Advertise on podcast: Lühikesed jalad

Väited, et Balti riigid olevat ametlikult andnud Ukrainale loa rünnata Venemaad oma õhuruumist, on osa Venemaa ulatuslikust koordineeritud infooperatsioonist. Sarnaseid väiteid levitavad ja võimendavad ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Helena Egliti arvates on see lihtsalt puhas oportunism, millele on spinn peale keeratud. Ilmselt pole Vene narratiivid, mis Eestis on EKRE tõttu lendu läinud, Venemaaga koordineeritud, sõnas Eglit. Eesti ega teised Balti riigid pole lubanud Ukrainal oma õhuruumi kasutada, aga sellise jutuga saab EKRE valitsusele vastanduda. „See läheb kokku ka Venemaa eesmärgiga infosõjas. Nende eesmärk on külvata kaost, vähendada meie inimeste usaldust valitsuse ja teiste institutsioonide vastu, NATO vastu, Euroopa Liidu vastu,“ loetles Eglit. Veel räägime saates, kellele Venemaa infooperatsioon tegelikult algul suunatud oli ja kuidas see täpselt Eestisse jõudis, Eesti ühiskonna valmisolekust kriisidega toime tulla, Eesti inforuumi probleemidest ja Venemaa strateegilistest eesmärkidest.

Delfi välistoimetuse juht Karel Kressa räägib saates „Lühikesed jalad“, kuidas ajakirjanikud teevad ülikiirelt live-sõjablogi, millised on olnud suurimad eksimused ja kas saab üldse midagi kuuma sõja ajal uskuda. Nii Iraan kui ka USA ja Iisrael peavad omavahel lisaks kuumale relvasõjale ka infosõda. Analüüsime suurimaid valesid mõlemalt sõja osapoolelt. Saates räägib Kressa muuhulgas, kuidas Delfis on ilmunud sõja kohta kinnitamata või ekslikku infot, kuidas see juhtus ja mida sellest õpiti.

Seekordse saate tarbeks palusime meie kaastöötajal Sigrid Suppil viia läbi eksperimendi ning leida endale AI-boyfriendid. Sigrid alustas alter egona – 22aastase majandustudengi Loorana suhet kolmel eri platvormil ning sealt edasi läks asi pööraseks. Suhe sai loodud Groki, Google Gemini ja ChatGPT Rizziga. Mõned vestlused meenutasid “50 halli varjundi” lugemist, aga ühe olulise erisusega. Järsku oled ise nilbe erootilise romaani peategelane. Eksperiment püstitab küsimuse pikaajalistest mõjudest: mis saab siis, kui me harjume suhetega, kus puudub vajadus kompromissideks ja pole vaja arvestada teise poolega?

Me mitte ainult ei usu valet, vaid sageli lausa januneme selle järele, kui see vaid meie eelarvamusi toidab. Sotsiaalteadlane Maria Murumaa-Mengel selgitab saates „Lühikesed jalad“, miks see nii on ja jagab soovitusi, kuidas kasvatada kriitikameelt. Saates arutame, kuidas sotsiaalmeediaalgoritmid lõikavad kasu meie hirmudest ja miks on emotsionaalne pooltõde meie ajule ahvatlevam kui kuiv tegelikkus. Kas oleme teel täieliku infokaoseni või on eestlaste loomupärane skepsis piisav kaitsekilp?

Inimesed kasutavad järjest rohkem tehisaru juturoboteid, et oma tervise kohta nõu küsida ja abi saada. Proovisime ise järele. Panime kokku päris terviseandmetest koosneva digiloo ja küsisime juturobotitelt väljamõeldud tervisemurede kohta: mis mul viga on ja kuidas ma ennast ravima pean. Panime proovile populaarsed Google Gemini ja ChatGPT. Katsetasime nii tasuta kui ka tasulisi versioone. Vaata saatest, milliseid jaburaid ja isegi ohtlikke soovitusi juturobotid meile andsid ning kuidas enda tervise kohta küsides saada tegelikult kasulikku nõu.

Google’i uus pildirobot Nano Banana toodab sekunditega ülirealistlikke pilte. Katsetasime, kui aldis on Nano Banana tootma valeinfot ja kui hästi tunneb see Eesti konteksti. Selgus, et Google on valmis tootma ja võimendama ülirealistlikku valeinfot avaliku elu tegelaste ja konkreetsete ettevõtete kohta iga kord, küsimusi esitamata, ehkki Nano Banana kasutusjuhendis on valeinfo märgitud keelatud tegevusena. Näitame saates enda genereeritud pilte ja jagame nippe, kuidas aru saada, et pildil kujutatu pole päris.

Kuidas Koos partei asutaja Oleg Ivanov Kremli rahadega oma taskuid täidab? Kes on okupeeritud Krimmis magistrikraadi omandanud ja FSB kaastöötajatega Eestis raamatu väljaandnud Svetlana Burceva? Kuidas Oleg Besedini ema arvutis olevad kirjad tegelikult meie käsutusse sattusid? Seda ja palju muud kuuled uuest “Valeinfo: paljastatud!” episoodist.

