Advertise on podcast: Äripäeva raadio

Arvata, et pärast järgmisi riigikogu valimisi maksumuudatusi ei tule, on erakordselt naiivne, rääkis Äripäeva sisuturundussaates KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, kes on KPMG-s töötanud alates 2001. aastast. Stuudios oli ka Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Viimase mõne aastaga on tõusnud käibemaks, tulumaks ja aktsiisid ning lisandunud automaks. Saates tuleb jutuks, kuidas ettevõtted on sellega toime tulnud ja kust leiab riik puuduoleva raha. „Nad nimetavad seda maksufestivaliks, mina nimetaks seda maksupalaganiks,“ ütleb Hanschmidt. Ettevõtja võtab laenu viieks kuni seitsmeks aastaks, maksud võivad aga muutuda kuue kuuga. Ebaselge seaduse tõttu viis näiteks Infortar oma LNG-punkerdamislaeva Läti lipu alla. Laev töötab nüüd juba viiendat aastat Rotterdamis. Erakonnad peaksid Hanschmidti sõnul enne valimisi selgelt ütlema, kas nad on majanduskasvu poolt ja kuidas nad riigi rahanduse korda teevad. Zernask loodab, et seekord maksuteemat maha ei vaikita nagu eelmisel valimistsüklil. Lubada on lihtne, korraga nii pensionitõusu kui ka õpetajate ja päästjate palka. Hanschmidt seaks riigile sihiks näiteks Luksemburgi taseme ehk 80 miljardi euro suuruse SKP. Kaitsekuludesse läheb miljardeid ja Hanschmidti hinnangul vajab see tugevat tsiviilkontrolli, muidu tuleb pimesi usaldada. Ka tekkepõhisest eelarvest ei saa tema sõnul keegi õieti aru. Zernask lisab, et uudised läbipaistmatusest kaitsevaldkonnas mõjutavad ka inimeste maksutahet. Kõige hullem on Hanschmidti sõnul see, kui noortelt võetakse motivatsioon ettevõtjaks hakata. Prantsusmaal, kus maksud on väga kõrged, noored enam ettevõtjaks hakata ei taha. Astmeline tulumaks demotiveeriks tema hinnangul ka Eesti noori, sest edukus saaks karistuse. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Vasakult: KPMG Balticsi maksuteenuste juht Joel Zernask, saatejuht Harry Tuul, Infortari juhatuse esimees ja Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt. Foto: Merlin Zuzjonok

Ostujuhtimine on strateegiline valdkond ja ostujuht kuulub juhtkonda, ütles masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop. Masinaehitusettevõtte Tech Groupi juht Martin Sutrop rääkis novembri alguses ostujuhtimise aastakonverentsil, et ostujuhtimine on nende ettevõttes ärikriitiline valdkond ning ostumeeskonnal on laiemad volitused ja usaldus. Sutrop arutles teemal, kas ostujuht on raha säästja või äri kasvataja, ja märkis, et Tech Groupis on ostujuhil strateegiline roll. “Meil on ostujuht tugevalt ikkagi juhtkonna liige ja tema näeb ärivajadust laiemalt. Vahepeal öeldi ostujuhtimise kohta tugifunktsioon, aga mulle see pigem ei meeldi, sest see sõltub ärist. Meie ettevõttes on see strateegiline valdkond, mis on oluline edukaks toimimiseks,“ selgitas Sutrop. Tegevjuhi sõnul on oluline, et ostujuht mõistaks laiemat pilti. “See teeb otsustamise lihtsamaks, aga see, millal ja kui palju teha kompromisse, sõltub kliendist, projektist ja potentsiaalist,“ märkis ta. Konverentsil oli juttu ka kõige olulisematest mõõdikutest, mida ettevõtted kasutavad ja mis näitavad ostujuhtimise tegelikku väärtust. Stokkeri tarneahela juht ja juhatuse liige Taivo Karu selgitas operatiivses ostujuhtimises on nende ettevõtte kõige olulisem KPI just saadavus. “Meil on pealaos saadaval 30 000–40 000 toodet, aga eraldi pakume umbes kümme korda rohkem tooteid. See, kui palju pealao sortimentidest on saadaval, on meil number üks mõõdik,“ selgitas Karu. Teine oluline mõõdik on Stokkeri jaoks brutomarginaal, et näha, kui palju marginaali sortimendilt suudetakse teenida. Heidelberg Materials Baltikumi piirkonna ostuosakonna juht Madis Pikat selgitas, et Heidelberg on rahvusvaheline tootmisega tegelev kontsern, mille jaoks on kõige olulisem kriitiliste tarneahelariskide teadvustamine, nende kaardistamine ja nende stsenaariumide läbimängimine. “Ehk küsimus on, kas see on tehtud. Kriitiline ütleb juba ise ära, et kui tarneahelas midagi juhtub, siis tootmine seisab ja see toob kaasa kehva kliendikogemuse,“ tõi ta välja esimese mõõdiku. Pikat selgitas, et oluline on ka tarneahela nõuete kohasuses hindamine. “Me maandame riske tarneahelas, et vältida seda, et kuskilt tuleb välja, et mõne tarnijaga seotud isik on sanktsioneeritud isikute nimekirjas või ta kasutab lapstööjõudu. See on meie jaoks oluline ja teeme seda teadlikult,“ märkis ta. Saadet juhtis Harro Puusild. Pildil Tech Groupi juht Martin Sutrop. Foto: Raul Mee

