Advertise on podcast: Äripäeva raadio

Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kriminaalmenetluse eksperdi Kati Reitsaku sõnul sisaldab tänapäevane mobiiltelefon rohkem andmeid inimese era- ja perekonnaelu kohta kui tema kodu. „Tehnoloogia areng on tegelikult muutnud ja kallutanud neid kriteeriume, millistest lähtuvalt ka riik võiks meie põhiõigustesse sekkuda,“ kinnitab Reitsak saates. Andmekaitseeksperdi Tambet Toomela sõnul jagavad inimesed endiselt liiga kergekäeliselt oma andmeid ega mõtle piisavalt riskidele. „Inimesed on kiindunud uuendustesse, mis justkui teevad elu paremaks, aga see võib olla kahe teraga mõõk. Lõpuks võimaldavad jagatud andmed maalida elust kokku pildi, mida võidakse ära kasutada inimese vastu,“ selgitab Toomela. Riik ei ole õigusselguse loomisega kiirustanud. Alles nüüd on vastav digitõendite kogumise väljatöötamiskavatsus (VTK) ministeeriumis töös. Kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak, kellel on selja taga pikaajaline karjäär prokuratuuris, selgitab, et seni on nutiseadme sisu vaatamine ja tervikuna kopeerimine uurimisasutuste poolt olnud pigem reegel kui erand. Toetudes oma laiapindsele kogemusele ja elulistele näidetele, jagab Reitsak saates praktilisi nõuandeid: mida saab inimene teha ja kuidas uurimistoiminguid vaidlustada olukorras, kus seade on riigivõimu poolt juba ära võetud. Alates 1. novembrist jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis annavad inimesele lühikese, 10-päevase akna esitada kaebus, kui ta leiab, et seadme äravõtmise ja kopeerimisega on tema õigusi rikutud. Ekspertide hinnangul võib säärane lühike tähtaeg osutuda praktikas tõeliseks väljakutseks neile, kes kriminaalmenetluse nüanssidega igapäevaselt end kursis ei hoia. Lisaks riigipoolsele andmekogumisele võetakse saates luubi alla Eesti digiandmete tohuvabohu ja küberhügieen laiemalt. Eksperdid selgitavad, milliseid samme peaks iga inimene oma andmete kaitsmiseks igapäevaselt astuma, et mitte langeda küberpättide seatud lõksudesse. Saatekülalised on Advokaadibüroo Eversheds Sutherland kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak ning andmekaitse ekspert Tambet Toomela. Saadet juhib Tarmo Virki. Fotol: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland andmekaitse ekspert Tambet Toomela ja kriminaalmenetluse ekspert Kati Reitsak. Foto: Tarmo Virki

Kuidas tagada, et ettevõtte töö jätkuks ka siis, kui maksesüsteem seiskub, olulistele andmetele ei pääse ligi või varukoopiast ei õnnestu andmeid taastada? Küberturvalisus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid ka selgeid vastutusi, toimivaid kokkuleppeid ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Küberturvalisuse ekspert ja Äripäeva küberturbe teabevara peatoimetajaThea Sogenbits toob esile, et sageli ei peitu suurim risk mitte tehnoloogia puudumises, vaid kontrollimata eeldustes ja ebaselges töökorralduses. Kõige ohtlikum ei pruugi olla risk, millest me juba teame, vaid see, mille puhul oleme eeldanud, et keegi teine on kõik ära korraldanud. „Teabevara tunnis“ räägime, milliseid küberturvalisusega seotud riske ettevõtted sageli alahindavad, miks ei piisa üksnes turvameetmete olemasolust ning kuidas saab juht tagada, et vastutused oleksid selged ja probleemid saaksid lahendatud enne, kui need ettevõtte tegevust või kliente mõjutavad. Saadet juhib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Eve Noormägi. Fotol vasakult: Eve Noormägi ja Thea Sogenbits. Autor: Andres Laanem

