Advertise on podcast: Kriitiline intsident. Riigi IT podcast | Geenius.ee

Tänases saates on külas andmekaitse inspektsiooni (AKI) koolitus- ja ennetustiimi jurist Geili Keppi ning TI-Hüppe projektijuht Laura Kalda, kellega tuleb juttu andmekaitse nõuetest haridusasutustes ja tehisaru turvalisest kasutamisest koolitöös. Teema ajendiks on AKI iga-aastane kooliaasta alguse ringkiri haridusasutustele, mis keskendus seekord tugevalt tehisarule ja digilahendustele. Saatekülaliste sõnul lasub lõplik vastutus andmetöötluse läbimõtlemise ja reeglite kehtestamise eest igal koolil endal, kuid TI-Hüpe pakub haridusasutustele tuge valmis mõjuhinnangute ja juhendite näol. Saates tuli veel jutuks: Miks tuleb lapsevanematelt andmete töötlemiseks nõusolekut küsida igal aastal uuesti. Kuidas vältida õpilaste isiku- ja terviseandmete jõudmist tehisarumudelitesse. Kas ja millistel tingimustel tohib õpetaja kasutada tehisaru õpilaste tööde hindamisel. Kuidas toetab TI-Hüpe koole andmekaitsealaste mõjuhinnangute koostamisel. Kus asuvad koolides kasutatavate tehisarulahenduste serverid. Saatejuht on Ronald Liive.

