Advertise on podcast: Ringjoon

Hiljutised valimised Saksamaa liidumaades tõid märkimisväärse edumaa erakonnale Alternatiiv Saksamaale (AfD). Värskes episoodis võtame valimistulemused pulkadeks lahti: vaatleme AfD tausta ja olemust, lahkame nende seisukohti Ukrainas toimuva olukorra suhtes ning analüüsime, millist mõju avaldavad need tulemused Saksamaa valitsevale koalitsioonile.

RSR osales sel aastal Arvamusfestivalil lausa kolme aruteluga. Järgnevas osas kuuled debatti, milles räägiti Euroopa kaitsekoostööst. ––– Tänapäeva maailmas on eri osapooled üksmeelel, et Euroopa vajab tihedamat kaitsekoostööd, kuid vaieldakse selle üle, kuidas selleni jõuda. Milline peaks olema Euroopa julgeoleku järgmine samm: kas sügavama kaitseintegratsiooni poole või sellest eemale? Keerulises julgeolekuolukorras on tähtis mõista ühistegevuse eesmärke, kuid kokkulepete puudumise tõttu ei ole võimalik otsuseid vastu võtta. Mil määral peaksime kaitsekoostööd tegema ja kas selle kasud kaaluvad üles võimalikud probleemid? Arutelus osalesid:- Oliver Mõru (Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja julgeolekupoliitika nõustaja)- Ivo Peets (Kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem)- Eerik-Niiles Kross (Riigikogu väliskomisjoni liige)- Kalle Kirss (Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja) Arutelu juhtisid:Rahel Raudne & Karl Andreas Kalamees ––– Foto: Anton Laidmets

Päikene paistab ja loodus lokkab - kätte jõudnud suvi! Tublimad Ringjoone kuulajad teavad, et see tähendab loomulikult, et on aeg traditsioonilseks semestrilõpu mälumänguks! Kus asusid Eestis ajalooliselt roomad? Kui vanad on Toomas Lunge ja Brad Pitt? Kus asub maailma kõrgeim lipumast? Neile ja paljudele muudele küsimustele üritasid meie vaprad osalejad vastuseid leida. Võistlustulle asusid tiitlikaitsjana võistkond Lips, koosseisus Tops ja Annabel ning uustulnuk-tiim Blanc Tanker koosseisus Talis ja Henry. Küsimusi küsis Eke ning abistas Madli. Kuula ka varasemaid mälumängusaateid siit: - jõulumälukas: https://open.spotify.com/episode/46qQIfVVYSujSajgR4ayzI?si=XeSGW23yR6qm-WPw_Q4UgA - (vana)onude kodusõda: https://open.spotify.com/episode/4D4xxfWcvCVamdf3TnPZw7?si=5Jkg35B8RpumyXgC3MUq0A

Sel nädalal võtame luubi alla teema, mis on saanud paljudele RSRikatele südamelähedaseks vaidlusküsimuseks. Selleks on Eesti Vabariigi välispoliitika 20. sajandi esimeses pooles. Uudset väitlusformaati kasutades lahkame intrigeerivaid küsimusi, püüdes esindada kõiki seisukohti. Näiteks: kas me oleks ikkagi pidanud baaside lepingule alla kirjutama?! Saates debateerivad Karl ja Jaagup (nad ei esinda tingimata oma isiklikke seisukohti), küsib Karl ning kokku lõikas Erik.

Tänases saates saab tutvustatud ühte maailma konfliktidest, mis on küll tähtis ja suurejooneline, ent ei köida Eestis ja laiemalt Läänes eriti palju tähelepanu. Selleks on Myanmari kodusõda. Kodusõjas, milles võitlevad riigi tuleviku üle valitsev hunta, opositsioon ja mitmed etnilised rühmitused, on kohati hävitustöö isegi suurem elaniku kohta kui näiteks Ukrainas ning sõda on kestnud aastast 2021. Tutvustust konflikti põhijoontest annavad Kert ja Orlando, saadet juhib Erik ja lõikab Kärt. Kuva vähem

