Advertise on podcast: Regilaulu Podcast

Description

"Regilaulu Podcastid", ehk maakeelse nimega "taskuhäälingud", on ellu kutsutud Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt, et pakkuda kuulajaile ning lauljatele ehedas esituses eesti iidseid regilaule. Et juhtida tähelepanu nende laulude poeetilisele vormile ja laulukõlale. Tuua tagasi lauldud regivärsi kaduma kippuvat funktsiooni. Regilaul on Eesti kultuuri tüvitekst ja väärib kindlasti laiemat kasutamist, siia on kätketud meie rahva tuhandete aastate vältel korjunud ellujäämisstrateegia ja maailma mõistes eriline kunstiline omapära. Eesti Rahvaluule Arhiivis säilitatakse sadu tuhandeid rahvalaule ja tänu arhiivi fanaatilistele ning südamlikele teaduritele on välja antud trükiseid, albumeid ja võrguandmebaase, kust iga huviline võib leida tuhandeid viise ja tekste. Nimetatud võimalused sarnanevad siiski pigem muuseumi külastusele kui elavas traditsioonis olevale laulukutuurile. On aga lihtsaid ning karismaatilisi eesti inimesi, kelle jaoks need iidsed laulud on väga tähenduslikud oma elulisuses ning ilulisuses. Otsekui värske kodueesti õhk, milleta kodu ei oleks kodu. Nõu ja jõuga oli abiks Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras. Podcastide kunstiline juht on Lauri Õunapuu. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv: http://www.folklore.ee/era/ava.htm; Eesti Kultuurkapital; Eesti Pärimusmuusika Keskus: https://www.folk.ee/

Unlock Regilaulu Podcast podcast Email contact info,
Listeners & Audience details

Email contact information

Direct podcast contact details

Listeners

Audience numbers & engagement insights

Audience details

Podcast Insights

Podcast episodes

Check latest episodes from Regilaulu Podcast podcast

60. Meelis Mereäär, Tarvi Valdmets ja Imre Luht- Must naine. Merle Karusoo

2026/04/16

Laul on õpitud 1956. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Muhumaalt Pallasmaa külast pärit Mihkel Pallas. Koguja oli Herbert Tampere (EKM ERA, RKM, Mgn II 11 a). Noormees jälgib neidusid, kes koristavad linapõldu, ja püüab aimata, kellest võiks saada tema tulevane pruut. Seejuures jääb ta aga magama ning kõik tüdrukud jõuavad sel ajal endale juba peigmehed leida, ainult tema jääb ilma. Nii saab ta ainsana järele jäänud musta neiu. Midagi pole parata – tüdruk tuleb puhtaks pesta. Möödujad nöögivad noormeest: vaata aga poissi, pole korralikku hobustki. Noormees jätkab siiski pruudipesu ning saab viimaks endale kena kaasa. Muhu laulutüübis „Must naine” põimuvad mitmed motiivid teistest sarnastest lauludest. Siin leidub näiteks „mere kündmise” motiiv, milles merd kujutatakse põlluna, samuti kosjafantaasiatele omaseid kujutelmi tulevase abikaasa valimisest. Laulu keskne koomika on jämedakoeline ja groteskne: „kõlbmatu” kaasa kirjeldus ning tema pesemine mõjuvad ühtaegu pilkeliselt ja rituaalselt. Kuigi tänapäeva vaates võib sellises kujutluses märgata ka seksistlikke jooni, ei taandu laul naise alandamisele. Samalaadseid laule leidub ka vastupidises variandis, kus pilke objektiks on hoopis noormees, keda kujutatakse musta või hallitanuna. See osutab, et niisugune kujutlus kuulub pigem kosja- ja pulmahuumori valdkonda ning on mõeldud naljana, mitte solvanguna.

