Advertise on podcast: Raudsaare dialoogid

Noorema põlvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba Võru elu põhjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ühtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega. Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis Võrru. Katariina tema nimes on muide täiendus kirjanikunimena. Võite nüüd mõelda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega või Võru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates räägime. Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi järgi «olla õnnelik ning elada täna, siin ja praegu head elu, iga päev». Kas ja kuidas on see võimalik Tallinna asemel Võrus ning talvises kaamoses, sellest räägime samuti.

Eestis on tuhandeid looduslikke pühapaiku, millest osa on vajunud ajaloo hämarusse, sest viimaste sajandite arengud olid nende suhtes vaenulikud. Ometi on meil teada üle 500 hiie ning tuhandeid pühasid puid, kive, allikaid, mägesid, teab rääkida looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Neis peitub eestluse elujuur. Meie esivanemad ei raiunud pühapaikades, kündnud seal ega pidanud ka karja. Aga mida teeme me nüüd? Viimasel kümnendil on tehtud lageraiet vähemalt 645 pühapaigas. Loodus suudab need taastada, kuid selleks läheb rohkem aega kui meil siin ajalises ajas antud on, mistõttu jääme oma elus ilma nende kohtade väest. Ahto Kaasikul on siiski hea meel, et maa-ameti geoportaalis on aastast 2023 taas võimalik hea ülevaade saada meie teadaolevatest looduslikest pühapaikadest: kus need asuvad ja mis seal täpsemalt on. Räägime Kaasikuga eestlaste muistsest maailmatunnetusest, mis on ometi aktuaalne praeguselgi ajal. Saame teada, mida teeb Hiite Maja Sihtasutus, mille juhatuse liige ta on aastast 2018. Ühe tegevusena korraldab Hiite Maja hiite kuvavõistlust, mille paremaid vilju samuti saates näeme ning annab välja iga-aastast hiiekalendrit. Saade Ahto Kaasikuga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 6. detsembril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Diplomaatia võib olla igav ja aeganõudev, kuid on sageli tulemusrikas: näiteks saavutas Rootsi diplomaat Raoul Nordling läbirääkimistel Pariisi komandandi Dietrich von Choltitziga 24. augustil 1944 seda, et Choltitz jättis Hitleri käsu täitmata ja Pariisi õhku laskmata. Miks aga ei suutnud diplomaatia ära hoida Ukraina sõda? Räägime sellest suursaadik Clyde Kulliga.

Eesti "hästi minemise" võime on paraku aeglaselt, kuid kindlalt ajas vähenenud, ütleb majandusteadlane Heido Vitsur. Meie potentsiaalse SKT kasvu määr on olnud langustrendis juba alates ülemaailmsest finantskriisist. Arutleme saates, mida annaks aga ette võtta ning jõuame järeldusele, et üht-teist annaks küll. Majandusraskustega tegelemine pole üksnes Vitsuri teoreetiline tugevus. 1992. aasta algusest kuni sama aasta juunini oli Vitsur Tiit Vähi valitsuses majandusminister, kui noor riik pidi võitlema majandusliku ellujäämisega, poes polnud leiba ja Tallinna magalarajoone ähvardas evakueerimine, kui oleksid tekkinud probleemid keskküttega. Lisaks majandusele räägime saates ettepanekust, mille Heido Vitsur tegi Postimehe veergudel koos Indrek Neiveltiga selle aasta 21. jaanuaril ning mis võiks päästa meie katastroofilises seisus demograafilise olukorra. Tegemist ei ole utoopiaga, vaid põhimõtteliselt tehtava asjaga.

