Advertise on podcast: Äripäeva raadio

Selles "Energiakooli" episoodis võtame luubi alla, kas vesinik on Eestis päriselt kohal või endiselt igavene lubadus. Stuudios on Bolti sõiduteenuste operatsioonide juht Aleksis Anijärv ja Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht Artur Dianov, kes räägivad otse päriselust: vesinikutaksod juba sõidavad, aga taristu alles võtab kuju. Saatest kuuleme, miks Bolt läks teadlikult tuleviku piloodiga kaasa, mida ütlevad taksojuhid ja kliendid Toyota Mirai kogemuse kohta ning miks vesiniku suurim lubadus on just kiire tankimine ja pikk sõiduulatus. Alexela avab omalt poolt, mis seisus on Peterburi tee tankla ja kuidas järgmised sammud sõltuvad nii hangetest kui ka nõudlusest. Juttu tuleb ka hinnast ja tulevikust: miks vesinikku ei tasu võrrelda ainult liitri- või kilohinnaga, vaid energia ja läbisõidu järgi ning miks kodumaine tootmine ja regulatsioonid võivad lähiaastatel mängu muuta. Lisaks saame teada, kas vesinik on taksonduses ja rasketranspordis päris alternatiiv või ainult põnev piloot. Saatejuht on Brent Pere.

Harju Elekter laiendab tänavu 4000 ruutmeetri võrra oma Keila tehast, et reageerida andmekeskuste buumile, milles Eesti asub strateegiliselt heas kohas. Eelmisel nädalal sai nurgakivi Harju Elektri tehaselaiendus, mis läheb maksma umbes 4 miljonit eurot ja kasvatab kogu tootmispinna 28 000 ruutmeetrini. Harju Elekter Eesti juht Alvar Sassi sõnul on laienduse üks põhjuseid ka andmekeskuste buum. “See on meeletu ja sinna läheb erinevaid tooteid, mida ka Harju Elekter disainib ja toodab. Nende maht ja keerukusaste on läinud suuremaks ja selleks oleme pidanud ka infra ehitama,“ selgitas Sass. Üldise turuolukorra kohta ütles Sass, et majandusseis on praegu pigem positiivne. Harju Elektri kasvu toetavad nii energiatarbimise suurenemine, tehisintellekt ja andmed ning sellega seotult viis, kuidas täna seadmeid ja tööstust juhitakse. Saates räägib Sass veel, kuidas Harju Elekter tagab küberturvalisuse olukorras, kus ründeid tuleb iga päev. Saadet juhib Harro Puusild. Saadet toetab AJ Tooted. Fotol on Alvar Sass eelmise nädala neljapäeval tehaselaienduse nurgakivi üritusel. Autor on Alari Tammsalu.

Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“. „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eesti turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning Balti riikides ja Poolas rohkem vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Fotol: esireas vasakult Mario Sõrm, Kaido Künnapas, Rasmus Õisma. Tagareas Helery Maidlas. Foto autor: Andres Laanem

Aasta alguse entusiasm ja ambitsioonikad eesmärgid asenduvad üsna kiiresti reaalsusega: tempo on kiire, ootused kõrged ja ressursid piiratud. Kuidas sellistes oludes inimesi arendada nii, et õppimine annaks päriselt tulemust? Saates "Õppetund" räägime sisekoolituste, juhtide ja tehnoloogia rollist õppimises ja arendamises. Külas on Leiburi personalijuht Epp Kuimet ja Tele2 koolitusjuht Andrea Tapp. Arutame, kuidas leida tasakaal kohustuslike (nt ohutus, hügieen, infoturve) ja arengut toetavate koolituste vahel, miks on olulised arutelud ja mõtestamine ning millised koolitusvormid päriselt töötavad – alates e‑õppest ja lühivideotest kuni praktika ja hübriidlahendusteni. Saadet juhib Katre Savi. Pildil Epp Kuimet ja Andrea Tapp. Foto: Andres Laanem