59. Hanna-Reet Ruul- Kurg kündmas. Merle Karusoo pajatused

2026/04/15

Lauluteksti aluseks on Vastseliina kihelkonnast 1894. a. Peeter Saare poolt kogutud tekst (EKM ERA, H I 6, 82/3 (4)). Redigeeris ja murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnas Sika külas elanud Jaan Jakobsoni lauluviis, mille pani 1890. a. kirja Jakob Orav (EKM ERA, EÜS I 112 (5)). Tõusin hommikul üles ja nägin õues kurge kündmas. Tapsin kure ning viisin ta koju emale küpsetada. Ema pani kure vakka, kus temast kasvas kaunis neiu. Neiule tulid kosja kuu, päike ja täht. Kuu ja päikese lükkas neiu tagasi, ent tähe kosjad võttis vastu. Kui täht tahtis neiut kaasa viia, hakkas ema nutma: andsid aega neidu kasvatada, anna nüüd aega ka ehtida. „Tähemõrsja” laulu üks võimalikke algusmotiive jutustab kündvast kurest. Motiivi loogika ei avane otsesõnu, ebaselgeks jääb nii see, miks kurg künnab, kui ka see, kuidas temast saab neiu. Seetõttu saab kõnelda vaid võimalikest tõlgendustest ja oletustest, mille järgi võib kurg olla eufemistlik või metafoorne kujund, osutades kas neiule endale, mõnele teisele müütilisele tegelasele, loomale või üleloomulikule olendile.

58. Jaan Kiho- Miks on ilmake udune. Merle Karusoo pajatused

2026/04/14

Laulutekst on kokku pandud Jaan Kiho poolt. Selle aluseks on Simuna kihelkonnast 1891. a. Julie Sepa kogutud tekst (EKM ERA, H II 11, 965/6 (22)), millele on lisatud nii omaloomingulisi kui traditsioonilisi värsse. Viimased pärinevad Ülo Tedre toimetatud tekstiantoloogiast "Eesti rahvalaulud" (Eesti Raamat 1969–1974). Regiviisi motiividel põhineva laulumeloodia autoriks on Jaan Kiho. Ilm on udune, pime ja külm seepärast, et inimesed on omavahel eri asjade pärast tülli pööranud. Kui Jumalal õnnestuks ilm parandada, paraneks ka maailm ja koos sellega inimesed. Laulud ja lood sellest, kuidas halb ilm ja inimeste headus on omavahel seotud, on tuntud nii meil kui ka mujal. Soome müütide kõrval leidub väga sarnaseid motiive ka maailma lõpu kirjeldustes „Vanema Edda” „Völuspás” ning Snorri Sturlusoni kirja pandud „Nooremas Eddas”, täpsemalt „Gylfaginningis”.

57. Anne-Mai Park- Kuldmees. Merle Karusoo pajatused

2026/04/13

Teksti aluseks on 1896. a. Ambla kihelkonnast Otto Hintzenbergi kogutud tekst, mille laulis Leenu Tiik (EKM ERA, E 40193). Laulu viisilähe ei ole teada. Seda on lauldud viimastel aastakümnetel ka muude sõnadega ja võimalik, et viis on tuletis ühest või mitmest üleskirjutatud või salvestatud viisist (näiteks Kolga-Jaanist Marie Sepalt salvestatud viis 1937. aastast või üks Karl August Hermanni kogus leiduv viis 1875. aastast, EKM ERA, ERA, Pl 48 A1 ja EÜS IV 564 (1260)). Riia sepp tegi mulle kuldse peigmehe. Kullast ja hõbedast mees oli aga külm ja elutu. Kaebasin oma muret vanematele naistele, kes soovitasid mul kuldse peigmehe asemel valida endale mees päris inimeste hulgast. Lihast ja luust mees on soojem. Laul kuldmehest on levinud vaid Ambla kihelkonnas ning kujutab endast laulutüüpide „Kuldnaine” või „Puunaine” teisendit. Enamasti valmistab sepp tehisnaise endale. Tema soov luua ideaalne abikaasa kukub aga läbi, sest tal ei õnnestu anda kaasale hinge. Sarnaseid müüte leidub nii Euroopas kui ka kaugemal, nende üheks taustaks võib olla rituaalsete jumalakujude tegemine. Moraliseeriv õpetus sõltub seejuures alati ajastust ja tõlgendaja taustast.

56. Kulno Malva- Saks mind soovis soldatiks. Merle Karusoo pajatused

2026/04/12

Laulu aluseks on helisalvestus Helmi Rohtlalt Kadrina kihelkonnast Võhma külast, mille tegi Ruth Mirov 1974. aastal (EKM ERA, KKI, RLH 74:2 (11)). Laul ilmus ka raamatus "Lahemaa vanad laulud", mille koostasid Ruth Mirov, Ingrid Rüütel ja Veljo Tormis (Eesti Raamat 1977). Mõisast määrati mind mereväeteenistusse. Ent ma ei sobi sõduriks – soldatiriided ei istu mulle kuidagi. Sõjaväes pole ka ema, kes minu eest hoolitseks. Pole mul seal matjatki: kui suren, jään merre kalade söögiks.