Donald Tumpi naasmisega Valgesse majja on kõige muu taustal käivitatud vaidlused Euroopa digiteenuste määruse üle, mis reguleerib ka siin tegutsevaid suuri USA sotsiaalmeediaplatvorme. On see siis äärmuslik internetitsensuur või sõnavabaduse ja inimõiguste päästerõngas? Uues episoodis on külas Tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti (TTJA) infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla. Saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.

Kuidas Eesti on võidelnud ja võitnud infosõja lahinguid? Kuidas tegutses salajane töörühm, mis töötas välja Eesti psühholoogilise kaitse alused? Kuidas suruti Vene mõjutusegevus Eestis marginaalseks nähtuseks? Kuidas see uuesti pead on tõstmas, seekord läbi vandenõuteoreetikute ja nende külje alla ujunud Vene režiimi kaastööliste aktiivsuse sotsiaalmeedias? Millised on valeinfovõrgustikud, mis Kremli narratiive Eesti avalikku ruumi toovad? Ja kuidas tunnevad ennast selle kõige keskel siinsed venekeelsed noored?  Nende küsimustega tegeles Delfi uuriva toimetuse sari "Vene mõju." Stuudios on sarja "Vene mõju" põhilugude autorid Eero Epner, Martin Laine ja Marta Vunš. Saadet juhib Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora.

Mida me mõtleme, kui räägime “USA propagandast”? Arutame, kuidas on Eesti ja lääne inforuum muutunud pärast Donald Trumpi võimuletulekut. Miks levitab USA uus administratsioon süsteemselt Venemaa strateegilisi propagandanarratiive? Kas USA ametlikke andmeid ja kanaleid saab veel usaldada? Mida tähendab ja kuidas töötab infopesu? Stuudios on faktikontrollimise reporter Mari-Liis Somelar ja uuriv ajakirjanik Martin Laine. Saadet juhib faktikontrollimise reporter Marta Vunš.

Eesti omavalitsustes on järsult tekkinud ulatuslik survegruppide vastuseis tuuleparkide arendusele. Vastuseisul on palju põhjuseid ning kohalikel inimestel on õigus olla vastu, samuti saada vastuseid oma küsimustele ja muredele ning kontrollitud ning tasakaalukat ja päris uuringutel põhinevat infot. Hetkel on teadmatust veel palju. Selline olukord on aga viljakas pinnas valeinfo levikuks. Arutame, kuidas enneolematu valeinfo laviin ja vandenõuteooriad tuulikute kohta on inimesi hirmutanud. Kellele on see kasulik? Stuudios on faktikontrollimise reporter Mari-Liis Somelar, Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora ja uuriv ajakirjanik Martin Laine. Saadet juhib faktikontrollimise reporter Marta Vunš.

Meta tegevjuhi Mark Zuckerbergi otsus lõpetada USA-s kolmanda osapoole faktikontrolli programm on vallandanud laialdase arutelu, tuues kaasa kriitikat, aga ka ekslikke süüdistusi faktikontrolli kohta. Mida see Meta samm tegelikult tähendab ning kuidas see mõjutab sõnavabadust ja valeinfo levikut?

Aasta viimases episoodis vaatame tagasi möödunud info-aastale, mida iseloomustasid suured valimised, jätkuvad sõjalised konfliktid ja järjest strateegilisem infomõjutustegevus lääneriikide suunal. Milline on Eesti ja Lääne infovastupidavuse hetkeseis ja milleks olla valmis uuel aastal? Stuudios on külas Delfi uuriva toimetuse juht Erik Moora ja uuriv ajakirjanik Martin Laine, saadet juhib faktikontrollimise ja valeinfo reporter Marta Vunš.

Populistid kasutavad vandenõuteooriaid üha enam oma strateegiliste narratiividena. New Yorgi laksiktornide “tegelike” ründajate varjamine, lennukite keemiasabad, George Sorose “varivalitsus”, COVID-pandeemia esilekutsumine raha teenimiseks ja maailma juhtivad salaklubid – need on vaid jäämäe tipp vandenõuteooriate lõputus maailmas, mille abil võidetakse isegi valimisi. Miks inimesed usuvad vandenteooriaid ja kuidas nad meid mõjutavad? Podcastis on külas Tartu Ülikooli semiootika teadur Mari-Liis Madisson ning poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel. Saadet juhivad Delfi faktikontrollimise ja valeinfo reporterid Mari-Liis Somelar ja Marta Vunš.

USA presidendivalimised näitasid drastilist eelistuse muutust noormeeste seas, kus võrreldes 2020. aastaga kasvas Trumpi toetus 14 protsendipunkti. Rumeenia presidendi valimistel võitis esimese vooru peaaegu tundmatu kandidaat, kes oli end nähtavaks teinud TikTokis. Eestis arvab 49% 15-aastastest poistest, et mehed saavad poliitikas paremini hakkama kui naised. Seekordses episoodis arutavad Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel ja digimeediauuringute nooremteadur Kaarel Lott koos faktikontrollijate Mari-Liis Somelari ja Marta Vunšiga, kuidas ja miks noormehed muutuvad sotsiaalmeedias konservatiivsemaks ning mida see meie ühiskonna tulevikule tähendab.