Sami kontsern tõusis Äripäeva masina- ja metallitööstuse TOPis aastaga 59. kohalt kuuendaks. Sami Tootmise tegevjuht Anti Pahapill rääkis, kuidas ettevõte kasutas madalama tellimustasemega perioodi teadlikult ära selleks, et korrastada oma sisemisi protsesse, vähendada ajakulu ja muuta tootmine efektiivsemaks. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran ütleb, et see ongi peamine arendustegevus, millega Eesti metallitööstuse ettevõtted tegelevad ja peavadki tegelema. “Ka nendel aastatel, mil oli vähem tellimusi ja tööd, me tegime ikkagi jätkuvalt investeeringuid ja see oli väga suur asi,“ rääkis Pahapill. Soetati uusi keevitusroboteid, laserlõikuspinke, ehitati välja Valga tehas ja korrastati tootmisprotsesside jaotumist Saue tehastes, tehastes võeti kasutusele uusi tehnoloogiaid. “Tänavu meil uusi investeeringuid planeeritud polegi, nüüd keskendume juba tehtud investeeringute 100%lisele ära kasutamisele,“ ütles ta. Sellest tuli eelmise aasta tõus, tänavusest aastast on üheksa kuud täis ja tõus jätkub. Harani hinnangul edukat masina- ja metallitööstuse ettevõtet just see iseloomustabki: “Tehakse arendustegevust sisemistes protsessides, tehakse ennast korda, ollakse efektiivsed, samal ajal ei unustata investeerimist tehnoloogiatesse, vaadatakse, kuidas toodet paremini müüa.“ Mõlema tööstusjuhi hinnangul on kõikuv majanduskeskkond uus reaalsus ja sellega tuleb kohaneda. Seda lootust, et aasta jooksul maailm rahuneb ja kõik stabiliseerub, nende hinnangul pole. Kuna ligi 90% sektori toodangust läheb ekspordiks, peavad kohalikud tootjad rinda pistma madalama palgatasemega riikidega nagu Poola, Leedu ja Rumeenia. Lihtsate komponentide valmistamisel ei suuda Eesti tööstus oma palgataseme tõttu võistelda. Püsiva konkurentsivõime tagab liikumine väärtusahelas ülespoole: toodetele elektroonika lisamine, disaini pakkumine ning kliendile terviklahenduste tootmine. “Lihtsat koppa suudab igaüks teha. Me oleme juba piisavalt kallis tööjõuturg ja me peame tegema järjest keerukamaid tooteid, lisama elektroonikat ja suurendama lisandväärtust,“ ütleb Pahapill. Pahapill näeb AIs suurt potentsiaali näiteks miljoniliste seadmeinvesteeringute analüüsimisel, et valida tootmisprofiilile täpselt sobivaim tehnoloogia ja vähendada valearvestuse riski. “Kui mul on homme vaja poolteist miljonit maksev töötlemiskeskus osta, siis võiks AI valida meie toodangu ja koostude põhjal kõige sobivama seadme. See aitaks vältida investeeringuid, mis jäävad aastaks seisma, sest selgub, et seade pole päris see, mida mõeldi,“ rääkis ta. Harani arvates hakkab AI kiiresti mõjutama seda, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja robotid ülesandeid täidavad. Lääne-Euroopas eksisteerivad juba täielikult autonoomselt toimivad nn pimetehased, kus tegutsevad ainult robotid: “Meie väljakutse on see, et noored saaksid koolidest kaasa erialase AI-kasutuse baasteadmised.“ Saadet juhib Sigrid Kõiv.