Raadiosaates "Digitark äri" arutavad kogenud finantseksperdid, millal peaks ettevõte liikuma Exceli tabelitest professionaalsesse majandustarkvarasse. Saatekülalised selgitavad, et kuigi Excel on alustamiseks ja väikestele ettevõtetele sobiv, tekivad suurema andmemahu puhul inimlikud vead ja puudujäägid süsteemses analüütikas. Olulise tehnoloogiateemana räägime ka tehisintellekti rolli, mis aitab automatiseerida rutiinseid raamatupidamise protsesse ja prognoosida tulevikku, asendamata seejuures siiski inimese kriitilist mõtlemist. Saatekülalised kinnitavad, et tehnoloogia ei asenda inimest. Diskussioonis jõuame ka andmepõhise aruandluseni, mida maksuamet ja teised osapooled Eestis ette valmistavad. Uus lähenemine aruandlusele nõuab ka ettevõtetelt suuremat tehnoloogilist valmisolekut. Samas on saatekülalised nende suurte muudatuste eesmärkide suhtes skeptilised ning küsivad kriitiliselt, kas riigi taotluseks on ettevõtjate lauskontroll. Eksperdid rõhutavad, et tarkvara ei tohiks vaadata kuluna, vaid strateegilise investeeringuna, mis toetab äri kasvu ja läbipaistvust. Lõpetuseks jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas valida tarkvara vastavalt ettevõtte ambitsioonidele ja vajadustele. Saates on külas rahvusvahelise kogemusega finantsjuht ja ettevõtte Jacopo Solutions juht Margus Raude ning raamatupidamise ning maksunõustamise ettevõtte Entro OÜ juht Rivo Kütt. Saadet juhib Mare Timian. Pildil Margus Raude, Mare Timian ja Rivo Kütt. Foto: Äripäev

Kas plaanid osta esimese kodu, vahetada elamist või mõtled, kas praegu on üldse “õige aeg” kodulaenuks? Selles sisuturunduse saates võtame ette Eesti ja kogu Baltikumi kodulaenuturu olukorra: mis toimub intressidega, kuhu suunas liiguvad hinnad ja millised trendid 2026. aastal turgu kõige rohkem mõjutavad. Stuudios on kaks eksperti: Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane räägib keskmistest kodulaenu summadest ning valdkonna kasvust nii Eestis, Lätis ja Leedus, refinantseerimisest ning sellest, miks üha rohkem koduostjaid taotleb laenu kahekesi. Puudutame ka trende: milliseid muutusi toob Citadele panga hinnangul kinnisvara- ja kodulaenuturule käesolev aasta ning kuidas neid arenguid oma koduostu plaanides arvesse võtta. City24 juht Karin Noppel-Kokerov jagab City24 küsitluste tulemuste alusel Tallinna populaarsemaid piirkondi ja seda, mida inimesed kodu juures tähtsaks peavad – hinnast ja elukeskkonnast kuni energiatõhususe ja kommunaalkuludeni. Saade annab ka praktilisi soovitusi: mida pangalt küsida, mida enne otsust läbi arvutada ja kuidas vältida klassikalisi koduostu vigu. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Uuest aastast jõustuvad Raamatupidamise Toimkonna juhendites mõned muudatused. Toimkonna liikmed kinnitasid saates "Kasvukursil", et muudatused teevad raamatupidajate tööd lihtsamaks. Kõige laiema mõjuga muudatus puudutab ettevõtteid, mis müüvad kaupu interneti teel, kus kliendid ei saa toodet katsuda ja tagastuste osakaal on suurem. Kui ettevõte müüb kaupa tagastusõigusega, ei tohi muudatuse järgi tulu koheselt täies mahus kajastada. Tuleb hinnata, kui suur osa kaubast eelduslikult tagastatakse ja võtta bilansis üles tagasimaksekohustis. See on sisuline muutus senises praktikas, kus sageli kasutati eraldisi, selgitas Raamatupidamise Toimkonna liige Riina Alt. Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) muudatustele saab veebruari lõpuni jätta tagasisidet. Saates arutame kolme tippasjatundjaga, millised tuuled puhuvad Raamatupidamise Toimkonnas, mis suunab Eesti finantsaruandluse alast tegevust, kuhu raamatupidamise valkond Eestis liigub ja mida peaksid ettevõtjad nii rahvusvaheliste kui Eestis muutuvate standardite kohta teadma. Põgusalt teeme juttu ka audiitorite nappusest ja tehisaru kasutamisest. Külas on kaks raamatupidamise toimkonna liiget – Riina Alt EY-st ja Ago Vilu PwC-st. Kolmas saatekülaline on Grant Thornton Balticu audiitorteenuste valdkonna juhtivpartner Mart Nõmper. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Ago Vilu, Riina Alt ja Mart Nõmper. Foto: Äripäev

