Advertise on podcast: Vala välja!

Õlut on maailmas joodud aastatuhandeid: õlle sünnipaigaks peetakse 9. sajandi Mesopotaamiat, esimesed tänast õlut peegeldavad joogid pruuliti aga 3500 aastat enne Kristus Iraanis, Vanas-Egiptuses valitsesid õllepruulimises naised, Vanas-Roomas õlut liigselt ei hinnatud, kuid mõisteti selle joogi erilisust. Kogu maailma õlle-, veini- ja toiduinnovatsioon kolis seejärel pikkadeks aastatuhandeteks peamiselt Euroopasse ja täpsemalt sealsetesse kloostritesse. 1040. aastal asutati aga Baierimaal maailma vanim siiani toimiv ​​Weihenstephan’i pruulikoda ja Saksamaal pandi esimest korda 1513. aastal kirja siiani aktsepteeritavad Reinheitsgebot kvaliteedireeglid. Mainitud kloostritest algab ka Belgia õlle ajalugu: mungad kasutasid nende käes olevaid teadmisi, piiramatut ajaressurssi ja puutumatust selleks, et arendada õllest välja tõeline teadus.

Aastat on alati hea pisut kergemalt alustada, pisut tervislikumalt oma organismiga ringi käia. Nii ongi joogisaate “Vala välja!” 2024. aasta esimesteks külalisteks Eestis toodetud probiootilised joogid Raw Edge. Kohalikust mahlast, ülikoolitarkustest ja kirest kokku segatud jooke tutvustavad brändi asutajad Mariliis Mia Topp ja Kristel Vene.

On aeg üheks eriti meeldivaks episoodiks: on aasta lõpp ja “Vala välja!” lõpetab selle oma traditsioonilise vahuveinisaatega. Seekord rändame ühes sommeljee Ketri Leisiga mõtteis kaugesse Lõuna-Aafrikasse ja avastame Cap Classique’ide (MCC) ehk sealsete traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide võlumaailma.

Nädala jooksul Sao Pãulos toimunud World Classi nimelisel kokteilivõistlusel maailma parimate kokteilisegajatega rinda pistnud Erik Tammeleht tunnistab, et tasemelt on meie joogisegamiskunst maailma tipus, võidu hind on teinekord vaid kogemus ja ettevalmistava meeskonna suurus. Erik aga ei tule tagasi tühjade kätega, sest võitis ühe osavõistluse viiest. Olgugi et finaaliuks jäi suletuks, on mees ülirahul, et sai sellise renomee ja mõjuga üritusel osaleda.

Veinikoolis vaatame külma aja kiuste soojade riikide poole. Seekordne veinikooli peategelane Alvarinho/Albariño kasvab peamiselt Portugalis ja Hispaanias (vastavas järjekorras on nimekujud). Sellest särtsakast tegelasest räägib Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii.

Kuidas muudmoodi muuta maailmas kuulsad asjad eestipäraseks, kui mitte valmistada need meile tuntud ja legendaarsetest toorainetest. Nii pruulitigi Rävala Nordic Vermouth kohalikust õunaveinist koos 22 erineva nii klassikalise kui Maarjamaale eriomase ürdiga. Stuudios räägib vermuti eestvedaja Indiedrinks veebipoe juht Rasmus Uusküla, kuidas Eesti “esimene” vermut pudelisse sai.

(Hoiatus, saate algusosas võib kuulda joodeldamist!) Tänases saates keskendume ühele mõnusalt särtsakale ürdisele valgele marjale. Grüner Veltlinerist räägib Eesti tippsommeljee Karoline Reinhold.

Itaalia parimate veinidega seostub Nebbiolo viinamari, kes on peategelaseks näiteks veinide kuningaks nimetatud Barolos ja kuninganna tiitlit kandev Barbarescos (aga et ikka meeles oleks, siis lähikandis kasvav Barbera on omakorda viinamarjasort!) on teemaks ja seda tutvustab sel aastal Baltimaade parimaks sommeljeeks tituleeritud Aleksei Pogrebnoi.

Opppaaaaa … kniks ja ülejala vasakule, kniks … opppaaa … kaelakuti koos ja ülejala paremale, kniks … Kes aru sai, siis oleme keset äkilisemat Zorba tantsimist … oppaaa ... Meie ees laiutavad moussaka ja dolmade mäed, nende vahel aga voolab parim Kreeka vein, magusalt luksuslik masticha ja kohe serveeritaks galaktoboureko.

Merlot on üks tuntumaid punaseid veiniviinamarju maailmas. Temast räägib sommeljee Marko Mägi, kes leiab, et tegemist on tõelise smooth operator’iga, mille kvaliteetsemad versioonid on unistuste lõuendiks igale veinimeistrile.

Bordeaux’st alguse saanud vaadimüük on tänaseks levinud ka muudesse Prantsusmaa piirkondadesse nagu Burgundia ja Rhone’i org. Aga ka Itaaliasse. En primeur tähendab otsetõlkes küll esilinastust, kuid veinimaailma jaoks on see igakevadine aktsioon, kus oksjonile pannakse vaid kuus kuud vaadis veetnud noored veinid.

Eestlanna Kaja Kohvi seiklused maailma erinevates veinipiirkondades on Eesti lugejateni jõudnud sellest ajast, kui naine Austraalias veinikeldris tööle asus. Ajakirjas Gurmaan ilmus aasta tagasi pikem ülevaade, miks Kaja veinivalmistajaks hakkas ja seda kõikidest kohtadest just Luxembourgis teeb.