Kuludokumentide haldamise platvorm CostPocket on aastatega kasvanud lihtsast tšekirakendusest terviklikuks finantstööriistaks, mis säästab tuhandete ettevõtjate aega. Hiljutine ühinemine Rootsi finantsettevõttega Mynt aitas turule tuua uued maksekaardid, mis viivad kulude aruandluse täiesti uuele tasemele ning teevad ostude ja tšekkide kokkuviimise automaatseks. Saates räägib CostPocketi asutaja Joonas Sernjuk ettevõtte teekonnast, teenuste laiendamisest ning uutest virtuaalsetest ja füüsilistest maksekaartidest. Samuti selgitab ta, kuidas aitab tehnoloogia kaotada igakuise käsitöö ning milliseid uusi funktsioone, sealhulgas tehisintellektil põhinevat kuluanalüütikat, on peagi oodata. Pikaaegse raamatupidamiskogemusega Merily Saar jagab saates praktilisi näiteid, kuidas digitaliseerimine on muutnud raamatupidajate ja klientide vahelist koostööd. Ta kirjeldab, miks on kingakarbis tšekkide esitamine jäänud minevikku ning milliseid ootusi seavad tänapäevased ettevõtted raamatupidamistarkvaradele. Saates kuuleb ka, milline on CostPocketi positsioon ja konkurents välisturgudel, sealhulgas Lätis, Soomes ja Poolas. Saadet juhib Tarmo Virki. Uued kliendid saavad kasutada sooduskoodi ARIPAEV2026, millega on CostPocketi teenused 2 kuud tasuta. Vaata lähemalt: https://meet.costpocket.com/et/aripaev Fotol: Fast Finance OÜ tegevjuht Merily Saar ning CostPocketi asutaja ja COO Joonas Sernjuk Foto: Merlin Zuzjonok

Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta. Persona ärisuuna juht Sirli Vaher rõhutab saates, et uue süsteemi juurutamine nõuab ettevõttelt terviklikku lähenemist. „Ma ütleks küll, et ta on pigem muudatuste juhtimine, mitte IT-meeste projekt,“ märgib Vaher, viidates, et tarkvaravahetus puudutab kogu organisatsiooni. Pikaaegse personalijuhi kogemusega Diana Veerberk toob välja probleemi kaardistamise olulisuse enne uue lahenduse soetamist. „Kui ma hakkan üldse tarkvara valima, siis ma peaksin teadma, millist probleemi ma sellega lahendada soovin ja kuidas ma mõõdan, et kas ta on mind mingi tulemuseni aidanud,“ selgitab Veerberk. Sageli hakatakse lahendama tarkvara puudumist, kuigi tegelikult vajavad korrastamist ettevõtte sisemised protsessid. Saates räägitakse ka sellest, miks kallis tarkvarainvesteering ei pruugi alati oodatud kasu tuua ja milliseid vigu on ettevõtetel võimalik vältida. Kuidas kaardistada ettevõtte tegelikke vajadusi ja seada eesmärke enne ostuotsuse tegemist? Miks on juurutamine eelkõige muutuste juhtimine ning miks peab sellesse kaasama ettevõtte juhtkonna? Saatekülalised on personalihaldustarkvara Persona ärisuuna juht Sirli Vaher, müügijuht Diana Veerberk ning kliendikogemuse juht Sandra Neemrand. Kõiki neid ühendab pikaajaline varasem kogemus tarkvara tellija ja kasutaja rollist, olles juhtinud personalivaldkonda ja HR-protsesse. Saadet juhib Tarmo Virki.

Seekordses „Võitjate põlvkonnad“ saates on külas ettevõtja Domenik Djatšuk, kes juhib koos oma isa, tunnustatud peakoka Vladislav Djatšukiga kahte VÕIVÕI restorani. Saates tuleb juttu sellest, kuidas on isaga võrdsete partneritena äri teha, miks otsustati keerulisel ajal avada teine restoran ning kuidas täiendavad teineteist kahe põlvkonna erinevad kogemused ja ambitsioonid. Lisaks räägib Domenik pere uuest valmistoiduärist ROOG, MasterChefis osalemisest ja oma suurtest tulevikuplaanidest. Saadet juhib Kristel Viitmann. Pildil: Domenik Djatšuk Foto: MasterChef Eesti/Harry Tiits