Viie aasta pärast näeb Tallinki laevade buffet’s väiksemaid portsjoneid, rohkem kokkasid leti taga ja vähem raisatud toitu, räägib Äripäeva sisuturundussaates Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke, kes alustas karjääri Tallinkis 1996. aastal. Toit on reisijale tähtsuselt teine põhjus laevale tulla ning Tallinki ärile sama oluline kui Tax Free. Saates tuleb jutuks, kuidas toita merel tuhandeid inimesi enam kui viiekümnest rahvusest nii, et igaüks rahule jääks. Tallinki laevastikus on kokku 21 000 istekohta, suurimas buffet-restoranis 500 kohta ja buffet-laual ligi 125 rooga, millest pooled on taimsed. Aastas läheb lauale üle tuhande tonni puu- ja köögivilju, üle 800 tonni liha ja üle 700 tonni kala. Kõige rohkem süüakse punast kala, ligi 180 tonni aastas. Menüü sünnib pika vinnaga. Uus buffet-menüü jõuab laevale aprillis, kuid järgmise kallal hakatakse tööd tegema juba juunis. Maal on konkurent igal tänavanurgal. „Konkurent võib olla ka kiosk, konkurent võib olla ka bensiinijaam, mis pakub täna tõenäoliselt juba rohkem toitu kui kütust,“ muigab Makke. Laeval võistleb Tallink peamiselt iseendaga, sest mõnel laeval on viis à la carte restorani. Töötajaid on laevale lihtsam leida kui maismaarestorani. Kahenädalane töötsükkel toob kokkasid ja teenindajaid Saaremaalt, Otepäält ja isegi Lätist. Hea toidu mõõdupuu on Makkel lihtne. „Kui mul on kõht täis ja ikkagi tekib vesi suhu, siis on kõik väga hästi.“ Jõulud algavad merel juba 11. novembril, sest soomlased käivad pikkujoulul juba novembris. Põhjanaabrid lõpetavad ka varem. Soome–Rootsi liinil vahetub menüü 26. detsembril, eestlased tahaksid verivorsti ja hapukapsast aga vana-aastani. 14. novembril peetakse Kultuurikatlas Maitsev Eesti festivali raames Tallinki aasta koka võistlust, kus võistlevad kuue laeva ja ühe hotelli tiimid. Võitjad sõidavad Lyoni Bocuse d’Ori vaatama ja nende menüü jõuab neljaks kuuks kõigi laevade à la carte restoranidesse. Võistlustele saab igaüks kaasa elada. Saadet juhib Harry Tuul. Fotol: Tallinki toidu ja joogi valdkonna juht Marko Makke Foto: Merlin Zuzjonok

Väikeettevõtja uus reaalsus võib olla olukord, kus öösel vastab keegi klientide kirjadele, hommikuks on tellimused töödeldud ja arved välja saadetud ning omanik joob alles esimest kohvi, leidsid ettevõtjad Äripäeva raadios. Kuigi selline stsenaarium on võimalik, ei juhtu see kindlasti üleöö, arutlesid Äripäeva raadio saates “Digitark äri” ettevõtja ja AI-lahenduste koolitaja Margit Eerma ja ettevõtja Merle Roolaid, kes ehitab oma ärile AI‑agentide meeskonda. Eerma sõnul ei maksa tehisarule omistada maailma tarkust: sealt tuleb välja see, mis läheb sisse. Enne, kui ettevõtja hakkab ehitama AI‑agente, peab tal olema paigas strateegia ja ära kirjeldatud ka äriprotsessid, sest muidu pole teada, mida ta tegelikult automatiseerib. “Segadust saab ka automatiseerida,” hoiatas Eerma. Roolaid nimetab seda etappi suureks ärikoristuseks. Strateegiat luues avastas ta, et ei teadnudki oma ärist nii palju, kui arvas. Roolaiu e‑poes teeb praegu suure osa tööst ära AI‑agentide meeskond. AI‑agentide pealik jagab ülesandeid AI‑agentidele, kes sisestavad tooteid, koostavad logistikaplaane ja vastavad klientidele. Tootesisestajat inimtööjõuna ei ole tal vaja olnud juba üle poole aasta. Samas rõhutasid saatekülalised, et AI‑agentide testimine võtab väga palju aega ja seda põhjendatult. Eerma tõi näite, kuidas AI‑agent saatis koolitusprogrammi osalejatele ühe ja sama koosolekulingi kõigi kohtumiste jaoks. Roolaiu reegel on lihtne: luba AI‑agendile alati üks samm vähem ja jäta kontroll endale. Kas see kõik toob ettevõttesse raha? Ärinaiste kogemus näitab, et esmane suurim võit ei tule käibe hüppelisest kasvust, vaid kulude teadvustamisest ja nende kontrollist ning ajast, mis vabaneb tänu tehisarulahendustele. Eerma klientide seas on ettevõtjaid, kes on paar tuhat eurot kuus maksnud virtuaalassistendi teenuse asendanud tehisintellektiga. Saates saab muu hulgas teada, millised on kolm kriitilist märksõna, millega väikeettevõtja peaks arvestama, kui alustab AI‑teekonda. Saadet juhtis Mare Timian. Pildil: Tehisintellekti kasutamisvõimaluste üle arutlesid Äripäeva raadios ettevõtja Margit Eerma, saatejuht Mare Timian ja ettevõtja Merle Roolaid. Foto: Andres Laanem

