Advertise on podcast: Kvaliteetminutid

-Pensionile jäämine ilma pingeta: kas see on võimalik? -Targalt pensionile – rahul nii töötaja kui tööandja -Pensionile astumine sammhaaval: praktilised kogemused ja nõuanded Pensionile jäämine ei pea olema järsk ega stressirohke hetk elus. Tegelikult võib see olla rahulik ja läbimõeldud protsess, mis pakub kindlust nii töötajale kui tööandjale – kui ainult aegsasti tegutseda. Selles saates räägime, kuidas saab pensioneerumine toimuda sujuvalt ja mitme aasta jooksul, nii et mõlemad osapooled – inimene ja organisatsioon – tunnevad end toetatuna ja rahulolevana. Toome näiteid elust enesest ning arutame, millised lahendused päriselt töötavad. Stuudios on: 🎙️ Tiina Tambaum – Haapsalu Kolledži magistrikava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“ kuraator 🎙️ Kadri Englas – Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juhataja 🎙️ Aina Tõnutare – sama keskuse õenduse juht ja magistriõppe tudeng Jutulõnga kerivad Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla

Eakate tööle võtmisest ja nende töö korraldamisest räägivad Synlabi personalijuht Heleri Helirand ja intervjueerija Riina Meriküll. Saatejuhtide Eve Rohtla ja Aimar Altosaarega vesteldakse teemadel, mis tulevad tavaliselt kõne alla, kui tahetakse mõista, kuidas parimal viisil eakamaid töötajaid ja nende vajadusi toetada. Sellisteks teemadeks on stereotüüpide ületamine, sisselamine töökeskkonda, inimeste ja konkreetsete töökohtade sobitamine. Tähelepanu pööratakse ka inimeste võimetele ja ettevõtete võimalustele, õppimisele ja arengule ning kuidas valmistuda pensionile jäämiseks ja tööks pensionärina. Puudutatakse teisigi vanemaid inimesi ja ettevõtete juhte huvitavaid küsimusi.

Saame teada, et kuigi nimetus „heaolu arengukava“ kõlab väga igavalt, on tegemist vajaliku ja väga elulise dokumendiga. Mitmed selle osad pudutavad otseselt vanemaid inimesi, kelle heaolu eest võtab riik ka suurema vastutuse. Sotsiaalministeeriumis valmistatakse ette eelnõud, mis liidaks kõik 80+ vanuses puudega inimeste toetused kokku, ning need makstakse alati välja, ilma, et keegi peaks oma puuet ikka ja uuesti arsti juurde tõestama minema. Loomulikult räägime ka meie liiga väikestest pensionitest, sh rahvapensionist, mis on praegu 275 eurot, kui inimene ei ole vähemalt 15 aastat töötanud, kuid sellega jääme alla isegi Sotsiaalharta ettenähtud miinimumi.

Milleks on vaja lahkunute mälestamist tseremooniaga? Kuidas leina ja kaotust läbi elada? Miks on hea iseendale nekroloog kirjutada? Stuudios on Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar, ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla ja haridusgerontoloog Tiina Tambaum, et rääkida surmast ja matusekorraldusest.

Kas pensionile minek on maailma lõpp? Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid külla Tallinna Ülikooli haridusgerontoloogi Tiina Tambaumi, et rääkida sellest, mis ootab ees kõiki tööelule joone alla tõmmanud inimesi: pensionile minekust. Kuidas tagada endale hea pensionipõlv? Miks on hea pensionile minekut pisut karta? Mis on vähim, mida tööandjad ja kolleegid saaksid teha, et endisi töötajaid meeles pidada?

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid külla Tallinna Ülikooli haridusgerontoloogi Tiina Tambaumi, et võtta ette kõiki puudutav teema: poliitika ja demokraatia. Kas seeniorite hääl on poliitikas piisavalt esindatud? Miks on vajalik, et noored ja vanad kohalikul tasandil kokku tuleksid?