55. Ülle Kärner ja Ilo Paltser- Ehted varastatud. Merle Karusoo pajatused

2026/04/11

Ülle Kärner on õppinud lauluteksti oma vanaisa tädi Matroona Rannaste järgi. Teksti kirjutas üles Voldemar Rannaste Setomaal Mihailova (Meremäe) külas 1937. a. Lauluviisi aluseks on salvestus Ülle vanaisa vanavanaemalt Trossi Matr´olt, salvestas Armas Otto Väisänen Seretsova külas 1913. a. (EKM ERA, ERA, Fon 64 d). Tõusin hommikul, rõivastusin ja ehtisin end. Siis läksin metsa ning nägin, et seal kasvas kaer ja õitses hernes. Võtsin ehted kaelast ja hakkasin herneid korjama. Siis tuli kuri varas ja viis mu ehted ära. Läksin nuttes koju. Seal küsis ema, miks ma kurvastan. Miks ma siis ei kurvasta – varas viis kõik mu ehted. Laulutüüpi „Ehted varastatud” on tõlgendatud ka minetatud tüdrukupõlve tagakaebamisena, milles ehted tähistavad nooruslikku muretust või neitsilikkust. Ülle Kärnerile on järellauljaks tema tütar Ilo Paltser.

54. Mari Lepik ja Ammuker - Olin mina ebe. Merle Karusoo pajatused

2026/04/10

Viisi aluseks on Kaarma kihelkonnast 1889. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS IV 237 (330)). Kogujaks David (Tavit) Jakson. Lauluteksti aluseks on samal aastal Johan Kappeli poolt Kaarma kihelkonnas üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 18, 607/8 (2)). Ma olin edev ja käbe tüdruk. Külarahvas muudkui imestas: kes on see iludus!? Ema aga kostis vastu: „See on minu tütar. Kes tahab kosja tulla, olgu uhke mees hea hobusega!” Päevad läksid, mina ootasin ikka ainult jõukamat peigmeest. Naabri Liisa sai juba rikkale mehele, minul aga polnud kedagi. Tulgu või mõni vigane, peaasi et mees. Ütlen veel kord: olgu su tuba kas või uhkesti värvitud, mina ei lähe sellisele hirmsale mehele. Kui tuled, kõõritad ja mossitad õues, kui saad tuppa, oled äkiline ja läbematu. Kosjateemalises laulus kõlab ilusa neiu sisekõne: kuigi ta ihkab ideaalset kosilast, võib liiga kaua valides juhtuda, et lõpuks tuleb leppida hoopis kehva peigmehega, keda ta tegelikult ei soovi. Lõpuosa värsid seostuvad ka peiu pilkamisega pulmalauludes. Tammeougu Mari ehk Mari Lepik laulab koos Sõrve laulurühmaga Ammuker. Ammukeris laulavad veel Tammeougu Auli Parrest, Tammeniidi Elve Lepik, Maie Väljaäär, Ainika Jakobson, Jõe Laura Naagel, Lepigu Merike Sepp ja Uustlu Luule Rajaver.

53. Toomas ja Mihkel Kõrvits- Õlut me joome, teist me teeme. Merle Karusoo pajatused

2026/04/09

Laulu aluseks on salvestus, millel laulab Viiu Kallas Hanila kihelkonnast Kinksi külast 1968. a. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 1473 e). Janukustutuseks, töövaeva leevendamiseks ja pühadeks kulub head õlut alati. Seepärast ei hakata õlut pruulima alles siis, kui eelmine laar on otsakorral. Hoolikas õllepruulija teeb seda tööd järjepidevalt ja mõtleb kesvamärja valmistamisele juba siis, kui oder pole veel mahagi külvatud. Laulu on lauldud ka pulmalauluna ja oma talu jõukuse kiituseks. Toomas Kõrvits laulab koos oma poja Mihkliga.

