Advertise on podcast: Vaimse tervise heaks

Me treenime oma keha, et olla tugevamad, vastupidavamad ja tervemad. Aga kas samamoodi on võimalik treenida ka aju – näiteks õpetada seda paremini stressiga toime tulema ja oma närvisüsteemi reguleerima? Seekordses saates räägime neurofeedback’ist ehk meetodist, mille eesmärk on anda inimesele tagasisidet tema aju aktiivsuse kohta. Stuudios on psühhiaater dr Margus Lõokene ja psühholoog Kristina Jelõkova, kes on õppinud psühholoogiat Tallinna Ülikoolis ning Maastrichti Ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste teaduskonnas.

Kui sisuloojal on võimalik mõjutada kümnete tuhandete inimeste mõtteid, valikuid ja enesehinnangut, kas tal on siis ka kohustus oma mõju teadvustada? Mil määral vastutavad suunamudijad selle eest, millist sisu nad avaldavad ja milliseid sõnumeid jälgijad sellest välja loevad? Stuudios on kommunikatsiooniuurija ja Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi külalisteadur Jaana Davidjants ning ligi kümme aastat sisuloojana tegutsenud Laura Rannaväli. Laura on sisuloomega üles kasvanud – sotsiaalmeedia on olnud tema jaoks tavapärane keskkond peaaegu kogu teismeea ja täiskasvanuks saamise aja.

Eneseväljendus ei tähenda vaid laval esinemist. See mõjutab sügavalt meie suhteid, enesehinnangut, tööelu ja igapäevast julgust olla nähtav. Miks me aga vahel oma häält tagasi hoiame ja kuidas leida endas kindlus paista silma? Külas on eneseväljenduse mentor, koolitaja ja kõnekujundaja Kristina Samra. Kristina on lihvinud oma oskusi maailmakuulsa tippkõneleja Eric Edmeades’i käe all.

Seekordses saates on külas Merle Raun, kes on tegelenud töökiusu juhtumite lahendamisega juba 15 aastat. Merle on kaitsnud Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas doktorikraadi just töökiusu teemal ning töötab täna uuringute ja analüüside ettevõtte Levellab tegevjuhina.

Hooaja viimases episoodis räägime kuidas hoida endas tasakaalu, et mitte jõuda nö punasesse. Stuudios on ettevõtluskonsultant ja coach Mari Kirss, kes räägib ausalt ja avatult oma kogemustest. See on lugu ühest eesti naisest, kes jagab kuidas liikumine ja eriti looduses liikumine on aidanud tal tegeleda ärevusega, seljatada läbipõlemise ja tulla välja depressioonist. Kuidas looduses olemine on aidanud luua suhte iseendaga, aidanud õppida juhtima oma emotsioone. Kuuleme miks Mari arvates inimesed tunnevad end looduses sageli paremini ja miks paljud inimesed lähevad loodusesse, aga ei koge seal sama rahu. Kas looduses olemine on Mari enda jaoks pigem põgenemine või kohtumine iseendaga? Mida õpetab ja näitab öö metsas või rabas inimese kohta, mida linnas ei õpi? Mari avab saates, mis on coatchivad matkad, kuidas ta sellise idee peale tuli. Mari viib täna matkale ka ettevõtjad. Kuuleme, miks neil oleks vaja tulla kontoritest välja. Kas on mõni rituaal, mida Mari teeb enne rännakuid.

Kasvav hulk teadusuuringuid viitab seostele nutiseadmete piiramatu kasutamise ning laste vaimse ja füüsilise tervise halvenemise vahel. Värskes podcasti episoodis analüüsib neid suundumusi laste- ja noorukite psühhiaater ning psühhoterapeut Anne Kleinberg. Kleinbergi sõnul on kriitiline mõista, millised ajufunktsioonid on liigse ekraanikasutuse suhtes kõige tundlikumad ja millal on viimane aeg sisse seada konkreetne nutihügieen. „Küsimus pole täna mitte selles, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas seda teha,“ märgib ta, rõhutades näost näkku suhtluse asendamatust võrreldes ekraanivahendatud infoga. Head kuulamist!

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ värskes episoodis käsitletakse psühhedeelikume vaimse tervise kontekstis – kas nendega ravitakse või hoopis peidetakse valu? Stuudios on Minu Kliinik psühhiaater ja SA Taip nõukogu esimees Viljar Veede, kelle erihuviks on pikemat aega olnud psühhedeelikumide kasutamisvõimalused psühhiaatrilises ravis. Ta tegeleb ka ketamiiniga toetatud psühhedeelse teraapiaga. Psühhiaatria ja neuroteaduste huviorbiidis on olnud juba pikemat aega ravimite grupp üldnimetusega psühhedeelikumid. Enamik nendest on tänase seisuga alles uurimisfaasis. Saates räägitakse uuringute ajaloost, innovaatilistest ravimeetoditest ja sellest, et psühhedeelikumid jõuaksid psühhiaatrilisse praktikasse turvaliselt ja eetiliselt.