Kui Pranglile hakati moodustama kiirabibrigaadi, avanes Carmen Otil koondamise järel võimalus võtta tööelus uus suund. Uue ameti omandamise kõrval tuli tal ka uuesti õppima õppida. Äripäeva raadio saates “Õppetund” rääkis 2026. aasta õppija Carmen Ott, kuidas omandas erakorralise meditsiini tehniku kutse ja lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse bakalaureuseõppe. Ta jagas, kuidas leidis endale sobivad õppimisvõtted ja jätkas pere ja sõprade toetusel ka siis, kui jõudu nappis. Tööandja vaadet õppimisele avas saates 2026. aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa Eesti personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Juttu tuli sellest, millised on firmas õppimisvõimalused, näiteks sise- ja väliskoolitused, rahvusvahelised arenguprogrammid, e-õpe ja mentorlus. Kaks korda aastas saavad töötajad kandideerida ka õppestipendiumile. Esinurm rääkis ka sellest, kuidas ettevõttes katsetamist julgustatakse ning mida on õppida nii vigadest kui ka õnnestumistest. Aasta õppijaid, õpitegusid, õppijasõbralikke tööandjaid ja koolitajaid tunnustati tänavusel täiskasvanud õppija nädalal juba 29. korda. Saadet juhtis Kristiina Garancis. Pildil: 2026. aasta õppija Carmen Ott, saatejuht Kristiina Garancis ja aasta õppijasõbraliku tööandja Elisa personaliarendusjuht Mari-Liis Esinurm. Foto: Andres Laanem

Kinnisvara varjatud puuduste üle peetavaid vaidlusi on Pindi Kinnisvara maakleri Üllar Borni hinnangul jäänud vähemaks ning alus sellele pannakse notaris. Kuigi seadus kaitseb ostjat, ei soovita maakler kinnisvara siiski pimesi osta. „Kõhutunde pealt ütleks, et jah,“ vastab Born saates “Ruutmeetrite taga” küsimusele, kas varjatud puuduste vaidlused näitavad kahanemise märke. Tema sõnul on korterite ja majade ostjad-müüjad saanud viimastel aastatel tervikuna teadlikumaks, kuidas hilisemaid vaidlusi ära hoida. Selleks pannakse notaris lepingusse kirja võimalikult palju kinnisvara omadusi ja puudusi, sealhulgas ka selliseid, millega omanik on harjunud ning mida ta ise ei pruugi enam probleemiks pidada. Näiteks võivad ostjat häirida läbi kostev rongivile, suitsetav naaber, kulunud tehnosüsteemid või vihmaga ilmneda võiv leke. „Kommunikatsioon, kokkulepped, kõikidest vigadest rääkimine on mõlemale poolele kasulikud,“ ütleb Born. Samas on selge, et ükskõik kui põhjalik on müügileping või mis seal fikseeritud, ei kaitse see müüjat hilisemate vaidluste eest lõpuni. Saate teine osaline, Tallinna notar Mall Vendel soovitab samuti müüdava maja või korteri kõikide vigade õigeaegset ja ausat avaldamist ostjale. Lisaks rõhutab Vendel, et ostjal ei ole kohustust kinnisvara enne ostu isegi kontrollida, ta võib hiljem kolme aasta jooksul puudusi avastada ja müüja vastu nõudeid esitada. Üllar Born soovitab ostjale siiski vastupidist: küsida, uurida ja vajadusel kasvõi objekti enne ostu mitu korda üle vaadata. “Hilisem kohtuvaidlus ei ole lihtne ega pruugi anda ostja jaoks soovitud tulemust,” rõhutab Born. Saates räägitakse ka sellest, kuidas puudusi lepingus kirjeldada, kuidas üles loetud puudused võivad mõjutada müügihinda, millal võib hinna üle uuesti läbi rääkida ning miks ei tasu uusi probleeme kinnisvara kohta esitada alles notari juures tehingu päeval. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Meeli Küttim.