52. Leanne Barbo ja Marion Selgall- Kosjaminek. Merle Karusoo pajatused

2026/04/08

Laulu teksti on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Joosep Kilströmilt Kuusalu kihelkonnast Pedaspää külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1766/9 (152)). Viis on pärit samasisulisest laulust, mille salvestas Rudolf Põldmäe Kuusalu kihelkonnas 1937. a. Toona olid lauljateks Triinu Ungers, Anna Matvei ja Leena Kröönvalk (ERA, Fon 506 c). Noormees laulab: nägin neide sirgumas ja hakkasin salaja hobust poputama. Kosutasin teda hea söögiga, ilma et vanemad oleksid sellest midagi teadnud. Kui täkk oli kosunud, lasin ta rautada ja sõitsin Kõrvele kosja. Talu värav, aed ega kaev ei teinud minu tulekust välja. Astusin tuppa ja püüdsin juttu teha, vastust aga ei saanud ning peretütar ei tulnud mulle. Kui sõitsin koju tagasi, tuli mulle vastu vanamees, kes soovitas hobust natuke rohkem ehtida – pane hobusele siidist tekk ja ehi kabjad karraga. Kui ma nüüd sellise uhke hobusega neiu õuele sõitsin, võttis talu mind hästi vastu, perevanemad tervitasid mind ja nende kaunis tütar tuli mulle naiseks. Leanne Barbole laulab järgi Marion Selgall.

51. Marion Selgall ja Astrid Uus- Tähemõrsja. Merle Karusoo pajatused

2026/04/07

Laulu teksti ja viisi on üles kirjutanud Karl Viljak ja Gustav Vilberg Mari Nelbergilt Kuusalu kihelkonnast Kolga-Aabla külast 1911. a. (EKM ERA, EÜS VIII 1864/5 (98) ja 2518 (93)). Salme-neiu magab mäe peal, kus kasvavad lilled. Teda tuleb äratama vend, kes räägib, et tal käisid kodus uhked kosilased – kuu, päike ja täht. Neiu vastab, et ta ei lähe kuule ega päikesele naiseks – need tulevad ja lähevad, kuidas kunagi. „Ma lähen tähele,” ütleb neiu. Täht astub tuppa kaetud laua taha, ent keeldub söömast enne, kui talle tõotatud Salme pole tuppa toodud. Taevaste kosilaste laul on tuntud väga paljudes variantides, ka meie naaberrahvastel. Mõnikord võib aimata, et ka neiu, keda tullakse kosima, on taevane müütiline tegelane – päikese- või ilmatütar, eha või koit. Nii võib selles, ühes kauneimas lembelaulus, näha müüti taevastest pulmadest. See sümboliseerib kõiksuse taasloomist, millesse mahub ka aastaringi lõputu tiirlemine. Marion Selgalliga laulab koos Astrid Uus.

50. Epp Margna ja Kadri Kalve- Päike läheb puhkama. Maarja Kangro pajatused

2024/06/28

Aluseks on Kadri Katsanilt Kodavere kihelkonnast üles kirjutatud laul, mille kogusid August Liiv ja Johannes Raja 1905. a. (EKM ERA, EÜS II 442 (180) ja EKM ERA, EÜS II 275 (1)). Veere, päikene, oma õe ja venna juurde. Seal hoitakse sind hellasti peopesal, pannakse kullast ja hõbedast voodisse pehmete patjade ja siidiriiete peale puhkama.

44. Katrin ja Madli Soon- Imeline maja. Maarja Kangro pajatused

2024/06/27

Viisi aluseks on Rõuge kihelkonnast 1910. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS VII 12 (120)). Kogujaks Jaan Gutves. Lauluteksti aluseks on sama koguja poolt Rõuge kihelkonnas 1909. a. Ann Kadolt üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 32 (52)). Vene mees raius kuuse- ja männipalke, ehitas kauni elumaja, saunakese. Ehitas selle kuu, päikese ja tähtede veerde. Läks siis vee äärde ja nägi, et sealt kõndisid mööda muu maa uhked härrad. "Kelle tore ja rikas linn see on?" imestasid härrad. – "See pole kellegi Riia linn, see on sandi saunakene, vaese mehe varjualune! Minge vaadake ja ostke siidi, sõrmuseid, piibupitse ja muid kaupu! Sõitke sisse, siidi-, soola- ja kalalaevad!" Laulutüüp "Imelik maja" räägib kellestki, kes valmistab oma eluaseme ilma äärele. Ehitist, mis on nagu kindlus, imetlevad kõrgest soost teekäijad. Nii nagu siin, järgneb paljudes teisteski "Imeliku maja" või "Neiu linna" lauluvariantides peente kaupade pakkumise episood. Samasuguseid värsse kohtab ka laulumängudes, näiteks "Linnamängus".

