Advertise on podcast: Raudsaare dialoogid

Laulja Ivo Linna ellu mahub sündmusi mitme inimese elu jagu: ansambel Apelsin, Rock Hotel, «laulva revolutsiooni» viis isamaalist laulu ning rokkimine Eurovisioonil koos Maarja-Liis Ilusaga. Meenutame, kuidas Ivo Linnal tekkis huvi muusika vastu ning kuidas tema karjäär 1960.ndatel aastatel juba koolipoisina algas. Ja mida tähendavad tema laulus sõnad «kui maki ees seisin, käes käärid ja liim»? Või mis imeloom oli spidoola? Saame teada, milline ootamatu asi on valmistanud Ivo Linnale lauljana kõige suuremaid raskuseid. Samuti seda, kuidas ta sattus isamaaliste laulude esitajaks ning kas ta repressioone ei kartnud. Räägime ka legendaarsest ajakirjandusmehest Juhan Peeglist, kes on Ivo Linnale lähedalt sugulane, saarlaste iseäralisest rahust ja sellest, mis saab Ivo Linna arvates eesti rahvast tulevikus. Saade Ivo Linnaga jõuab Postimees TV eetrisse laupäeval, 10. oktoobril kell 11.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Miks me inimestena valetame? Miks on Eestis ja maailmas praegu nii palju ühiskondlikke pingeid? Miks on mõistlikud debatid sumbunud nn. ärapanemisse? Võib-olla on üheks põhjuseks olnud sotsiaalmeedia suur levik, mis on stimuleerinud hälbiva käitumise kontrollimatut levikut? Arutleme Tõnu Lehtsaarega võimalike lahenduste üle: tema sõnul on esmatähtis hakata asju nimetama õigete nimedega ja alustada sellega iseenda sisemises maailmas. Iseendale ei ole mõtet valetada, see ei vii meid kaugele. Tarvis on mõista ka lubatu ja keelatu piire. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Raivo Varega räägime saatesarjas juba kolmandat korda: esimest korda mais 2024 ja teist korda märtsis 2025. Rahvusvahelise elu vaatleja Raivo Vare nõustub endise NATO sõjalise komitee juhi Rob Baueri septembrikuise sõnumiga, et Venemaal on tekkinud kiusatus testida NATO ühtsust mõne pisikese (hübriid) operatsiooniga. Venemaal on juba pikka aega räägitud niigi, et ollakse sõjas NATOga, kelle suhtes mängib Ukraina pelgalt käsilase rolli. Kuna Ukraina rinnetel ei lähe Venemaal hästi ja majandusprobleemid kuhjuvad, avaldab Venemaa lääneriikidele pidevat survet plaanilise tegevuse raames, ütleb Vare. Mida peaks tegema Eesti ja teised piiririigid selles olukorras? Mõistagi valmistuma droonisõjaks, mille osas on meil juba üsna hästi teada, mida peaks tegema. 24. septembril kuulsime ka uudist, et Baltimaad on Euroopa Liidult küsinud ühiselt 500 miljonit eurot droonikaitse tugevdamiseks idapiiril. Vare hinnangul ei tule see raha meile siiski kiiresti, ent ta ütleb välja, mida me peaksime ise tegema. Räägime sellestki, et maailma energiaturul ootavad ees rasked ajad. Tänu lähedusele Norrale Eesti kütuseta ei jää, kuid Raivo Vare hinnangul pole hinnaralli lõppu niipea oodata. Räägime lähemalt, millest see sõltub ja mis võiks olla leevendus.