Maksmata arvetega tegelemine võib ettevõttelt nõuda märkimisväärselt aega, eriti kui meeldetuletused ja kokkulepped kliendiga tulemust ei anna. Julianus Inkasso Baltikumi ja Poola müügidirektori Mihkel Veskimägi sõnul saavad ettevõtted jätta võlgade sissenõudmise spetsialistide hooleks ka siis, kui tegemist on vaid ühe tasumata arvega. „Võlanõude edukus sõltub ikkagi sellest, kui õigeid krediidiotsuseid on tehtud,“ rõhutab Veskimägi. Tema sõnul aitab ettevõtetel võimalikke kahjusid ennetada klientide ja äripartnerite tausta kontrollimine. Kui arve jääb siiski maksmata, saab ka väiksem ettevõte anda nõude inkassole sissenõudmiseks. Julianus võimaldab selleks kasutada elektroonilist keskkonda ning pakub väiksematele ettevõtetele tulemustasupõhist teenust. Samas ei tähenda maksmata arve alati seda, et klient teadlikult tasumisega viivitab. Veskimäe sõnul on võlgnevuste taga sageli makseraskused, kuid vahel ka lihtsamad eksimused. „Vahest ju võib juhtuda, et see arve ei olegi kohale jõudnud,“ märgib ta. Seetõttu soovitab ta ettevõtetel paika panna kindla meeldetuletamise korra ning määrata, kes ja millal tasumata arvetega tegeleb. Rahvusvaheline tegevus aitab võlgu tagasi saada ka välismaalt Julianus Inkasso tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas ning menetleb neljal turul ligikaudu 1,5 miljonit aktiivset võlanõuet kogusummas ligi miljard eurot. Aastas lisandub umbes pool miljonit uut nõuet ning 2025. aastal nõudis ettevõte klientidele kuuluvatelt ja kontserni ostetud nõuetelt sisse üle 100 miljoni euro. Veskimägi selgitab, et rahvusvaheline tegevus võimaldab aidata ka ettevõtteid, kellel on jäänud raha saamata välisriigis tegutsevalt kliendilt. Näiteks Poolas asuva võlgniku puhul tegeleb nõudega Julianuse sealne ettevõte, Saksamaal aga kohalik koostööpartner. „Selle menetlusega tegeleb võlgniku asukohariigis asuv inkassoettevõte,“ selgitab Veskimägi. Nii saab võlgnikuga suhelda kohalikus keeles ning kasutada vastava riigi õiguslikke ja kohtumenetluse võimalusi. Suurte nõudemahtude haldamisel on oluline roll andmeanalüüsil ja automatiseerimisel. Julianuses saab tehnoloogia abil korraldada näiteks nõuete vastuvõtmist, andmepäringuid, meeldetuletuste saatmist ja mitmeid teisi menetlustoiminguid. Veskimägi rõhutab siiski, et inkassoäris jääb oluliseks ka vahetu suhtlus. Võlgnikud soovivad sageli oma makseraskusi selgitada ja maksegraafikutes kokku leppida ning ettevõtetest kliendid hindavad võimalust oma inkassopartneriga otse suhelda. Võlgnevuste tekkimist saab tema sõnul vähendada ka põhjalikuma taustakontrolliga. Kui suurematel ettevõtetel on krediidiriskide hindamiseks tavaliselt kindlad protsessid, siis väiksematel firmadel võiks selles vallas olla rohkem teadlikkust. Julianuse emaettevõte Aktiva Finance Group pakub lisaks võlgade sissenõudmisele ka taustakontrolli, krediidiskooringu ja makselahendustega seotud teenuseid. Saates räägib Veskimägi lähemalt, kuidas saavad ettevõtted maksmata arvetega tegeleda, millal kasutada inkassoteenust või kaaluda nõude müümist ning kuidas aitavad tehnoloogia ja rahvusvaheline koostöö võlgasid tagasi saada. Saadet juhib Simo Sepp.