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“. "Tõeline dialoog eristub tavalisest debatist või igapäevasest vestlusest," märgib Jeedas saates. Ta viitab, et turvalise ruumi loomine aktiivseks kuulamiseks toob kogukondadele suurt kasu, aidates inimestel päriselt peegeldada seda, kuidas nad tegelikult toime tulevad. Saates tuleb põhjalikumalt juttu sellest, mis täpsemalt toimus üle Eesti peetud 62 dialoogiringis ning millised olid osalejate kõige üllatavamad ja mõjusamad õppetunnid. Samuti selgitab Piret Jeedas, miks on selline aruteluliikumine muutunud oluliseks kogu Põhja- ja Baltimaade regioonis. Selgub, et Eestis rakendatud dialoogialgatusel on tegelikult juured Soomes loodud Timeout-meetodis ning see ühine lähenemine aitab tugevdada regionaalset koostööd. Lisaks annab arutelu suuniseid 2. oktoobril avalikustatud põhjalikule raportile, mis koondab kõikide nende 62 sessiooni põnevad leiud. Raport on leitav Koostöö Kogu kodulehelt. Saadet juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. See podcast kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu tellitud podcastide sarja. Fotol: Piret Jeedas (autor: Merlin Zuzjonok) 62 Dialogue circles across Estonia: Finnish-born discussion culture connects Estonian communities In the latest episode of the series dedicated to the 35th anniversary of the Nordic Council of Ministers Office in Estonia, Project Manager Piret Jeedas explains why structured dialogue is increasingly critical in our modern society. During a recent nationwide initiative launched by the Estonian Cooperation Assembly, people gathered across Estonia to discuss one simple yet profoundly important question: "How am I managing?". "A true dialogue is distinguished from a standard debate or everyday conversation," Jeedas notes in the episode. She points out that creating a safe space for active listening greatly benefits local communities and helps reveal how people are generally feeling and coping. The episode explores in detail what exactly happened during the 72 dialogue circles held across the country and what the most surprising or impactful takeaways were from the participants. Piret Jeedas also explains how this dialogue movement is spreading across the broader Nordic-Baltic region. It turns out that the initiative actually has its roots in Finland, utilizing approaches like the Timeout method, and this shared movement actively strengthens regional cooperation. Additionally, the discussion points listeners to the comprehensive report from the dialogue circles, which officially launched on October 2nd and gathers all the fascinating findings from those 62 sessions. The episode is hosted by Tarmo Virki. The podcast is in English. This podcast is part of a series commissioned by the Nordic Council of Ministers. Photo: Piret Jeedas (author: Merlin Zuzjonok)

Tehisintellekt suudab juba praegu täita paljusid alustavate IT-spetsialistide tööülesandeid, aidates ettevõtetel kulusid kokku hoida ja tööd tõhusamalt korraldada. Ent lühiajalise kokkuhoiu kõrval tuleb mõelda ka tulevikule: kui ettevõtted loobuvad noorte arendajate palkamisest, võib mõne aasta pärast tekkida puudus kogenud spetsialistidest. Kuidas kasutada tehisintellekti võimalusi nii, et tänased otsused ei kahjustaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet? Äripäeva raadio sisuturundussaates „Küberruum“ arutlevad tehisintellekti mõju üle tööturule Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Põllumäe sõnul suudab AI juba praegu täita osa alustavate arendajate ülesannetest, kuid nende palkamisest loobumine võib ettevõtetele hiljem kalliks maksma minna. „Mis me siis viie aasta pärast teeme? Kus need seeniorid tekivad, kui me enam juunioreid ei palka?“ küsib ta. Samuti arutleb Põllumäe, et läbimõtlematute koondamiste tõttu võivad ettevõttest kaduda äritegevuseks hädavajalikud teadmised, mille taastamine võib hiljem minna märksa kallimaks. Tehisintellekti mõju töökorraldusele selgitab Põllumäe näitega, kus töötaja suudab senise viie päeva töö ühe päevaga ära teha. Juhi ülesanne on leida vabanenud ajale mõistlik rakendus ning otsustada, kuidas tehnoloogia abil saavutatud tõhusust ettevõtte eesmärkide täitmiseks kasutada. Ka töötajate arvu puudutavate otsuste tegemisel tuleb arvestada ettevõtte pikaajaliste vajadustega ning vajadusega säilitada olulised teadmised ja oskused. Põllumäe hinnangul kehtib siin vana tarkus, et vanasse kaevu ei tasu enne sülitada, kui uus on valmis. Piret Jamnes räägib oma uurimistöö põhjal, miks IT-spetsialistid ettevõtetest omal soovil lahkuvad. Lisaks palgale mõjutavad nende otsuseid töö sisu, arenguvõimalused ja suhted juhiga. Näiteks sobib mõnele spetsialistile tempokas töö mitme kliendiprojektiga, teine eelistab pikemaajalisi arendustöid ja rahulikumat töörütmi. Kui töö iseloom inimesele ei sobi või arenguvõimalused ammenduvad, võib ta hakata uut töökohta otsima. Saates arutletakse ka selle üle, kuidas juhtida inimesi ajal, mil tehnoloogia areneb kiiresti ja töökorraldus pidevalt muutub. Jamnes võrdleb praegust olukorda uduses metsas liikumisega: järgmist puud on näha, kuid kaugemale pilk ei ulatu. Töötajad ootavad juhilt nii vabadust ja iseseisvust kui ka kindlustunnet ja selget suunda. Mõlemad saatekülalised nõustuvad, et kiiresti muutuval tööturul on üks olulisemaid oskusi kohanemisvõime. Põllumäe võrdleb seda võrkpalliga: sirgete jalgadega seisval mängijal on keerulisem pallini jõuda kui sellel, kes on valmis kiiresti suunda muutma. Sama kehtib tööelus, kus senised ülesanded võivad kiiresti muutuda ja töötajatel tuleb pidevalt uusi oskusi omandada. Jamnes soovitab ettevõtetel põhjalikult kaardistada oma töötajate oskused, et mõista, milliseid teadmisi tulevikus vajatakse ja kuidas olemasolevaid töötajaid uutesse rollidesse suunata. Saates kuuleb veel, miks ei pruugi üksnes AI-juhi palkamine ettevõttes soovitud tulemust anda, millal võib hea IT-spetsialist hakata uut töökohta otsima, milline on töötajate arvates juhi kõige halvem omadus ning kuidas muutub vastutus töötajate oskuste arendamise ja karjääri kujundamise eest. Saadet „Küberruum“ juhib Elisa meediasuhete juht Sigrid Hiis. Fotol: Elisa Grupi meelelahutuslahenduste juht Joosep Põllumäe ning Fontese juhatuse liige, konsultant ja Tallinna Ülikooli külalislektor Piret Jamnes. Foto: Sigrid Hiis