Eesti Naise taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse vaimset tervist veidi teise nurga alt – mitte ainult kui tunnet või meeleolu, vaid kui midagi, mis on otseselt seotud meie aju füüsilise seisundiga. Stuudios on ajutervise treener ja neurokodeerimise ekspert Evely Raudmets, kellega koos minnakse süvitsi sellesse, mis meie ajus ja närvisüsteemis tegelikult toimub. Räägitakse lahti, miks ei saa vaimsest tervisest päriselt aru, kui me ei mõista aju toimimist.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis on külas Kai Adrikorn – Hiina meditsiini ja nõelravi terapeut, kes on selles valdkonnas tegutsenud juba ligi 20 aastat. Kuigi tema haridustee algas ämmaemandusõpingutega Tallinna Tervishoiukõrgkoolis, on ta tänaseks keskendunud keha ja emotsioonide sügavamate seoste mõistmisele. Saates võetakse luubi alla emotsioonide olemus: kas need on midagi, mis lihtsalt „juhtub meiega“, või midagi, mida saame suunata? Oluline taipamine on, et me ei saa valida, milline emotsioon meis tekib, kuid meil on alati valik, kuidas sellele reageerime ja kui kauaks sellesse jääme. Kai selgitab, kuidas õppida emotsioone paremini reguleerima ning miks ei tasu neid alla suruda. Emotsioonid ei eksisteeri ainult peas – need avalduvad ka kehas. Kui tundeid ignoreerida või alla suruda, võivad need aja jooksul väljenduda füüsiliste sümptomitena.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis puudutab meid kõiki – lähisuhted ja neis korduvad mustrid. Miks kipume sattuma ikka ja jälle sarnastesse olukordadesse? Miks mõned suhted täidavad ja toetavad, samas kui teised jätavad tühjaks või kurnavad? Stuudios on terapeut Kreet Rosin-Pindmaa, kes läheneb suhete teemale hiina meditsiini ehk TCM-i vaatenurgast. Saates jagab ta ka isiklikku kogemust, mis suunas ta sügavamalt hiina meditsiini juurde ning mõjutas tema terapeutilist teekonda. Vestluse keskmes on hiina meditsiini viie elemendi teooria ja selle seosed lähisuhetega. Iga element on seotud kindlate emotsioonide, vajaduste ja käitumismustritega ning mõjutab seda, kuidas me suhestume iseenda ja teistega. Saates avatakse, kuidas need elemendid suhetes väljenduvad ning mis juhtub siis, kui mõni neist on tasakaalust väljas.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse luubi alla midagi väga igapäevast, aga samal ajal üllatavalt palju segadust tekitavat – eeldamine. Eeldamine on inimesele loomulik. Vaevalt leidub kedagi, kes poleks kunagi midagi kellegi kohta oletanud, eeldanud või omistanud mõnd tähendust ilma täpsustamata. Just sellest, kuidas eeldused sünnivad, millel need põhinevad ja kuidas need mõjutavad meie suhteid, enesetunnet ning vaimset heaolu, räägitaksegi seekordses saates. Stuudios on psühholoogiline nõustaja, suhtenõustaja ja koolitaja Kristi Jõeorg, kes avab eeldamise psühholoogilist tausta ning selgitab, miks on inimesed loomupäraselt altid kiireid järeldusi tegema. „Aju tahab teha kiireid otsuseid, et edasi liikuda,“ ütleb ta saates. „Ta teeb neid kogemuse, uskumuste ja selle põhjal, mida ta juba teab.“