Provideu Assembly kasvatas eelmisel aastal oma müügitulu aasta varasemalt 7,9 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euroni, kasum tõusis kolm ja pool korda ning suure kasvu tagasi oli kaitsesektorile toodetav hoiatusseade. Valdkonda sisenemine ei olnud sugugi lihtne. Liivi Viin rääkis, et see nõudis tugevat tõestamist: "On vaja palju isiklikke sidemeid ja palju-palju tõendamist, palju veenmist ja see ei ole kerge." Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk tõdes, et aastatepikkused jutud on lõpuks teoks saanud: "Jutud on muutunud reaalseteks tellimusteks ja tehased tõepoolest huugavad". Hoolimata tihedast tööst takistavad tootmise sujuvat kulgu komponentide äärmuslikud tarneajad. Liivi Viin: „See on tavaline, et esmaspäeval ootame reedet ja reedel ootame esmaspäeva. Kui komponendid lõpuks tulevad, siis oleme kogu koosseisuga, kontor kaasa arvatud, tootmises, et teeks need asjad nüüd ruttu valmis ja saaks välja.“ Liivi Viin tunnustab oma tootmisjuhte ja meeskonda: „Me saame hakkama tänu meie tublidele tootmisjuhtidele, kes pidevalt ümber lülituvad. Meie operaatorid ja töötajad ei räägi, et see on minu töö ja see on sinu töö, vaid kõik suudavad ümber lülituda.“ Arno Kolk tõi välja, et klientide tellimuste prognoosid on oluliselt lühemad kui komponentide tarneajad. "Paljude komponentide puhul tuleb 40 nädalat, 50 nädalat ehk aasta tellimus ette ära teha, sest kui sa praegu ei telli, siis aasta pärast pole millestki toota," nentis Kolk. Olukorda pingestab veelgi ülemaailmne tehisintellekti buum ja andmekeskuste rajamine, mis vajab tohutus koguses elektroonikat. "Alguses kadusid mälud, nüüd kaovad sinna trükkplaadid ja muud komponendid," selgitas Kolk. Näiteks Hiina tehaste võimsused on täis ning tööstuselektroonika väiksemaid tellimusi ei soovita enam täita. Tootmismahtude järsul kõikumisel ei toetuta rendi- ega võõrtööjõule, kogemus sellega pole olnud julgustav. Selle asemel rakendatakse vajadusel endisi kogenud töötajaid ja isegi töötajate pereliikmeid. Liivi Viin selgitas: "Selle asemel, et mingit rendifirmat kasutada, me saame palju kiiremini oma pensionile läinud töötajad kohale helistada." Appi võetakse ka töötajate 18-aastasi lapsi. Samal ajal panustatakse noortesse talentidesse. Viin tõi särava näite Tallinna Tööstushariduskeskusest tulnud robootikapraktikandist, kes sai enda kanda tuttuue selektiivjootmismasina juhtimise: „See värbamine oli nagu lotovõit,“ kirjeldas Liivi Viin. Saatejuht oli Sigrid Kõiv.

Eesti ja Euroopa tehinguturul on tänavu esimesel poolaastal tehingute arv vähenenud. Kolmandalt kvartalilt ootavad analüütikud aga kasvu. Vandeadvokaat Risto Vahimetsa sõnul pole raha Eestist kadunud, kuid turg on ettevaatlik. "Raha on, aga raha üritab valida tehinguteks kvaliteetsemaid sihtmärke. Esimene poolaasta ei olnud kõige ägedam," lausus Vahimets. "Tehingute arvud on olnud üldiselt languses, aga esialgsed vaated näiteks kolmandale kvartalile näitavad kasvu. Muidugi on viimased paar aastat domineerinud kaitsetööstus. Selles valdkonnas ikkagi töö käib," lisas ta. Samuti rääkis Vahimets, et ei mäleta, millal viimati toiduainetööstus sedavõrd aktiivne oli. Redgate Capitali partner Aare Tammemäe näeb aga olukorras mõningaid ebakõlasid. "Toidujulgeolek on osa üldisest julgeolekust ja meie regioonis on mõlemad E-Piima tehased läinud Araabia Ühendemiraatidest pärit investoritele. See on nüüd iseasi küsimus, kelle julgeolekut see kasvatab," märkis Tammemäe. Veel tuli saates juttu seksikatest äridest, põlvkonna vahetusest ja pereettevõtlusest. Lisaks Tammemäele ja Vahimetsale jagas omi mõtteid ka Grant Thornton Balticu partner Mart Nõmper. Saadet juhtis Joonas-Hendrik Mägi.

