Advertise on podcast: Bauroc

Bauroci podcast’i kaheksandas osas võeti vaatluse alla Bauroci plokkidest ehitatud maja plussid ja kasutegurid. Kõige adekvaatsema vastuse saab ilmselt tuttavatelt, kes endale Baurocist maja ehitanud ja seal vähemalt aasta jagu sees elanud. Kellel aga selliseid tuttavaid ei ole, saab infot järgnevast saatest.

Eelnevad kuus Bauroci podcast’i keskendusid maja ehitamisele alates müüride püstitamisest kuni sise- ja välisviimistluseni. Saate seitsmendas osas on aga fookus tänapäevase uue kodu sisekujundusel. Saatejuht Priit Valge külalisteks on seekord sisearhitekt Priit Põldmäe, kelle kogemuste pagas selles vallas ulatub 26 aastani, Jämerä ehitusjuht Herki Kerde ning Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.

Hästi tehtud viimistlus peab ka poorbetoonist seinal vastu neli-viis kümnendit. Et see juba mõne aasta pärast pragunema ega kobrutama ei hakkaks, tuleb jälgida tervet rida pisiasju, millest tehakse juttu Bauroci podcast’i kuuendas osas.

Bauroci podcast’ide sarja viiendas osas keskenduti maja viimistlusele. Kas olete kursis, et maja siseviimistluse puhul tuleb muu hulgas arvestada ka aastaaegadest tingitud mõjudega? Samuti tuleb viimistluse alustamise puhul võtta arvesse seinakonstruktsiooni. Kuidas aga seinapind enne viimistlemist ette valmistada? Kuula järgnevast saatest.

Bauroci terviklahenduseks on Bauroci toodetest projekteeritud ja ehitatud üleni poorbetoonist kivimaja. Mitte ainult seinad, vaid ka vahelaed ja ka katuslaed ning isegi korrustevahelised trepid on kõik ehitatud Bauroci toodetest. Bauroci tooteperekonda kuuluvad erineva kasutusotstarbe ja omadustega poorbetoonist kergplokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused, laepaneelid ning trepielemendid. Kõikide toodete mõõtmed on sellised, et neid oleks lihtne omavahel kokku sobitada ja ehitada kogu majakarp soojapidavast poorbetoonist.

Bauroci podcast’ide sarja kolmandas saates räägitakse ehitamisest, täpsemalt plokkseinte ladumisest.

Bauroci podcast’ide sarja 2. osas räägiti kõigest, millega tuleb arvestada enne, kui kopp maha lüüa. Pisut selleski, mida teha ehituse käigus, et hilisem hoone kasutusloa saamine tõrgeteta mööduks.

Eramaja soetamisele hakatakse tihtipeale mõtlema just perekondlikel põhjustel. Pere suurenedes tahavad paljud korterist majja liikuda ning Ketlin Jundase sõnul vaatavad neljaliikmelised pered umbes 300 000 euro piiresse jäävaid eramuid. Siinkohal tuleb märkida, et jutt käib Tallinna ümbrusest – liikudes Tallinnast kaugemale, hakkavad hinnad ka muutuma. Rääkides maja suurustest, siis keskmine Eesti pere eelistab 120–150 ruutmeetrise elupinnaga hoonet. Aga loomulikult – mida suurem, seda parem!