Eestis ilmub regulaarselt sadu podcaste, aga vähesed julgevad võtta aega päris vestluseks. Selles saates räägime uue videopodcasti Skytalk sünnist, ideest ja ambitsioonist – miks seda üldse vaja on ja kellele see on mõeldud. Stuudios on Skytalki eestvedaja Rauno Arulo, kes avab ausalt oma teekonda läbi ettevõtluse, läbipõlemise ja uue fookuse leidmise. Juttu tuleb ehedusest, sügavusest ja sellest, miks Skytalk ei keskendu tuntud inimeste ametinimetustele, vaid nende maailmavaatele, väärtustele ja elukogemusele. Räägime Tallinna Teletornis peaagi lansseeruvatest vestlusõhtutest, formaadist, sihtrühmast ning sellest, miks esimese külalisena astub Skytalki lavale Raivo Hein. Saadet juhib Lauri Toomsalu. Fotol: Skytalki eestvedaja Rauno Arulo Foto autor: Liis Piirmets

Millest algab hea müügimehe teekond? Restate’i juhid Risto Abel ja Toomas Salamäe räägivad saates „Nimed müügitahvlil“ oma kogemusest kinnisvarasektoris. Alates esimestest kokkupuudetest müügiga kuni ettevõtte ülesehitamiseni. Kuuleme, miks otsustasid mehed loobuda varasemast tööelust ja hakata ettevõtjateks, mis olid nende suurimad õppetunnid ja milliseid müügipõhimõtteid nad oma meeskonnas oluliseks peavad. Saates tuleb juttu sellest, miks on oluline mõista kliendi tegelikku probleemi ja miks ei tasu kinnisvaras kunagi müüa lihtsalt „WC ja vaatega kontorit“. Restate’i kasvuloost selgub, kuidas nad julgesid siseneda arendusprojektidesse, mida teised pidasid hullumeelseks, ning kuidas ettevõtte struktuur ja väärtused on aidanud neil kriisidest läbi tulla. Külalised jagavad ka müügitööga seotud kentsakaid juhtumeid ja avavad, miks algaja maakleri edu ei pruugi tulla sotsiaalmeediapostitustest, vaid järjepidevast suhtetööst. Arutame, kuidas kasvatada tugevat müügimeeskonda ja miks CRM ei ole pelgalt võimalus, vaid töövahend. Saadet juhib Silver Rooger Dominate Salesist. Illustreeriv foto: Liis Treimann

Eestlased kipuvad müügi- ja turundustööd alahindama ning see pidurdab ettevõtete kasvu, leiab kommunikatsiooniekspert ja konkursi Tark Turundus võitja Robert Reisman. Saate „Eetris on turundusuudised“ stuudios on arvamuskonkursi Tark Turundus 2025. aasta esikolmik ja žürii liige. Suhtekorralduse teerajaja Aune Past avab vastutuse ja väärtuste teemat ning küsib, keda me turunduses märkame – ja keda järjekindlalt kõrvale jätame. Ettevõtja Urmet Seepter selgitab, miks rahvusvahelist turundust tuleks käsitleda pikaajalise investeerimisena, mitte ühekordse kuluna. Žürii liige Dane Tall räägib, millised mustrid ja probleemid joonistusid välja ligi sajast konkursitööst ning miks just need kolm lugu esile tõusid. Saates arutletakse, mida tähendab tark turundus ajal, mil ootused turundajatele kasvavad, kuid arusaam nende rollist jääb sageli ebaselgeks. Saade pakub ausat ja sisulist vaadet turunduse tulevikule, selle rollile juhtimises ning vastutusele, mida turundajad ja juhid ühiskonna ees kannavad. Saadet juhib Keit Alev. Pildil Urmet Seepter, Dane Tall, Robert Reisman ja Aune Past. Foto allikas: Äripäev