Eesti teraviljasaak võib tänavu kerkida esimest korda üle kahe miljoni tonni, kuid rekordilähedane saak ei tähenda põllumehele automaatselt head aastat. Raadiosaates „Kasvupinnas“ räägivad sektori juhid, miks võivad maailmaturu arengud viljahinda kiiresti kümnete eurode võrra tonnilt liigutada, kuidas on rapsikasvatus saanud uue hoo ning millised riskid põllumeeste kasumlikkust praegu enim mõjutavad. „Kui lepitakse kokku, et teravilja eksporditaristut enam ei puututa ja laevad saavad Mustal merel rahulikult liigelda, võib see viia viljahinna julgelt 30 euro võrra tonnilt alla,“ hoiatab saates Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante. Eesti põllumehed on tänavu koristanud ühe ajaloo suurima viljasaagi. Maante sõnul näitab Statistikaameti praegune number 1,9 miljonit tonni, kuid kevadel selguv lõplik tulemus võib tema hinnangul esimest korda ületada kahe miljoni tonni piiri. Hea saak ei pruugi aga tähendada head kasumit. Maailmaturul on teraviljahinnad aasta algusega võrreldes tõusnud 20-25 protsenti, kuid samal ajal on kallinenud väetised ja muud sisendid. „See hea hind võib kokkuvõttes osutuda hoopis kahjumlikuks,“ tõdeb Maante. Kui teraviljakasvatajate väljavaated sõltuvad suuresti maailmaturu arengust, siis rapsikasvatajatel on seljataga üle aastate üks edukamaid hooaegu. Rapool Eesti tegevjuhi Allar Kade sõnul on head saagid ja kokkuostuhinnad toonud rapsikasvatuse juurde tagasi ka põllumehi, kes olid sellest vahepeal loobunud. Järgmiseks hooajaks on talirapsi kasvupind tema hinnangul suurenenud vähemalt 15 protsenti. Riskid pole aga kuhugi kadunud - kas tuleks saak kindlustada. „Eestis on see kindlustuse osa kuskil kolme protsendi juures,“ märgib Kade. Tema sõnul kasutavad Läti ja Leedu põllumehed saagikindlustust märksa aktiivsemalt. Samal ajal sunnivad liigvesi, taimehaigused ja järjest kitsam külviaeg otsima uusi lahendusi sordiaretusest. Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari toob esile, et tänavune rapsisaak paistab silma erakordselt hea õlisisaldusega. „Nii mõnigi mees sai oma toodud rapsi tonni eest 600 eurot kätte,“ ütleb Süvari. Eesti rapsitööstuse edasine kasv sõltub tema sõnul eelkõige saagikuse suurendamisest, sest põllumaad juurde ei teki. Kas Eesti teraviljasaak ületab lõpuks kahe miljoni tonni piiri, mis võib viljahinnad taas langusesse pöörata ning kas rapsist on kujunemas põllumehele teraviljast tulusam kultuur? Raadiosaates „Kasvupinnas“ arutlevad Baltic Agro ASi äriarendusjuht Martin Maante, Rapool Eesti tegevjuht Allar Kade ja Scanola Baltic ASi tegevjuht Alo Süvari. Tartu EPA messil salvestatud saadet juhib Juuli Nemvalts. Fotol Alo Süvari ja Allar Kade. Autor: Juuli Nemvalts

Euroopa Liidu uued roheväidete reeglid sunnivad ettevõtteid loobuma üldsõnalisest keskkonnasõbralikkuse lubamisest. Väiteid nagu „roheline“ ja „keskkonnasõbralik“ ei tohi enam kasutada ilma nõuetekohase põhjenduseta. Samas võib rangem regulatsioon tuua kaasa ootamatu tagajärje: ettevõtted loobuvad oma keskkonnaalastest edusammudest rääkimisest. Saates „Eetris on turundusuudised“ selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Merike Koppel, milliseid keskkonnaväiteid enam kasutada ei tohi ning kuidas sõnastada reklaamsõnumeid nii, et need oleksid tõendatavad ja seadusega kooskõlas. Juttu tuleb ka omaloodud ökomärgistest, mõjuisikute kasutamisest ja ettevõtete süsinikuneutraalsuse lubadustest. Koppel selgitab, miks peab keskkonnaväide olema arusaadav ka lisainfot otsimata ning kuidas suhtub TTJA juba trükitud pakenditesse. MediaBrokeri äriarenduse ja innovatsiooni juht Britta Gassmann tõstatab küsimuse, kas keeruline tõendamiskohustus võib panna just väiksemad ettevõtted oma keskkonnaalastest saavutustest vaikima. Saadet juhib Keit Alev. Pildil: TTJA peadirektori asetäitja Merike Koppel, saatejuht Keit Alev ja MediaBrokeri äriarenduse- ja innovatsioonijuht Britta Gassmann. Foto allikas: Äripäev