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse vaatluse alla teema, mis tekitab palju küsimusi ja sageli ka ebamugavust – psühhopaatia ja teised tumedad isiksusejooned naistel. Kui räägitakse psühhopaatidest, kerkib enamasti silme ette pilt külmaverelisest sarimõrvarist, petturist või võimujanulisest juhist. Ka uuringud näitavad, et kriminaalpopulatsioonis skoorivad mehed psühhopaatia mõõdikutes märkimisväärselt kõrgemalt kui naised. Kuid kas see tähendab, et naised on sellest nähtusest puutumata? Stuudios on külas psühholoog ja terapeut Ülli Kukumägi, kellega arutletakse tumedate isiksusejoontega naiste üle: kuidas need jooned avalduvad suhetes ning miks on naiste puhul seda teemat sageli keerulisem märgata ja mõista. Saates selgitatakse, et psühhopaatia ei tähenda tingimata kriminaalset käitumist. Tegemist võib olla isiksusejoonte kogumiga, mis võib avalduda ka täiesti tavapärases igapäevaelus ja suhetes. Arutletakse, kas psühhopaatia on pigem kliiniline diagnoos või populaarpsühholoogias laialt kasutatav mõiste. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tumedaid isiksusejooni meie ümber ära tunda. Kas psühhopaatia avaldub naistel teistsugusel moel kui meestel? Kui mehi seostatakse sagedamini otsese ja füüsilise agressiooniga, siis kas naiste puhul võib see väljenduda pigem psühholoogilise manipulatsiooni ja suhete kaudu? Saates arutletakse, kas naispsühhopaat võib olla isegi ohtlikum just seetõttu, et ta on vähem nähtav ja sotsiaalselt vähem kahtlustatav. Kas ühiskond annab naistele rohkem emotsionaalset krediiti, mis võib võimaldada manipulatsioonil kauem märkamatuks jääda? Millised on selliste inimeste tüüpilised käitumismustrid ja manipulatsioonitehnikad? Samas ei ole iga tugev või keeruline isiksus tingimata „tume“. Saates arutletakse ka selle üle, kas nn tume naine on alati halb või võivad teatud omadused teatud olukordades olla hoopis ellujäämisstrateegia või tugevus. Kuulajatele tuuakse välja ka praktilised märgid ja „punased lipud“, millele suhetes tähelepanu pöörata. Räägitakse sellest, kuidas end manipuleeriva inimese eest kaitsta ning kas selliste isiksusejoontega inimene üldse muutuda saab. Saade tuletab meelde, et manipulatiivsed ja destruktiivsed suhted võivad märkamatult röövida meie aega, energiat ja eneseväärtust. Ärgem andkem seda aega neile. Vestlus toetub ka Ülli Kukumägi möödunud aastal ilmunud raamatule „Tumedad tegelased meie keskel“.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis võetakse ette teema, millest räägitakse sageli tagasihoidlikult a hirmuga – dementsus. Stuudios on külas MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liikmed Chris Ellermaa ja Seidi Soini-Lillipuu, kes aitavad avada nii dementsuse meditsiinilist kui ka inimlikku poolt. Saates otsitakse vastust küsimusele: mis on dementsus? Kas tegu on haigusega, mille kulgu on võimalik pidurdada ja mille puhul saab elukvaliteeti parandada, või olukorraga, kus „pole enam midagi teha“? Räägitakse sellest, kuidas eristada tavalist unustamist tõsisemast mäluhäirest ning millised on dementsuse varajased märgid, mida lähedased sageli ei märka või tõlgendavad ekslikult vananemise loomuliku osana.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis vaadeldakse eneseavastust ning üht üha enam tähelepanu pälvivat lähenemist: Human Design. Saade püüab selgust tuua, mida Human Design tegelikult tähendab ning milleks seda kasutada saab. Stuudios on Human Designi konsultant ja koolitaja Elena Koit, kes räägib oma teekonnast selle süsteemini ning rõhutab, et Human Design ei ole uskumus ega absoluutne tõde. „Ma soovitan suhtuda Human Designi kui tööriista, mitte kui absoluutsesse tõesse – see on üks võimalus,“ ütleb Koit. Tema sõnul on tegu praktilise eneseavastuse vahendiga, mida saab kasutada nii enesearengus, suhetes kui ka tööelus. Saates rõhutatakse, et Human Design ei asenda teaduspõhist lähenemist ega teraapiat, vaid võib olla üks paljudest tööriistadest inimese tööriistakastis. Küsimus ei ole vastuste etteandmises, vaid võimaluses ennast teise nurga alt vaadata ning teha teadlikumaid valikuid.

Taskuhäälingu „Vaimse tervise heaks“ uues episoodis keskendutakse kiindumusstiilidele ning sellele, kuidas need mõjutavad meie suhteid, käitumist ja emotsionaalset heaolu igapäevaelus. Seekordne saade avab kiindumusteooria olemust ja selle praktilist tähendust. Stuudios on külaliseks pere- ja suhteterapeut Kairi Lenk, kes selgitab, kuidas varajased suhted hooldajatega kujundavad meie täiskasvanuea suhteid ning mustreid, milles me lähedust loome ja konflikte lahendame. Saates räägitakse sellest, mis on kiindumusstiil ja kust see mõiste pärineb, kuidas kiindumusstiilid lapseeas välja kujunevad ning kas neid tuleks käsitleda diagnoosi või pigem korduva käitumismustrina. Samuti käsitletakse levinumaid eksiarvamusi kiindumusstiilide kohta ning nende seost närvisüsteemi regulatsiooniga. Kairi Lenk avab rohkete näidete abil peamised kiindumusstiilid, kirjeldades nende tüüpilisi vajadusi ja hirme. Juttu tuleb sellest, kuidas erinevad stiilid avalduvad romantilistes suhetes, millised konfliktid on eri kiindumusmustrite puhul tavapärased ning kas ja mil määral võivad kiindumusstiilid elu jooksul muutuda. Praktilise poole pealt arutletakse, kuidas oma kiindumusstiili ära tunda. Saates teeb terapeut ka lühikese kujutlusharjutuse, mis aitab kuulajatel märgata oma kiindumussüsteemi aktiveerumist ja sellega kaasnevaid kehalisi ning emotsionaalseid reaktsioone. Episoodi lõpetuseks jagab Kairi Lenk ka lugemissoovitusi neile, kes soovivad teemat sügavamalt mõista: Sue Johnson „Hoia mind“ Kathleen Smith „Ärevuse nähtamatud ahelad“ Julie Menanno „Secure Love“ Saade pakub äratundmisrõõmu, selgust ja praktilisi mõttekohti kõigile, kes soovivad paremini mõista iseennast ja oma suhteid.