Kes on lugenud Põhjamaade krimikirjandust (Nordic noir), see teab, et kõigil neis raamatutes tegutsevatel detektiividel - näiteks Wallander või Jensen - on mingisugune probleem. Kes neist on joodik, kes võitleb eksistentsiaalsete probleemidega. Apteeker Melchior Wakenstede on nendega võrreldes aga ootamatult helge kuju. Kuidas siis nii? Räägime sellest kirjanik Indrek Harglaga, apteeker Melchiori sarja autoriga. Indrek Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on meie kaasaja üks edukamaid kirjanikke, kes on juba üle kümne aasta olnud kutseline kirjanik. Tema keskaegsete krimiromaanide põhjal on tehtud filme ja teatrilavastusi. Mida ta nendest arvab? Mis oli talle krimiromaani žanri keskaega viimisel kõige keerulisem? Muidugi räägime ka sellest, kuidas Melchiori kuju üldse tekkis ja mis temast võib saada edasi. Juttu tuleb ka temaga seotud süngest saladusest, mis võib-olla on leidnud oma loomuliku lahenduse, aga võib-olla ka mitte.

Soome elama läinud eestlaste järeltulijatest saavad suure tõenäosusega soomlased. Rootsi elama läinud soomlased on rootsistunud. Kuid Saksamaale elama läinud türklastest ja süürlastest pole kõigist sugugi saanud sakslasi. Miks on see nii ning mida on meil sellest õppida, räägime psühholoogi ja emeriitprofessori Mati Heidmetsaga. Mati Heidmets on paljureisinud inimesena teinud tähelepanekuid, kes võiks meie juures koduneda ja kes mitte. Kuna oleme juba demograafilises kriisis, siis ei ole ilmselt küsimus selles, kas meie rahvaarv väheneb, vaid kui palju see väheneb - ja kes tulevad siia asemele. Ilmselt ei peaks me rahulduma seisukohaga, et kui eestlaste hulk kahaneb, siis las ta kahaneb ja sellest pole midagi hullu. Meie rahvuskehandil on vaja kriitilist massi, et koos püsida. Kes on aga eestlased? Mis moodustab eesti identiteedi või lausa eesti tsivilisatsiooni?

Kirjanik Maimu Berg hakkas ilukirjandust kirjutama alles 1980. aastate lõpus, kuid kohe väga võimsalt, kirjutades Kristjan Jaak Petersonist. Ta on käes hoidnud Petersoni päevikut ning rääkisisme, milline tunne see on. Veel kõnelesime mitmetest muudest kuulsustest, nagu Stalin ja Hitler, kes on käinud väidetavalt Eestis.

Orientalist Peeter Espak tunneb hästi Sumeri ja Mesopotaamia ajalugu. Sealse tsivilisatsiooni ootamatust tõusust ja sama ootamatust langusest on mõndagi õppida meil, eestlastel. Kas sumerid olid lödipüksid ja surid seetõttu välja? Peeter Espakil on selle kohta oma teooria. Paralleelid, mida on võimalik tõmmata, võivad olla isegi ootamatult mõjusad. Veel räägime saates nutikast spetsialiseerumisest, nagu see oli sumeritel ja nagu see on eurooplastel ning millist ohtu see meile võib kujutada. Ja muidugi sellest, miks pole mingil juhul vaja vabandada asjade eest, mida te ei ole teinud. Saade Peeter Espakiga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar. Varasemaid saateid «Raudsaare dialoogid» on võimalik järele vaadata Postimees TVs.

Urmas Nemvaltsi loomingut tunnevad kõik Postimehe lugejad, sest on ta ju Postimehe karikaturist juba üle kolmekümne aasta. Räägime saates, kuidas sünnivad Urmase karikatuurid ning kas ta peab sealjuures vaevlema suurtes loomevaevades, nagu humorist Herluf Bidstrupi koomiksis?

