.Merike töötab Tosa linna linnavalitsuses ning sealsesse ametisse sattumine oli tema sõnul küll juhuste kokkulangemine. Seda enam, et Jaapanisse kolides oskas ta vaid üksikuid jaapanikeelseid viisakusväljendeid ning kohalikud kuigi palju inglise keelt ei kõnele. Saates on juttu asjadest, mis panevad jaapanlasi eurooplaste osas kulmu kergitama, ebasoositud tätoveeringutest (ja nende seosest maffiaga) ning kuidas Merike omatööd fännab. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Millal viimati Leedus käisid? Nüüd on ideaalne hetk – sest Klaipedas, Palangal ja Nidas on veel septembrikuuski mõnusalt suvine ilm. Tänase saate külaline Thea Karin annab nõu, milliseid muuseume külastada (piletid on ka tema sõnul üliodavad), mil moel sinna liikuda, mis restorane külastada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Unistused tuleb teoks teha – just nii usub saatekülaline Liis Vaksmann. Seetõttu otsustas ta sel suvel astuda vastu hirmudele ning minna ihuüksinda Rootsi ja Norra tsiklitripile. Kilomeetreid kogunes ligi 4000. Liis tunnistab, et mõtiskles isegi reisi alguspäeval, kas ikka annab aru, millesse end segab. Reis oli kokkuvõttes siiski vinge, kuid kõige suuremat meelehärmi tegi kehvilm – pidevalt sadas vihma ning temperatuur püsis 10 kraadi juures. Liis jutustab saates, kuidas oli poolteist ööd tormivangis, milliseid paiku külastas, kohalike üllatavast lahkusest ning Norra hinnaklassist (mis on juba võrreldav Eestiga). Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Luksuskinnisvara arendajana tegutsev Karl Urbanik nendib, et eestlased on viimasel ajal üsna palju tundnud huvi Balile kinnisvara soetamise üle. Alustuseks täpsustab Karl terminit „luksuskinnisvara”.Tegemist pole luksuskinnisvaraga Eesti võtmes – pigem on see Bali mõistes tavapärasest tunduvalt kvaliteetsemalt ehitatud elamud, mis on meeltmööda ka kõrgete standarditega eurooplastele. Saates tuleb juttu erinevate elamute hindadest, mis klausliga saavad välismaalased Balil kinnisvara omada, ostmisega seotud maksudest, millisesse kanti tasub kinnisvara osta ning kuidas toimuks välja rentimisel edasine haldusprotsess. Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Moldova valitsuse nõustamine digitaalse ühiskonna rakenduskava koostamisel – just see oli tänase saatekülalise Cristo Pajusti tööülesannetes alles mõnda aega tagasi. Juttu tuleb sealsest korruptsioonist, uuendustele vastu töötavatest ametnikest, Moldovast kui Euroopa peidetud pärlist ning loomulikult Transnistriast. Juba kolm aastakümmet Moldova pealinna lähistel püsinud tunnustamata riik Transnistria on justkui ajamasin – sealon Lenini kujud, elatakse nostalgiamullis ning olemas on omamänguraha... Vestlust juhib Liina Kohlmann.