Ajakirjaniku, kolumnisti, kirjaniku ja endise poliitiku Viktoria-Ladõnskaja Kubitsa elulugu on olnud põnev ning eestivenelastest võiks teda läbilöögivõime ja tuntuse poolest võrrelda laulja Tanja Mihhailova-Saarega. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes lõpetas venekeelse Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, nägi palju vaeva, et kõneleda ja kirjutada eesti keelt nõnda hästi, nagu ta seda teeb praegu. Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2004. aastal ning läks juba järgmisel aastal tööle Eesti Ekspressi, kus avaldas üsna pea loo «Surra pisarates ja uriiniloigus», milles kirjeldas oma nädalast inkognito osalusvaatlust hooldekodus. See lugu on jäänud üheks parimaks Eesti ajakirjanduse osalusvaatluseks, mis sundis hooldekodude tööd üle vaatama. Olles töötanud ajakirjanduses kümmekond aastat, tundis ta, et suudab ehk rohkem ellu viia poliitikas. 2015. aastal kandideeris ta riigikokku Isamaa ja Res Publica nimekirjas. Valimistele järgnes aga pikk ja kurnav häälte ülelugemine ning polnud sugugi selge, kas parlamendi pääseb tema või hoopis Sven Sester. Räägime sellest ja sellestki, millised on poliitika telgitagused ja miks on ka poliitika instrumendina Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa jaoks oma teravust kaotanud - viimasel ajal teostab ta ennast hoopis kirjanikuna. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Endine kohtunik ja riigikohtunik Malle Seppik on veendunud, et tõlgendamist võimaldavad seadused vajavad täpsustamist ning prokuratuur ei tohi aastaid kestvates protsessides otsida «õigusselgust». Kaasus peab olema õiguslikult selge enne süüdistuse esitamist ja kohtusse minemist. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Anu Raud on nii õpetaja, vaibakunstnik, kirjanik kui ka muuseumilooja. Peale ERKI lõpetamist 1960. aastate lõpul töötas ta legendaarses rahvakunstimeistrite koondises «Uku» ja sõitis palju mööda Eestit. Siis olid veel elus rahvakunsti oskavad käsitöölised. Hiljem on ta õpetanud kõike siis õpitut uutele põlvkondadele. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Nelli Differt on üks Eesti võimsatest naisvehklejatest, kelle senini kõige olulisemaks isiklikuks saavutuseks on olnud 4. koht Pariisi Olümpiamängudel. Differt on 35-aastane ning tema karjäär võib jätkuda veel enam kui kümme aastat: seega võib loota veel samaväärseid ja ehk paremaidki saavutusi. Nelli Differt on loomulikult ka hea meeskonnavõistleja: nagu öeldi Louis XIV ja tema musketäride ajal: üks kõigi, kõik ühe eest! Räägime, mille poolest erineb võistlus naiskonnas individuaalsest etteastest. Saatejuht on Mart Raudsaar

Tõnu Lagle mäletab hästi 1949. aasta küüditamist, kuna see tabas teda ja tema perekonda. Meie rahva ajaloo traagilisest leheküljest tuleb rääkida, et ka noorem põlvkond seda mäletaks ning et midagi niisugust kunagi enam ei korduks. Mida teie kaasa võtaksite, kui teile antakse enne asumisele minemist aega pool tundi ja sõdurid ootavad? Tõnu Lagle emal ja vanavanematel tuli see otsus 1949. aastal teha. Tema perekond küüditati Krasnojarski kraisse, kus küüditatud jagati kohalike kolhooside ja sovhooside vahel. Tõnu oli tööks veel liialt väike, ta läks kohaliku kooli esimesse klassi - kus õppetöö toimus muidugi vene keeles, mida tema paraku ei osanud. Kuidas oli võimalik nendes oludes ellu jääda ja hakkama saada? Sellest räägimegi.

Indrek Laul on nii interpreet kui ettevõtja, ühendades mõlemat talenti Estonia klaverivabriku juhi töös. Pole vale väita, et tänu temale on see vabrik üldse alles; samuti on tänu temale õnnestunud Eestit teha maailmas suuremaks, müües näiteks Ameerika Ühendriikides Estonia kontsertklavereid. Seetõttu on sõna «Estonia» paljudel USA tuntud inimestel klaveril kogu aeg silme eest ning haakub tippkvaliteediga. «Erakordsus algab esimesest noodist,» kõlab Indrek Laulu moto nii muusikas kui ettevõtluses. Räägime, milliseid otsuseid tuli Indrek Laulul langetada 1995. aastal, kui ta oli veel New Yorgi Juilliard'i muusikakooli doktorandina saanud Estonia klaverivabriku juhiks. Järgnes võitlus ellujäämise nimel ja viimaks ka edulugu. Paljusid põhimõtteid muusikast on võimalik edukalt rakendada ettevõtluses. Mida ja kuidas täpsemalt, sellest teeme samuti juttu.

Mart Sander on vaieldamatult multitalent: ta on muusik, laulab, näitleb, lavastab, teeb filme ja pealekauba maalib. "Raudsaare dialoogide" 105. saates räägime eeskätt aga filmindusest: on ju Mart Sander peale kõige muu saanud filminduse vallas doktorikraadi. Filmiga Dr. Sanderi uneteraapia - milles lahtirulluvat maailma on Ameerika kriitikud võrrelnud Edgar Allan Poe maailmaga - selle filmiga pälvis Mart Sander Guinnessi rekordi preemia. Mille eest täpsemalt, saamegi saates teada."Kogu mu elu on olnud nende tunnete taasloomise iha," möönab Sander. Ta peab ennast eeskätt loojutustajaks. Selleks pole ilmtingimata vaja kasutada ühesuguseid vahendeid. Ja erinevaid vahendeid on Mart Sanderi käsutuses hulgaliselt! Neist ühe uue võimsa tööriistana on Mart Sander avastanud tehisaru. Tehisaru, mille arengus toimus eelmisel aastal oluline murrang, on aidanud Mart Sanderil jutustada Tallinna märtsipommitamise jubedat lugu tänapäevaste vahenditega, mis on atraktiivsed ka noortele. Teeme saate algul ja lõpus ka ühe laheda tembu!