18. aprillil sai Malmös kokku 130 Põhjala-Balti regiooni noort, sest pärast mõningat pausi leidis taas aset konverents Nordic Convention on International Affairs, mis kandis maailmaolukorrale vastatalt pealkirja “The Role of the Nordic-Baltic Region in a Changing World Order”.  Milline on Balti- ja Põhjamaade vaheline dünaamika ning mis saab Põhja-Balti koostööst tulevikust? Mis on Põhjamaade Nõukogu ja millist rolli mängivad selles võrrandis autonoomsed piirkonnad nagu Gröönimaa, Fääri saared ja Ahvenamaa?  Konverentsil kõlama jäänud mõtete üle arutlevad saates Karl, Annabel, Kärt, Hilda, Kristofer ja Sigrid RSR-ist, saate lõikas kokku Helari. Arutelu käigus kuuleb ka intervjuusid ekspertidega: sõna saavad Morten Schiøtz (Föreningen Nordeni poliitikaosakonna juht), Amanda Wollstad (Rootsi Atlandi Nõukogu asedirektor) ning rahvusvaheliste üliõpilasorganisatsioonide tudengid Lukas Idman, Anton Golovko Hjälm ja Adam Mansyah. 2019. aastal alguse saanud Nordic Convention on International Affairs (NCIA) on noorte juhitud algatus, mille eesmärk on tuua kokku rahvusvahelistest suhetest huvitatud noored, et üheskoos globaalsete arengute üle arutleda. RSR on konverentsi kaaskorraldajaks olnud ka varem ning meil oli suur rõõm ürituse õnnestumisele taas kord kaasa aidata. Oleme südamest tänulikud Tartu Ülikooli üliõpilasesindusele, kes meie reisi Malmösse toetas!

Oleme tagasi iga-aastase Eurovisiooni saatega! Sel nädalal toimub maailma suurim lauluvõistlus, mida on aegade jooksul saatnud mitmed rahvusvahelised skandaalid. Iisraeli osaluse tõttu on mitmed senised osalejariigid otsustanud ka seekord Eurovisiooni boikoteerida ning esimest korda on nende seas niinimetatud Suure Viisiku ehk Big Five liige. Samas on Eurovisiooni korraldusmeeskond teinud hääletus- ja helisüsteemides uuendusi, et muuta võistlus läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Millised vastuolulised teemad ümbritsevad Eurovisiooni 2026. aastal? Millised firmad seda suurejoonelist üritust rahastavad? Kas Eurovisiooni loosung "United by Music" peaks olema hoopis "United by Politics"? Kuula uut episoodi ja saa teada! Saates arutlevad Liisbet, Hele-Riin ja Eke. Saadet juhib Anna Gerda ning saate lõikas kokku Alexander.

Lähis-Ida kui piirkond on juba ammu kannatanud nii riikidesiseste kui -vaheliste pingete all, kuid viimaste aastate jooksul on seal nii alanud uusi sõdu kui elavdunud vanu. Saates jätkame Ringjoone ülevaadet USA-Iraani sõjale ja ka sellega paralleelselt toimuvat sõjategevust Iisraeli ja Hezbollah' vahel Liibanoni lõunaosas. Veel arutame Gaza relvarahu (mitte-)toimimist ning selgitame Sudaani kodusõda. Saates arutlevad Alexander ja Karl, küsimusi esitab Orlando ning saadet lõikab Rahel.

Ameerika Ühendriikide välispoliitika on teema, millest ei saa üle ega ümber – selle mõju ulatub otseselt nii Euroopasse kui ka laiemasse maailmapoliitikasse. Viimastel aastatel on üha enam räägitud muutustest USA rollis: liitlassuhted on pingestunud, otsused näivad kohati ettearvamatud ning küsimus USA positsioonist globaalse liidrina on taas päevakorras. Kas tegemist on ajutise kõikumisega või märgiga sügavamatest muutustest? Seekordses RSR Kooli erisaates võtame need küsimused lähemalt ette. Milline on olnud USA välispoliitika ajalooline muster ning kas tänased arengud erinevad sellest oluliselt? Kas Donald Trumpi juhtimisstiil oli erand või osa laiemast trendist? Kuidas ja miks on USA eri aegadel konfliktidesse sekkunud ning mida see räägib riigi väärtustest ja huvidest? Ning mida tähendavad praegused arengud Euroopa ja Eesti jaoks? Nendel teemadel arutlevad Jaagup ja Kalamees, küsib Helena. Lisaks kuuleme ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilaste mõtteid. Saate lõikas kokku Helari.