Peagi täitub aasta tehingust, mil suurtegija Optimove ostis Eesti idu Adact. Asutaja Kalev Kärpuk tunnistab, et algul ei võetud nende äri tõsiselt ja isegi tulevane ostja sai lahenduse sisust esiti valesti aru. Brändidele turundusmänge pakkuv Adact oli algul paljude silmis nagu hobiprojekt, rääkis Kärpuk värske saatesarja “Lihtsalt alusta” avasaates. Õnneks jagus ka tegijaid, kes tiimi pühendumisse uskusid. Nii võideti vajalik auhinnaraha, arendati tarkvara ja õige pea järgnesid ka nimekad kliendid. Toodet, mida Adact pakkus, ostja tegelikult ei vajanud, meenutab Kärpuk. “See on väga pikk lugu. Ma käisin ise seal peakontoris kohal, kus oli umbes 15 inimest koos CEOga ja nendest 15 inimestest umbes 13 üritasid teda veenda, et saad aru – see, mis sa praegu ostad, ei ole see, mis sa soovid.” Tegelikult soovis ostja lahendust, mida Kärpuk oma tiimiga praegu Optimove’i Eesti arenduskeskuses välja töötab. Kärpuki sõnul oli Adacti toode semiinnovaatiline ja ostja lihtsalt ei teadnud, et neil seda vaja läheb ja nende kliendid seda samuti tahavad. Alles pärast integratsiooni saadi selle väärtusest aru. Kuidas saaks vältida palgatööle minekut? Kalev Kärpuk usub, et ta on kehv palgatöötaja ja oma äri pani ta püsti just sellepärast, et ta tööle minema ei peaks. Kuigi ta tegi eduka exit’i, pole kõik takistusteta kulgenud. Raskel ajal, kui näiteks tundus, et uuel kuul arveid ära maksta ei saa, tuli lihtsalt edasi tegutseda. “Vimm ja trots – need on kaks edasiviivat jõudu,” naljatles Kärpuk. Ta tunnistab, et on laisk. Lausa nii laisk, et kui keerulistel hetkedel tikkusid pähe mõtted ärile punkti panemisest, ei teinud ta seda, sest see tundus talle palju rohkem tööd, kui edasi punnimine. Saates räägib ta, kuidas lõi oma ettevõtte, millised on tema tugevused, kuidas alustava ettevõtjana endasse enesekindlust süstida, miks talle palgatöö ei sobi ja kas ta teeks täna alustades midagi teisiti. Saate teises pooles jagab soovitusi esimesteks sammudeks ettevõtluses Swedbanki väikeettevõtete segmendijuht Astrid Maldre. Saadet juhib Mai Kroonmäe. Fotol Kalev Kärpuk. Foto: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Kuidas tagada, et digitehnoloogia arendused meditsiinis ei muutuks pelgalt moevooluks, vaid tooksid päriselt kasu patsiendile? Terviseuudiste saates kõlavad kaks mõtlemapanevat ettekannet konverentsilt „Meditsiin 2026“, kus võetakse fookusesse digitehnoloogiate roll ja mõju tervishoiule. Tallinna Tehnikaülikooli e-tervise professor ja Ida-Tallinna keskhaigla radioloog Peeter Ross räägib, kuidas liigub meditsiin infopõhiselt andmepõhiseks ning miks andmete kvaliteet ja süsteemne digitaliseerimine on eelduseks tehisintellekti rakendamisele. Ross rõhutab, et tehisintellekt toetab, mitte ei asenda arsti otsustusvõimet ning andmepõhine tervishoid eeldab läbimõeldud tööprotsesse ja usaldusväärseid sisendeid. Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann käsitleb liigse tehnooptimismi varjukülgi. Ta toob näiteid, kus terviseäpide mõju on osutunud tagasihoidlikuks või lausa negatiivseks. Tillmann rõhutab mõju-uuringute vajalikkust ja hoiatab, et ilma teaduspõhise hindamiseta võivad uuendused süvendada tervisealast ebavõrdsust. Tema sõnul peab tehnoloogia arendamine toimuma koos kriitilise hindamise ja läbipaistvusega, et vältida süsteemseid vigu. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil Taavi Tillmann Pildi autor Egle Palm