Avo-Rein Tereping on psühholoog ja õppejõud, kes on aga palju tundnud huvi rahvastikuküsimuste vastu. Ta on seisukohal, et meil on vaja rahvastikukriisi lahenduse leidmisteks diskussiooni. See on suur probleem ning suurte probleemide puhul sageli arvatakse, et keegi kusagil nendega niikuinii tegeleb. Inimene suudab kriiside puhul päris palju oma otsustustega olukorda muuta. Arutleme, miks on siis nii, et Iisraeli riik on suutnud vaatamata pidevale ohuolukorrale oma sündivust parandada, aga meie oleme sellega juba mõnda aega hädas?

Ott Lumi on kaitsnud poliitikateaduste doktori kraadi, kuid lisaks teoreetilisele pagasile on ta minevikus üle kümne aasta olnud tegev tipp-poliitikas ning tunneb hästi poliitika telgitaguseid. Ehkki ajad muutuvad, räägime temaga praeguse Eesti poliitika nõrkadest kohtadest. Räägime Ott Lumega Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest ja president Alar Karise kõnest, mille üheks teemaks oli meie halvenenud vaidluskultuur ja teiseks meie sündivusprobleem. Mida teha, et Eesti poliitikat parandada? Selleks on Ott Lumi koos professor Leif Kaleviga Tallinna Ülikoolist ja veel mõned kaaslasega asutanud Põhimõtte Koja. Kas tegemist on uue poliitilise jõuga või mis sellest võiks sündida head Eesti erakondadele, saamegi saatest teada.

Allar Jõksi võib pidada kindlasti üheks vabariigi valvuritest. See tähendab, et alates tema õiguskantsleriks asumisest 2001. aastal on talle läinud korda Eesti riiklus ja meie inimeste hea käekäik. Sellest kõigest me saates räägimegi. Saatejuht on Mart Raudsaar.

Enn Eesmaa on vaieldamatult telelegend ja tal oli õnn töötada Eesti Televisioonis selle kuldajastul: läinud sajandi 60.-80. aastatel, mil kanal oli ainus ja parim ning oodatud kõigi eestlaste kodudes. 1976-1983 tegi ta saatesarja "Estraaditähestik", milles tutvustas Eesti tollaseid tuntud lauljaid, näitlejaid ja kultuuritegelasi. Ent kas teadsite, et Enn Eesmaa on õppinud professionaalsel tasemel laulmist Heli Läätse käe all? Ning mitte üksnes õppinud, vaid ka laulnud; kuuleme teda laulmas ka saates. Tema repertuaarist saaks kokku panna juba terve kauamängiva. Enn Eesmaa on tõeline džentelmen: hästi riietuv, laitmatu käitumise ja suurepärase eesti keelega. Sellest on tal olnud abi nii teletöös kui töötades Lennart Mere kantseleis, kus tuli presidendile näiteks kätte saada omaaegne Saksamaa LV ja taasühendatud Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher.

Noorema põlvkonna kirjanik Triin Katariina Tammert on kirjutanud praeguseks seitse raamatut, neist kaks juba Võru elu põhjal. Raamatutest viimases, 2024. aastal ilmunud raamatus "Kaneelimaja & paradiisiaed" kirjeldab ta ühtlasi oma katsumusi vana puumaja renoveerimisega. Aastal 2016 tegi Triin Katariina Tammert elus olulise pöörde, hakkas elukutseliseks kirjanikuks ja kolis Võrru. Katariina tema nimes on muide täiendus kirjanikunimena. Võite nüüd mõelda, kas sellel on seos Katariina kirikuga, Katariina alleega või Võru asutaja Katariina II-ga. Sellest me muidugi saates räägime. Triin Katariina Tammert on otsustanud elada deviisi järgi «olla õnnelik ning elada täna, siin ja praegu head elu, iga päev». Kas ja kuidas on see võimalik Tallinna asemel Võrus ning talvises kaamoses, sellest räägime samuti.