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid külla haridusgerontoloogia õppejõu Tiina Tambaumi, et arutada, miks on oluline, et ühiskonnas hakataks vananemist nägema mitte paratamatu pahena, vaid ka hüvena. Kuidas hoiakuid muuta, et vananemine teeks õnnelikuks? Saatejuhid võtsid ka vaatluse alla, kuidas arendada suhtlust vanade ja noorte vahel, miks ei anna kõrgharidus vanadele naistele tööturul palju juurde ning kuidas olukorda parandada. Tambaum rääkis välja ka enesehinnangu ja ettevõtlikkuse tõstmise saladuse: suhtle inimestega, kes on sinust erinevad.

«Kvaliteetminutid» võtab seekord ette kõiki inimesi puudutava valdkonna. Postimehe ajakirjanikul Aimar Altosaarel ja ajakirja 60+ peatoimetajal Eve Rohtlal on külas Tallinna ülikooli teadur Tiina Tambaum, et rääkida surmast ja selleks valmistumisest.

Külas on Tallinna ülikooli teadur Tiina Tambaum. Mida kujutab endast bürokraatlikult kõlav vanemaealiste huvikaitse? Miks on oluline, et seenioritöötajad saaksid omavahel kogemusi jagada? Kui paljud senised tegevused on kõrgharitud naiste nägu, siis kuidas tõmmata kaasa inimesi, kes siiani on tähelepanuta jäänud?

Postimehe toimetaja Aimar Altosaar ja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla kutsusid saatesse külla sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo, et arutada, kuidas vanemaealiste häält ühiskonnaelus tõsta, miks on taksojuhid tõusnud sotsiaaltöötajateks ja kuidas aidata inimesi vaimse tervise murede korral.

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla rääkisid sedapuhku "Kvaliteetminutite" taskuhäälingus vanadest inimesest ja tööst. See kipub olema valus teema, sest juba 50-aastased hakkavad tajuma, et neid tõrjutakse tööturult kõrvale. Altosaar tõi siiski välja, et tema hinnangul on olukord hakanud vähehaaval paranema – ei tea, kas koroonapandeemia tõttu või lihtsalt ajad on edasi läinud, aga vanemaealisi on hakatud märkama kui väärtuslikke töötajaid.

Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla said seekordses saates inspiratsiooni 60+ detsembrinumbrist, mis tutvustab ühiskonnas väheräägitud teemat: kuidas saab seenior aidata last, kellel on vaja seltsi ja toetust.

Väga palju räägitakse pensioni II või III sambast, aga sama oluline on ehitada kommuunisammast, millele vanas eas toetuda. See on justkui vanaaegne talgukultuur: kui ühel taluperel oli vaja sõnnikut vedada, siis tulid naabrid appi, perenaine pani kartulid patta ning tegi head ja paremat juurde. Sotsiaalne varandus ei tule ehk nii ruttu kui iga kuu viiendal päeval kopsti pangakontole laekuv summa, aga on kindlasti palju rohkem väärt. Mis teeb vananemise õnnelikuks? Mis õnnest saavad rääkida vanainimesed, kellel raha pole? Kuidas luua häid suhteid?

Kuidas pensionipõlves lisaraha teenida ning kas ka pensionäril on võimalik raha nii paigutada, et see talle tulu tooks? Ka vanadel inimestel aitab mõtteerksust hoida raha investeerimine. Meeles tuleb siiski pidada, et investeerida võib vaid raha, mida ollakse valmis kaotama. Soliidses eas ettevõtjat toetavad lähedased, kogukond ja arenduskeskuste võrgustik. Samuti ei pea jääma kinni mõttesse, et äriidee on hea vaid siis, kui see kõrgustesse küündib. Paljud seeniorid saavad ka pensionipõlves ära kasutada oskusi, mida nad on töökarjääri ajal omandanud.

Vanainimesed ja popkultuur? Kas need kaks tõesti käivad koos? Postimehe ja 60+ ajakirjanikud Aimar Altosaar ja Eve Rohtla võtsid teema luubi alla.