43. Lauri ja Laas Õunapuu- Hambad harvad, mokad paksud. Leelo Tungla pajatused

2024/06/27

Laul koosneb kahest episoodist. Esimese teksti aluseks on Hindrek Pahlbergi poolt 1895. a. Harju-Jaani kihelkonnast kogutud värsid Abram Tammelt (EKM ERA, E 15593 (73)) ja Jaan Lepalt (EKM ERA, E 15685/7 (190)). Teise teksti kogus samal aastal Karl Voldemar Rosenstrauch Koeru kihelkonnast (EKM ERA, H III 17, 380 (43)). Viisi aluseks on Anette Karu laulu lindistus Harju-Jaani kihelkonnast 1957. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 158 d), koguja Rudolf Põldmäe. Üks kiitleb: "Ma olin neist kõigist tugevam, sest mind on tehtud terasest ja raudnaeltest. Kümme meest tulid kallale – keegi ei saanud jagu. Kümnes oli kõige tugevam, nahutasin teda sellegipoolest tublisti – tema sai kõva koosa, minul läks vaid väike varvas natuke veriseks." Teine vastab: "Mis te niisama hooplete, vaadake, kui vähe on teid ja kui palju meid. Tulge aga kallale kui julgete, jõletud paksuninalised memmepojad!" Külapoiste hooplemisi, mis kõrvutavad omi ja võõraid kutte, leidub küllap igas maailmanurgas. Säärased groteskini paisutatud huumoriküllased kelkivad laulud ei ole enamasti loodud tüli kiskumise eesmärgil. Pigem on see rituaalset laadi isaste uhkeldamine, mida võib kohata ka muude liikide juures. Selliste laulude juures on tähtsaim sõnaseadmisoskus, mitte lauljate endi füüsilised omadused.

42. Õie ja Maarja Sarv- Uba ja hernes. Maarja Kangro pajatused

2024/06/27

Laulu sõnad seadis kokku Õie Sarv Setomaalt üles kirjutatud tekstidest. Viis on Setomaal üldtuntud, sellega lauldakse mitmeid erinevaid laulutekste. Külvasin maha ube ja herneid. Seemned ohkasid ja ütlesid: "Ei näe me päikest, oleme mulla ja liiva all, peame siin mitu päeva konutama. Aga ärme muretse, ega me koor kuiva." Tuli vana Peko metsa äärest, vibutas oma tammepuust keppi ja läks taevasse vihmapilvele rääkima: "Pilved ja vihm, mu vennad-õed, uba ja hernes kaebavad!" Seepeale hakkas sadama vihma ja oad-herned hakkasid tublisti kasvama. Oast-hernest sai uhke kosilane, kes võttis endale tubli naise, oma emale hella minia.

41. Kärt Johanson tütardega- Lind Lohutamas. Leelo Tungla pajatused

2024/06/27

Laulu teksti pani kokku Kärt Johanson Lõuna-Eestist üles kirjutatud "Lind lohutamas" laulutüübi variantidest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla. Viis on pärit samasisulisest laulust, mille Urvaste kihelkonnast pärit keeleteadlane Hella Keem oli 1937. a. Kanepi kihelkonnas murdekeelt kogudes õppinud Ann Ismaelilt (1862–1940). Salvestamise korraldas Ottilie Kõiva 1966. a. Eesti Raadio stuudios rahvamuusika antoloogia ettevalmistamise käigus. (Eesti rahvamuusika antoloogia, 2016 [1970], nr 66. https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/066-Lind-lohutamas) Nutsin, vaeseke, marjaaias. Sinna lendas linnuke ja päris, miks ma kurvastan. Ei kurvasta ma ehete ega kauniste rõivaste pärast, nutan taga oma lapsepõlve vanematekodus. Nüüd, mehekodus, on kõik teisiti. Lapsepõlvekoju jäid mu pikad juuksed ja kaunid rohelised karjamaad. Meile, õdedele, kooti koos kõik vööd ja seelikud, niievarb ja suga muudkui nägid vaeva. Kärdiga laulavad koos tütred Kärt, Mirt ja Liidia.