Mika Keränen on tuntud peamiselt kui lastekirjanik, kuid nüüd on tema sulest valminud raamat "Saunarahu". See räägib soomlastest ja saunadest, kuid jutustab ühtlasi 1970. aastatel sündinute lugu. Räägime saates, kas saunad Eestis ja Soomes erinevad millegi poolest? Mis on saunarahu? Ja miks on saun nõnda demokraatlik ja hea koht, kuid võiks olla ikkagi voolava vee ääres? Mika Keränen on elanud Eestis juba üle kolmekümne aasta. Kirjanikuks kujunes ta järk-järgult ning algul õppis ta siin hoopis teisi asju. Ometigi on temast kujunenud tuntud lastekirjanik, kelle keel on parem kui paljudel eestlastel.

Ivan Makarovil on palju tiitleid: muusik, publitsist, ajakirjanik ning ta on ka Postimehe 2019. aasta arvamusliider. Kuid eeskätt võib Ivan Makarovit nimetada heaks venelaseks: ta räägib suurepäraselt eesti keelt ning on igas mõttes Eesti patrioot. Ivan Makarov meenutab oma lapsepõlve. Räägime tema õpinguaastatest Moskvas, kui temast oleks peaaegu saanud rahvavaenlane ja kõik oleks võinud lõppeda üsna haprasti, kuid teda päästis halvimast teksti semantiline analüüs. Räägime Makaroviga veel sellest, kuidas ta teaduslikult kalu uuris ning kuidas tal õnnestus veel Nõukogude Liidus välja anda kaks heliplaati oma muusikaga. Kõneleme inimestest ja erinevatest aegadest; sellest, et igal ajal on olnud ikkagi ka häid inimesi. Neid on praegu ka Venemaal, aga enamik neist vaikivad. Miks on see nii?

Kirjanik ja sõjaajaloolane Jüri Kotšinev on Postimehe lugejale hästi tuntud mees, kuna juba neljandat aastat ilmub Postimehe veergudel iga nädal tema kommentaar, kus ta enamasti vaatleb Ukraina sõda läbi sõjaajaloo prisma. Saates lahkab Kotšinev ajaloolase pilguga Venemaa ja Ukraina komplitseeritud suhteid. Ühtlasi ennustame, kuna sõda võiks lõppeda ning mis saab edasi.

Peeter Laurits on eesti kunstnik, kelle looming seob fotograafia, loodusfilosoofia ja süvahoovustega kultuuris. 1990ndatel veetis ta mitmeid aastaid New Yorgis, kus tutvus kaasaegse kunsti uute suundade ja rahvusvahelise kunstimaailma dünaamikaga. Kuid ometigi elab Laurits tänapäeval Võrumaa looduse sügavikes ja tunneb hästi ürgeestluse allikaid.

Mille poolest erineb trinokkel monoklist või binoklist? Mihkel Kunnuse sõnul on Trinokkel midagi, mille abil vaadata tulevikku. Trinokkel hakkab lugejale pakkuma arutlusi, analüüse ja kogemuslugusid kasvu piirideni jõudnud maailmast. Postimehe tellijatele on Trinokkel täies mahus näha ka veebist: http://trinokkel.postimees.ee. Eestil on mõndagi õppida maailma kogemustest, kuid on maailmale ka üht-teist pakkuda. Räägime Mihkel Kunnusega, kuidas Trinokkel seda teeb; aga räägime ka peatoimetaja isikust, semiootikast ja Supilinnast Tartus. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Väikesest maakohast pärit Pille Lille tee suurtele ooperilavadele on väärt kunstilist filmi. Alguses õppis Lill muusikapedagoogiks, kuid saatuse pöörded tõid tema ellu ooperi ja viisid ta õppima Soome ning seejärel Londonisse, kus ta nägi maailmanimesid ja kuulis nende hääli. Pille Lille repertuaarist leiab maailmaklassika kullafondi kuuluvaid rolle. Paraku tabas Lille karjääri Eestis ootamatu tagasilöök, kuid tal õnnestus hakkama saada taas suure asjaga, luues omanimelise muusikute fondi, mis on andnud tuule tiibadesse paljudele noortele talentidele. Räägime sellest ning muidugi ooperist, mis pakub meie igapäevaellu suuri ja ülevaid tundeid.