Investorile, kes ei taha ega soovi ise oma vara kasvatamisega tegeleda, saab appi palgata investeerimismeeskonna. INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor selgitab saates, mille poolest erineb vähemalt 200 000eurose ja vähemalt kahe miljoni eurose portfelli kasvatamine ehk juttu on vastavalt portfellihaldusest ja strateegilisest varade kasvatamisest. „Nii portfellihaldust kui ka varade strateegilist jaotust teeme meeskonnaga. Kõige olulisem on mitte vara kaotada, aga ilma riskita ei tule ka tootlust,“ selgitab ta. Portfellihaldusega investeeritakse börsil kaubeldavatesse võlakirjadesse ja aktsiaindeksfondidesse, eesmärgiga teenida võlakirjadelt vähemalt 6% ja fondidelt vähemalt turu keskmist tootlust. Kahest miljonist eurost algavale strateegilisele varade jaotisele lisanduvad portfelli veel ka mitteavalikud varaklassid nagu näiteks taristu, mets, põllumaa ja erakapitalifondid, millega väiksema summaga investeerides investor ligi ei pääse. Seal on tootluse ootus 8-10%, erakapitalifondide puhul kõrgem. Saates selgitab Kondor, kellele kumb teenus sobib, millistesse varadesse investeeritakse ning kuidas erinevad varaklassid emotsioonide ja turu kõikumise vastu aitavad. Saadet juhib Rivo Sarapik. Fotol: INVL Family Office'i investeerimisstrateeg Rait Kondor