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis Äripäeva Raadio saates "Müüt või tõde", et Pandivere kõrgustikul, kus Väike-Maarja vald asub, on paraku Eesti kõige paremad tuuleolud tuulikute püstitamiseks ning on igati arusaadav, miks arendajate huvi piirkonna vastu on suur. "Tuul võiks olla meie nafta," lausus vallavanem. Eriti aktiivseks muutus vastasseis tuuleparkide rajamisele eelmise aasta alguses, samas oli suuresti tegemist ühe erakonna ja paljude valimisliitude valimiskampaaniaga. Ka Väike-Maarjas vehiti tuulealade detailplaneeringute arutelude eel ja ka muul ajal tuulikutevastaste plakatitega ning volikogudesse pürgivad poliitikud võtsid avalikel koosolekutel usinalt sõna. Nüüd on kadunud nii plakatid kui ka poliitikud. Inimeste hirmud on aga jäänud, kohati tuginevad need aga sotsiaalmeedias levivatel müütidel. Vallavanem Kesküla ütles, et kõik omavalitsused tegutsevad tuulealade detailplaneeringute koostamisel kohalike elanike, mitte aga arendajate huvides. Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul räägivad saates, kuidas arutelud tuuleparkide üle on ajas muutnud ning millised mured ja hirmud on nii inimestel kui ka arendajatel. Saadet juhib Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondent Andres Pulver. Foto: Kristjan Pruul, Andres Pulver ja Indrek Kesküla. / Autor: Andres Laanem

Kinnisvarabüroo Uus Maa värske juht Argo Pillesson ning LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägivad korterite tehingu- ja üüriturust ning selgitavad miks väikekorter on praegu investori jaoks õigeim valik. Saates “Ruutmeetrite taga” on büroode juhid ühel meelel, et just mikrokorter pakub praegu investorile parimat tootlust. “Need on ainsad, mis võiksid üüriinvestorile tuua oodatava normaalse tootluse 7-8%, vastukaaluks tavapärasele kolmele-neljale protsendile,” sõnab Pillesson. “Kui 25 000 eurot maksev 12-ruudune korter anda 250 euroga üüriturule välja, siis on väga hästi,” toob Saksing näite. Tõsi, Tallinnas küll nii odavalt väikekorterit turult kätte ei saa, siin tuleb välja käia vähemalt 40 000 eurot. Igal juhul tuleb üüriäriks praegusel juhul soetada odavama otsa kortereid võimalikult soodsa hinnaga. Väikekorterite populaarsuse põhjusteks peavad saates osalevad eksperdid muu hulgas nii seda et eriti just suuremates linnades eelistatakse järjest enam elada üksi ning samuti ei vaja nooremad inimesed elamiseks suurt elutuba televiisoriga ega ka mahukaid keldreid ja panipaiku. Küll aga pole Saksing ja Pillesson ühel nõul kui jutuks tuleb korterite hinna- ja tehingudünaamika. Ingmar Saksing prognoosib et alanud aastal kerkib keskmine korterite ruutmeetrihind Tallinnas 3-7%, tehingute arv kasvab aasta varasemaga võrreldes lausa enam kui 10%. Argo Pillesson prognoosib jõulisemat tõusu. “Julgen panustada, et Tallinnas ei ole 5-10% hinnakasv sugugi ülepakutud.” Samas tehingute hulk kasvab Pillessoni prognoosi kohaselt märgatavalt vähem kui 10%. Samuti hindavad Saksing ja Pillesson erinevalt üürituru väljavaateid. Eksperdid prognoosivad saates veel kinnisvara väärtuse kasvu erinevates piirkondades üle Eesti ning toovad ka välja konkreetseid linnu. Samuti käsitletakse tehingute turvalisust ja varjatud puuduste teemat, soovitades müüjatel kasutada professionaalset abi pahatahtlike kaebuste vältimiseks. Saates lõpus selgitavad büroojuhid, kuidas nad plaanivad rakendada tehisintellekti ja andmeanalüüsi, et muuta kinnisvara hindamine ja vahendamine efektiivsemaks. Saadet juhib Lauri Leet. Fotokollaažil vasakul Argo Pillesson. Foto autorod: Uus Maa ja Raul Mee.

Aafrika seakatk lõi segi nii põllumajanduse, ametkondade töö kui ka avaliku arutelu. Miks kujunes Kärstna seafarmi juhtumist poliitiliselt laetud protest ning kuidas sarnases infosõjas tulla toime sotsiaalmeedias kiiresti levivate valedega? Äripäeva raadio uue saatesarja „Müüt või tõde?“ avasaates räägivad põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonijuht Hanna Turetski-Toomik ning Sakala peatoimetaja Hans Vare, kuidas kriis tegelikult kulges ja mida Eesti sellest õppima peab. Arutelu juhib Aivar Hundimägi. Fotol augustis Kärstnas Nurme seafarmi juures toimunud protestiaktsioon. Foto autor: Martin Pedaja/Postimees/Scanpix