Aprill on Eestis juba 13. aastat järjest veteranikuu ning 23. aprillil tähistame veteranipäeva. Selle raames oleme teinud erisaate külalistega Kaitseväe Akadeemiast, kes räägivad enda kogemusest missioonidel. Juttu tuleb nii Eesti välismissioonide ajaloost, nende eripalgelisusest ning huvitavamatest kogemustest. Saatekülalisteks olid KVA teise aasta kadett Andres ning magistrant Gert. Küsimusi küsis Eke ning kokku lõikas Karl

Viimastel aastatel on kriitika ÜRO suhtes aina kasvanud vetoõiguse olemasolu tõttu. Lisaks on ÜRO rahastust tugevalt vähendatud, mis on viinud organisatsiooni toimimise keerulisse olukorda. Järgmises Ringjoone osas arutame, kas ÜRO on endiselt efektiivne ja toimiv? Lisaks räägime ka väikeriikidest ÜROs ning kas nende häält on endiselt kuulda.

12. aprillil ootavad Ungarit ees parlamendivalimised. Viktor Orbán on olnud peaminister kuusteist aastat järjest, kuid tulevastel valimistel on tõusnud tema tugevaks konkurendiks Tisza kandidaat Péter Magyar. Tänu Orbáni valitsuse sügavatele lahkhelidele Euroopa Liiduga on valimiste tulemused kaalukad mitte ainult Ungari, vaid ka ülejäänud Euroopa jaoks. Saates avame Ungari poliitika tausta ning arutleme Ungari võimalike tulevikuväljavaadete üle. Arutlevad Erik ja Karl, saadet juhib Orlando ja lõikab Jaagup.

1. aprillile omaselt on ka Ringjoone tegijad lustakamas tujus. See-kord on heietamiseks ja jauramiseks kätte võetud vandenõuteooriad - olgu nad kas poliitilised või mitte nii poliitilised. Õhku paisati häid nalju, pisut paremaid nalju ja ka mõni hea mõttetera, mille pikemaks vaagimiseks soovitame kindlasti pähe panna fooliummüts. Saates peamiselt teoretiseerisid Alexander ja Erik, kokku lõikas Orlando, küsimused ja kuldvillaku tegid Helari ning Saskia.

Seekord jääb Ringjoon oma juturännakutes kodumaa pinnale, avades maailma ja selle kõiksugu põnevaid tahke ühe piiriäärse regiooni läbi – nimelt Setomaa. Setomaa eristuv kultuurilugu ja maailmapoliitika sündmuste mõju, mis kogukonda lahutavad, on vaid murdosa põhjustest, miks sealset kanti ja kogukonda lähemalt uurida. Kuidas setodel täna läheb? Miks siis ikkagi lõunaeesti keeltele keeletunnustust antud pole? Milline on Petserimaa ja Siberi setode olukord? Mida on kogukonnale põhjustanud venemaa agressioon? Millisena tajuvad kohalikud julgeolekuohte? Setomaast ja setodest räägib seto kogukonna liige, folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Andreas Kalkun. Andreasega vestleb Annabel ning heli kujundas Erik. Aiteh!

Ringjoon on otsustanud mobiliseeruda ning lindistada graafikuvälise saate, et arutada uut konflikti Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Iraani vahel. Erimeelsused kahe osapoole vahel ulatuvad 1979. aasta islamirevolutsiooni, aga aastakümned kuumemaid ja jahedamaid faase vastasseisus on eskaleerunud täiemahulise sõjani. Täiemahuline sõda, mida sõditakse õhus ja merel kuid mitte maal, on neelanud terve Lähis-Ida, tõmmanud endasse ka Euroopa maid ja ähvardab maailmamajandust jäädavalt muuta. Sõda on eskaleerunud üle ootuste ja kartuste, ning ainus küsimus on see, et kas USA väsib ära enne, kui Iraani valitsus murdub? Saates arutavad juhtumisi Lähis-Idas Erik, Alexander ja Jaagup. Saade on lindistatud 06.03.2025, seega võivad teatud faktid ning hinnangud olla tänaseks aegunud.