Eesti ettevõtted ja avalik sektor kulutavad dokumendihaldusele märkimisväärseid summasid, kuigi turul leidub ka soodsamaid ja kasutajasõbralikumaid lahendusi. Folderiti asutaja ja tegevjuhi Kent Raju sõnul takistavad kulude vähendamist sageli harjumused, teadmatus ja põhjendamatu hirm olemasoleva süsteemi väljavahetamise ees. Seekordses sisuturundussaates uurime, millest kujuneb dokumendihalduse tegelik hind, kuidas muuta dokumentide haldamine lihtsamaks ja kuluefektiivsemaks ning miks võib seniselt süsteemilt uuele üleminek olla arvatust lihtsam. Räägime ka sellest, kuidas on Eesti tarkvaraettevõte Folderit jõudnud klientideni 86 riigis ning miks suhtub Raju kriitiliselt riigi plaani kulutada miljoneid oma dokumendihaldussüsteemi arendamisele. Lisaks arutleme, millist rolli hakkab valdkonnas mängima tehisintellekt ja kuidas tagada uute tehnoloogiate kasutamisel ettevõtete andmete turvalisus. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Folderiti asutaja ja tegevjuht Kent Raju. Foto: Folderit

Leanesti tegevjuhi Marko Saviaugu sõnul ei ole tehisaru tööstuses kasutuselevõtu peamine küsimus enam selles, kas AI suudab ülesande lahendada, vaid selles, kuidas viia tehnoloogia tootmisliinile ja saavutada mõõdetav majanduslik kasu. Kuigi tehisaru kasutamise vastu tunnevad huvi paljud ettevõtted, on näiteid selle otsesest mõjust toodangule, praagile ja kuludele veel suhteliselt vähe. Kiiremini tasuvad end ära näiteks masinnägemisel põhinevad kvaliteedikontrolli lahendused, mille tasuvusaeg võib jääda mõne kuu ja aasta vahele. Samuti saab AI abil märkimisväärselt tõhustada ettevõtte tugiprotsesse, näiteks müügipakkumiste koostamist, millele kuluv aeg võib Saviaugu hinnangul väheneda 70–80 protsenti. Otsuste eest vastutab siiski üldjuhul inimene. Tootmises pidurdab tehisaru laiemat kasutuselevõttu vajadus siduda tarkvara füüsiliste masinate ja robotitega. Olemasolevatele tootmisliinidele ei saa uut tehnoloogiat alati lihtsalt lisada, vaid see võib nõuda ulatuslikke masinaehitustöid või uue tootmisüksuse rajamist. Saviauk näeb järgmise arengusuunana võimalust juhtida masinaid tavakeeles, nii et operaator saaks anda ülesande ning AI koostaks ise vajaliku programmi. Leanest on katsetanud seda lähenemist, ühendades väikese keelemudeli Hiinast ostetud robotiga. Kuigi tehnoloogia on suuresti olemas, arenevad masinad, nende riistvara ja liidesed tarkvarast aeglasemalt ning seadmete projekteerimine, valmistamine ja katsetamine võib võtta kuni aasta. Tehisaru muudab ka tarkvaraarendust. Saviaugu sõnul võimaldab vibe coding ehk rakenduste loomine AI abil ettevõtetel kiiresti lihtsaid lahendusi ja prototüüpe katsetada ning anda nende põhjal tarkvaraarendajatele täpsema lähteülesande. See ei vähenda aga vajadust professionaalsete arendajate järele, eriti kriitiliste süsteemide puhul, kus olulised on süsteemiarhitektuur, integratsioonid, andmehaldus ja küberturvalisus. Samal ajal võib lihtsamate arendusülesannete automatiseerimine raskendada alustavate IT-spetsialistide töö- ja praktikakoha leidmist, tekitades küsimuse, kuidas kasvatada uusi eksperte olukorras, kus AI võtab üle üha rohkem algtaseme ülesandeid. Saviauk soovitab tehisaru kasutuselevõttu kavandavatel tööstusettevõtetel alustada konkreetse äriprobleemi määratlemisest, mitte tehnoloogia valimisest. Eduka rakendamise eeldused on korrastatud andmed ning selged reeglid selle kohta, millisele teabele AI ligi pääseb. Mida rohkem asjakohaseid andmeid mudel kasutab, seda tõhusamalt saab see töötada, kuid samal ajal tuleb vältida liigsete või tundlike andmete kättesaadavaks tegemist. Saviauk ei prognoosi, kui palju AI Eesti tööstuse tootlikkust lähiaastatel kasvatada võiks, sest ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad. Tema hinnangul on aga suurem osa tehisaru võimalikust mõjust tööstuses alles ees. Saadet juhtis Mart Valner. Foto: Imago/Scanpix

Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad peavad toime tulema heitliku ilma ja kasvavate sisendkuludega, kuid samal ajal konkureerima importkaubaga, mille madal hind surub alla ka kodumaise toodangu hinna. Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on Eesti isevarustatuse tase mitmes aiandussektori tooterühmas väga madal ning praegused tingimused ei soosi kodumaise tootmise kiiret kasvu. „Meie poodides müüdava köögivilja hind on olnud liiga madal ja on seda ka praegu. Köögivili peaks maksma märksa rohkem, kuid impordisurve hoiab hinnad all ega lase tootjal saada õiglast hinda,“ räägib Strastin saates „Kasvupinnas“. Tänavune hooaeg tõi kasvatajatele juurde ka ilmastikust tingitud raskusi. Kui köögiviljadele kujunes suvi üldiselt soodsaks, siis väga märg sügis on saagikoristust tugevalt häirinud. Osa kartulist, kapsast ja teistest kultuuridest oli saate salvestamise ajal veel põllul ning aasta tegelik tulemus sõltub sellest, millise kvaliteediga saak ladudesse jõuab ja kui hästi see üle talve säilib. Saates räägime ka sellest, miks pole Eesti suutnud oma puu-, marja- ja köögiviljatootmist jõulisemalt kasvatada ning mida saaks riik olukorra parandamiseks teha. Oma vaate annab endine põllumajandusminister Ivari Padar, kes juhib tähelepanu sisendhindade kasvule ja tootjate investeerimisvajadusele. Juttu tuleb ka toetussüsteemist ning sellest, kas toetused jõuavad alati nendeni, kelle eesmärk on päriselt tootmist arendada ja saaki kasvatada. Aiandustootjate vaate toovad saatesse Sepa Lilled OÜ juht Aivar Samorokov ja Kadarbiku Köögivilja ostujuht Lisli Pak. Nendega räägime tänavusest saagist, Eesti toodangu ja importkauba konkurentsist, sisendhindadest ning sellest, mille järgi teeb tarbija kaupluses oma valiku. Saatejuht on Juuli Nemvalts. Foto: Liis Treimann

Kas iga uue töötaja kiire lahkumine tähendab, et värbamisel tehti vale otsus? Või võib probleemi juur peituda hoopis selles, kuidas inimene organisatsiooni vastu võeti, teda juhiti ja toetati? Seekord räägime, kuidas siduda värbamine, sisseelamine ja juhtimiskvaliteet üheks tervikuks. Külas on TP Kinnisvarahoolduse tegevjuht Anett Uska, kellega arutame, kuidas aru saada, miks inimesed lahkuvad, millist rolli mängib juht esimese 90 päeva jooksul ja mida peaks organisatsioon lahkumistest õppima. Vestlust suunab Personaliuudiste juht Helen Roots. Foto: Anett Uska ja Helen Roots. / Äripäeva raadio

Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed. Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel. Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem

Pidev väsimus ja jõuetus võivad viidata aneemiale ehk kehvveresusele. Kuigi kõige sagedamini seostatakse aneemiat rauapuudusega, võib aneemia taga peituda palju erinevaid põhjuseid, sealhulgas vitamiinipuudus, vereloomehäired või ka kasvajaline haigus. Seekordses „Tervisetarga“ saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku hematoloog-ülemarst Iige Viigimaa, millised on aneemia levinumad põhjused, kes kuuluvad riskirühmadesse ning millal tuleks oma verenäitajaid kontrollida. Juttu tuleb rauavaegusest, haruldasematest verehaigustest ning sellest, miks võib ka näiliselt väike kõrvalekalle vereanalüüsis olla oluline ohumärk. Samuti räägime, kuidas aneemiat ravitakse, miks ei tasu väsimuse korral omal käel rauapreparaate võtma hakata ning millist rolli mängivad ennetuses mitmekesine toitumine ja tervisekontroll. Saadet juhib Violetta Riidas. Saate tõi kuulajateni Eesti leukeemia ja lümfoomihaigete liit ning valmimist toetas Abbvie. Pildil dr Iige Viigimaa Pildi autor PERH