Advertise on podcast: 20midagi

Tänase saate külaliseks on kunstnik Alexei Gordin, kes oma töödes tegeleb eksistentsiaalsete ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Alexei töid leidub mitmete muuseumite ja erakogude kollektsioonides ning ta on ka Kogo galerii liikmeskunstnik. Kuidas noore ja vaese kunstnikuna ellu jääda ja silma paista? Kuidas saada kutse galeriisse? Kuidas näeb välja kunstniku argipäev ja miks hõlmab see hästi palju kirjutamist? Kas kunsti ülesandeks on maailma parandada? Saatejuht on Ave Kongo.

Külas on Kati Ots, kelle südameasjaks on kunst ja sotsiaalne õiglus avalikus ruumis. Kunstiga on asi selge, sest avalikku ruumi saab ta läbi kunstiprisma vaadata Tallinna linnakuraatori ametis. Sotsiaalne õiglus tuleb mängu pisut ootamatul, aga kõiki inimesi puudutava küsimusega: millised on avalikud käimlad meie ümber ja kellel on neile ligipääs?

Ave Kongol on külas eesti muusik, arranžeerija ja produtsent Mari Meentalo, kes oma loomingus põimib pärimus- ja elektroonilist muusikat. "Iseenda eest sa ei põgene," võttis ta teekonna kokku. "Ma püüdsin ka muusikat tükk aega hobina hoida, aga lihtsalt ei suutnud enam iseendaga võidelda. Andsin alla, nüüd ma olen muusik!"

Külas on koolipühholoog ja veebinõustaja Maili Tirel, et selgitada, miks on koolipsühholoogia vajalik ning kuidas saavad noored iseennast ja teisi aidata. Milliste teemadega õpilased koolipsühholoogi juurde pöörduvad? Kuidas aru saada, et sõbral või lähedasel on suur mure, millega tuleks kohe tegelema hakata? Mida kujutab endast viie meele harjutus ärevuse rahustamiseks?

Gregor Kulla on inimene, kelle puhul tundub, et temal on päevas küll rohkem tunde kui teistele antud. Ta jõuab mängida oboed, luua kunsti ja muusikat, korraldada kultuurisündmusi, vahepeale avaldada kirjutisi Värskes Rõhus ja Müürilehes, teha modellitööd ning tegeleda veel mitme teise huvialaga. «20midagi» podcast päris aru, kuidas on ta jõudnud nii avara tegevusväljani ning mille üle ta kultuurivaldkonnast südant valutab.

«20midagi» saates on vestluskaaslaseks Sille-Liis Männik, kes on psühholoog, tööalase vaimse tervise uurija ja efektiivse altruismi aktivist. Mis on töökeskkonnas ressursside-nõudmiste mudel? Kuidas saab tööhaaratust luua lihtsama või üksluisema profiiliga töökohtades? Kuidas vältida läbipõlemist? Mida tähendab efektiivne altruism? Kuidas erineb see traditsioonilisest heategevusest? Saatejuht on Ave Kongo.

Miks üleüldse tegeleda asjade parandamisega, kui katkiläinud eseme võiks ka ära visata? «20midagi» taskuhäälingus oli külas Paranduskeldri kogukonna eestvedaja ja aktivist Jiří Krejčí, kes on Prahast Tartusse kolinud ja eesti keele ära õppinud tšehh.

Külas on nahadisainer ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Stella Runnel, kes on üks ringmajandusliku tootmise ja disainmõtlemise algatajaid Eestis. Ennekõike tegutseb ta Stella Soomlaisi nahkaksessuaaride brändi eesotsas. See on ühtviisi saade nii keskkonnateadlikele kui ka ettevõtlusest huvitatud inimestele, sest Runnel oskab jagada näpunäiteid mõlemast teemast.

Postimehe taskuhäälingut «20midagi» külastas lastearst ja õpetaja Teele Meren, kes on võtnud endale südameasjaks noorte terviseteadlikkuse edendamise. «Minu hinnangul ainukene asi, mis tööle ilu annab ja rõõmu toob, on see, kui sa ikkagi tahad inimesi aidata,» põhjendab Teele, miks ta läks meditsiini õppima ja mis teda stressile vaatamata haiglas hoiab.

Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcastis teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.  Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsinud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.

Tervise- ja toitumisalane treener Siim Land räägib saates iseenda arendamisest ja mõttemaailma teadvustamisest. Kuidas saavutada enesega rahulolu: kuidas olla teadlik oma eesmärkidest, teha paremaid otsuseid ja parandada produktiivust? Lisaks tulevad jutuks intervallpaastumise eelised, kuidas Siim on teinud huvist elukutse ning miks võib perfektsus muutuda hea vaenlaseks.

Kodanikuühiskond on midagi palju enamat protestidest ja meeleavaldustest. See on kõik see, mida on vaja demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks ebakindlal ajal. Pikas perspektiivis tähendab uute inimeste kogunemine uutmoodi salongidesse riigiasju arutama, et me päriselt õpime, kuidas demokraatlikult ühiskonna toimida. Lühikeses perspektiivis aga see tõenäoliselt hävitab kõik meie riigid, arvab Martin Noorkõiv, vabaühenduste ja kodanikuaktiivsuse edendaja.