Eesti liiklus on aastakümnetega muutunud turvalisemaks, kuid Skandinaavia tasemeni jõudmiseks tuleb vaadata kaugemale kiiruse mõõtmisest, rääkisid vandeadvokaat Indrek Sirk ja ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?” Kuigi avalikus ruumis jääb sageli kõlama vastupidine mulje, näitavad liiklussurmade suhtarvud pikaajalist paranemist. See ei tähenda, et oleks põhjust rahuloluks: kui Eesti tahab liikluskultuuri viia Põhjamaade tasemele, tuleb tegeleda liiklusohutusega terviklikult, mitte keskenduda üksnes kiiruseületajate karistamisele. “Kui võtame selle postulaadi või väite, et meil lähevad liikluses asjad järjest halvemaks, siis kasutame liiklusolukorra parandamiseks teatud meetodeid. Kui me nendime aga, et oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, aga tahame saada Skandinaavia tasemele, siis viisid, võtted ja lahendusteed võiksid olla üksjagu teistsugused,“ ütles Äripäeva arvamustoimetuse juht ja autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe. Mullu oli Eestis 31 liiklussurma miljoni elaniku kohta, Euroopa Liidu keskmine oli 43. Soomes oli vastav näitaja 33, Rootsis ja Norras aga 20. Paarkümmend aastat tagasi ulatus Eesti näitaja 150–200 hukkununi aastas. Vandeadvokaat Indrek Sirk selgitas, et inimeste hinnangut liikluse olukorrale kujundavad sageli üksikud vahetud kogemused ja pidev õnnetusuudiste voog, mida tingivad nii Eesti väiksus kui meedia tavad. “Tavainimene vaatab seda, mida ta näeb läbi tuuleklaasi. Ja läbi tuuleklaasi piisab tal ainult sellest, et ta näeb ühte ogarat möödasõitjat ja ta kuuleb raadiouudist, et liikluses hukkus üks inimene, ja ta paneb need kaks asja kokku ja ütleb, et olukord on käest ära,“ rääkis Sirk. Kas kiirus on Eesti liiklusohutuse suurim probleem? Salumäe vastus on lühidalt “jah”: kiirus on üks peamisi ohutust mõjutavaid tegureid ning võib otsustada nii õnnetuse toimumise kui ka selle tagajärgede raskuse. Kuid probleem ei piirdu kihutajatega. Eesti teedel liiguvad kõrvuti juhid, kes sõidavad lubatud 90 km/h alas 70ga, need, kes järgivad piirkiirust, ning need, kes ületavad seda teadlikult. Erinevused tekitavad möödasõite, närvilisust ja toovad kaasa ohtlikke olukordi. Salumäe hinnangul aitavad probleemi süvendada ka autojuhid, kes võtavad kiiruskaamerate ees põhjendamatult hoo maha. Sellele järgnevad kiiruse kõikumised ja möödasõidud, mida ühtlasema liiklusvoo korral võiks vältida. Sirk tõi esile ka Eesti liikluskorralduse vastuolu: suvel hea ilmaga ja talvel lumelobjakaga võib kehtida sama piirkiirus, kuigi tegelik ohutusolukord on täiesti erinev. “Meil ei olegi võimalik leida seda pidevat tasakaalupunkti,“ ütles ta, viidates vajadusele sobitada liikluse sujuvus ohutusega. Sirk suhtub kriitiliselt kiiruskaamerate kasutamisel tehtud muudatustesse, mis kohustasid ühtaegu mobiilseid kaameraid tähistama ja tõstsid sekkumiskünnist. Tema hinnangul on probleem selles, et sekkumiskünnise tõstmine võib anda autojuhtidele signaali, nagu oleks teatud ulatuses kiiruse ületamine aktsepteeritav. “Minu arust enam halvemat asja ei saa olla, et me anname kogu ühiskonnale sõnumi, et nüüd teatud ulatuses kiiruse ületamine on täiesti aktsepteeritav,“ ütles Sirk. Saadet “Müüt või tõde?” juhtis Neeme Korv. Foto: Andres Haabu

TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates. Esimese sammuna ehitatakse elektriajamiga paat, millele soovitakse hiljem lisada vesiniku kütuseelement. Vesinikust toodetakse paadi pardal elektrit, mis paneb tööle elektrimootori. Vesinikutehnoloogiat ei võeta kohe kasutusele, sest see nõuab põhjalikku ohutustööd ja suuremat eelarvet. „Vesinikust teeme parda peal elektri läbi kütuseelemendi – selles mõttes sõidame ikkagi elektriajamil,“ selgitas Pihlak. HydroRaceri üks erilisemaid tehnoloogilisi lahendusi on hüdrofoilid ehk paadi põhja alla paigaldatavad tiivad, mis tõstavad sõidu ajal paadikere veest välja. Nii väheneb veetakistus ja paat vajab liikumiseks vähem energiat. „Tõstame terve paadikere umbes neljakümne sentimeetri kõrgusele veest välja ja vette jäävadki ainult T-kujulised tiivakesed,“ kirjeldas Pihlak. Tema sõnul võiks selline tehnoloogia teoreetiliselt võimaldada sama energiakogusega läbida kuni viis korda pikema vahemaa. Samas on aktiivsete hüdrofoilide arendamine keeruline, sest tiibade asendit tuleb sõidu ajal pidevalt juhtida. Selleks peavad täpselt koos töötama nii mehaanika, elektroonika kui ka juhtimistarkvara. Vesiniku salvestamiseks soovivad tudengid tulevikus katsetada TalTechis arendatavat metallhüdriididel põhinevat lahendust. Pihlak võrdleb seda metallkäsnaga, mis seob vesiniku endasse ja vabastab selle soojendamisel. Selline tehnoloogia võimaldab vesinikku salvestada ilma tavapärase väga kõrge rõhu või äärmiselt madala temperatuurita, kuid selle puuduseks on salvestusmaterjali suur kaal. Pihlaku sõnul tuleb erinevate kütuste võrdlemisel arvestada kogu energiasüsteemi kasuteguriga. Vesiniku kütuseelemendi kasutegur võib ulatuda ligikaudu 60 protsendini, samal ajal kui diiselmootoril jääb see tema sõnul 30–40 protsendi juurde. Vesinikutehnoloogia on aga praegu keerukam ja kallim, mistõttu soovivad tudengid selle kasutusele võtta järk-järgult. HydroRaceri meeskonda kuulub 46 tudengit nii inseneri- kui ka majandusvaldkonnast. Ühed tegelevad paadi konstruktsiooni, elektroonika ja juhtimissüsteemidega, teised rahastuse leidmise, ettevõtetega suhtlemise ning projekti korraldamisega. Kõik see toimub suuresti vabatahtliku tööna. Pihlaku sõnul on projekti suurim väärtus võimalus omandada praktilisi oskusi ja võtta vastutus keeruliste ülesannete lahendamise eest juba õpingute ajal. „Meil võib neid insenere olla sadu, aga kui kaks neist oskavad päriselt võtta probleemi ja selle lõpuni ära lahendada, siis mul on tegelikult kaks inseneri,“ ütles Pihlak. Noori toetavad oma teadmistega ka mentorid ja Eesti ettevõtted. Näiteks on meeskond saanud paadiehitusalast nõu Saaremaalt, kus on olemas pikaajaline kogemus veesõidukite valmistamisel. Pihlaku hinnangul annab selline koostöö tudengitele võimaluse teha juba õpingute ajal tööd, milleni tavapärasel karjääriteel jõudmine võib võtta aastaid. Pikemas plaanis soovib HydroRacer kujuneda järjepidevaks tudengiprojektiks, nagu seda on Formula Student ja Solaride. Pihlaku sõnul võiks järgmise viie aasta jooksul valmida vähemalt neli vesinikpaati. „Igasuguseid pilte võiks meil olla, meil võiks kõik asjad olla juba vesiniku, elektri ja biometaani peal. Aga peab olema inimesi, kes need ellu lõpuks viivad,“ võttis Pihlak tulevikutehnoloogiate arendamise kokku. Saatejuht on Brent Pere.

Johan Felix Blumfeldt lõi 21aastasena Mopimehe brändi, sest kartis õpingute ajal jääda tööst ilma. Töö jäi alles, kuid mitte kauaks – ettevõtlus osutus nii ahvatlevaks, et aasta hiljem esitas ta ise lahkumisavalduse. Johan Felix Blumfeldt lõi endale noore inseneritudengina suveks ajutise töö. Ta rentis survepesuri ja hakkas puhastama tuttavate tänavakive. “Mõtlesin, et teen seda siin ühe suve. Okei, teine suvi. No okei, teen ülikooli lõpuni ja siis hakkan karjääri tegema,” kirjeldas Blumfeldt oma mõttekäiku Äripäeva raadio saates “Lihtsalt alusta”. Mopimehe brändi on ta vedanud üle kuue aasta. Selle kõrval toimetab ta veel kahe brändiga. Põhirõhk läheb tal nüüd aga TalTechi doktorantuurile, kus ta arendab energiaturu prognoosimudelit. Noortel soovitab Blumfeldt ettevõtluse kõrval kindlasti ka ülikooliharidusele panustada. Noor ettevõtja avas saates, milliseid ämbreid on tal tulnud kolistada. Näiteks on ta enda sõnul usaldanud oma töötajaid liiga palju. “Laste kasvatamisega ei ole mõtet ettevõtluses tegeleda,” võttis ta lühidalt oma õppetunni kokku. Saates jagas Blumfeldt, kuidas ettevõtluseni jõudis, milline nägi tema jaoks välja esimene aasta ja põhjendas, miks võiksid noored tema hinnangul haarata härjal sarvist võimalikult vara ja ettevõtlusega alustada. Küsis Mai Kroonmäe. Fotol Johan Felix Blumfeldt. Foto: Martin Pedaja

Praegune eelarvesurve võib olla just see, mis tervishoiuvaldkonnas vajalikud reformid käima paneb, leidsid tippjuhid saates “Tööandjate tund”. Eesti tervishoiukulud on seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate arvult oleme Euroopas viimaste seas. Miks raha juurde andmine tulemust ei toonud, arutlesid Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop ja volikogu aseesimees Kai Realo. “Tervishoius on need head aastad, kui raha on väga palju juurde tulnud, pannud efektiivsuse otsimise tahaplaanile. Raskeid muudatusi ei võeta ette siis, kui ajad on mõnusad. Ehk ongi tervisekassa eelarvesurve see väetis, mis meid lõpuks edasi viib,” märkis Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop. Saates tuli jutuks rahastusmudel, mis premeerib toimingute hulka, mitte ravitulemust. Räägiti ka sellest, miks raviraha peaks liikuma koos patsiendiga sõltumata haigla omandivormist, kuidas kasutada ära töötervishoiu kasutamata potentsiaali ning miks tööandjate maksuvaba tervisekulu piirmäär tuleks kaotada. Saadet juhtis Rivo Sarapik. Foto: Andras Kralla Fotol Marja-Liisa Alop.