Suvel kiitis valitsus heaks IT-reformi, mille raames luuakse riigi IT-peaarhitekti roll. Tänases saates räägivad IT-peaarhitekti rollist riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter ja riigi endine IT-arhitekt Andres Kütt. Heiteri sõnul on e-riik jõudnud küpsusastmesse, kus taustasüsteemid peavad muutuma ühetaoliseks ning baastaristu koondamine RIA alla nõuab tehnoloogia ja tippjuhtide vahele selget tõlki. Tema sõnul luuakse ametikoht otse peadirektori meeskonda, et siduda riigi IT-majade arhitektid ühtseks kogukonnaks ja viia nende mured otse reforminõukogu lauale.  Andres Kütt tõdes samas oma kogemusele tuginedes, et enamik e-riigi tõrkeid ei tulene tehnoloogiast, vaid tellijate korrastamata äriprotsessidest ning liigsest juriidilisest keerukusest. Ühtlasi rõhutas ta, et uuest rollikandjast ei saa käskiv nii-öelda valgustatud monarh, vaid ta suudab midagi muuta üksnes teistele majadele kasuliku ja toetava partnerina. Saates tuli veel jutuks: Kuidas jagunevad rollid RIA, loodava riigi digikeskuse ning teiste riiklike IT-majade vahel Miks ei pandud riigi IT-peaarhitekti tööpakkumisele kindlat palganumbrit Miks ei soovi Andres Kütt uuesti riigi IT-arhitekti ametikohale asuda Kuidas aitab äriprotsesside korrastamine vältida tehnoloogilist ülekeerukust Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas Greenergy Data Centeri suurkliendisegmendi juht Martin Rungi, kes räägib, kuidas Tallinna külje all Hüürus asuv tehisaru võimekusega andmekeskus töötab. Suvel tõusis suureks teemaks andmekeskuses tegutsema hakkava Hollandi ettevõtte Nebiuse taust. Kaitsepolitseiamet pööras tähelepanu firma asutajate varasemale seotusele Venemaa ettevõttega Yandex, peaminister Kristen Michal ja majandusminister Erkki Keldo tõdesid, et riskid tuleb maandada.  Rungi selgitab saates, kuidas nad klientide tausta kontrollivad ning miks tema hinnangul Nebiuse valik andmekeskusele ohtu ei kujuta. Saatest selgub, et ükski klient pole seetõttu andmekeskusest lahkunud. Ühtlasi tuleb esimest korda avalikult jutuks, kas andmekeskus panustab ise oma Estlink 1 konverterjaama ja Harku alajaama naabruses asuva hoone füüsilisse kaitsesse. Saates tuli veel jutuks: Mille poolest erineb andmekeskus tavalisest serveriruumist ning mida tähendavad terminid AI-tehas ja gigatehas. Kui palju andmekeskus tegelikult vett ja elektrit tarbib ning kas see mõjutab ümbruskonna elanikke. Milliseid Eesti suurettevõtteid Greenergy teenindab. Miks Rungi hinnangul on Nebiuse ostetavad kiibid samas ekspordikontrolli kategoorias kui Eestile müüdavad HIMARS-id. Kas andmekeskus saab olla osa Eesti digitaalsest suveräänsusest ja kas ka väikeklientidel on seal kohta. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse uueks juhiks ja peadirektori asetäitjaks küberturvalisuse alal asus augustis Mai Kraft. Elisa endine infoturbejuht rääkis saates „Kriitiline intsident“, kuidas ta toob erasektori kogemuse riigi küberkaitsesse, seades sihikuks andmepõhise lähenemise ja asutuste tõelise küpsusastme kaardistamise. Saates tuli jutuks tehisaru võidukäiguga kaasnevad ohud, alates ettevõtete ründepinda laiendavast vaibkoodimisest kuni nullpäeva turvanõrkusi otsivate mudeliteni. Samuti lahkab Kraft riikliku bug bounty programmi taastamise võimalusi, telefonipettuste tõkestamise meetmeid ja valmisolekut tulevaseks kvantajastuks. Saates tuli veel jutuks: Kuidas toimib CERT-EE intsidentide käsitlemine ja milline on ettevõtete vastutus küberhügieenis. Milliste riskidega tuleb arvestada riigi süsteemide pilve kolimisel ja digitaalsel suveräänsusel. Miks paljud ettevõtted teevad küberkaitset vaid seadusest tuleneva kohustuse pärast. Kas Eesti on kübervallas endiselt teenäitaja või on meil rohkem Ukrainast õppida. Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas riigi infosüsteemi ameti (RIA) innovatsiooniprojekti „Aruait“ projektijuht Anni Lehari ning arendusjuht Otto Mättas, kes avavad riigi uue proaktiivse tehisaru algatuse tagamaid. Nende sõnul ei ole tegu järjekordse riikliku juturoboti, vaid platvormi ja vundamendiga, mis võimaldab tulevikus kodanike isiklikel tehisaru agentidel riigiga usaldusväärselt ning läbipaistvalt suhelda. Innovatsiooniprojekti raames soovitakse kahe aasta jooksul katsetada lahenduse toimimist ning luua reeglistik, et isiklikud agendid saaksid turvaliselt ja volitatult teha meie eest ära keerukaid bürokraatlikke toiminguid. Saates tuli veel jutuks: Kuidas Otto Mättas osales edukalt esimesel tehisaru Eurovisiooni lauluvõistlusel. Mida on riik õppinud varasematest tehnoloogiabuumidest, nagu isejuhtivad sõidukid ja projekt „Anneta kõnet“. Kuidas hakkab tehisaru koostöös maa- ja ruumiametiga inimesi aitama ehituslubade taotlemisel. Miks on oluline muuta riigiteenused masinloetavaks ning kuidas aitab teadlikkuse tõstmine vältida digilõhe kasvu. Kuidas suhestub „Aruait“ teiste riiklike tehisaru algatustega, nagu eesti.ai ja tehisaru isikukoodid. Saatejuht on Ronald Liive.

Ühtlasi paotab ta katteloori saladuselt, mis puudutab agentseid tehisarusid ja neile väljastatavaid isikukoode. Mõned nädalad tagasi tulid IT-gurud Taavi Kotka, Sten Tamkivi, Markus Villig ja Kaspar Korjus välja arvamusega, et Eesti järgmine suur digihüppe idee saab olema tehisaru agentidele väljastatud isikukoodid. Samal päeval otsustas peaminister Kristen Michali juhitud Eesti.ai nõukoda, et idee tehakse reaalsuseks. Vahtras rääkis saates, kuidas tuli välja nii, et sääraste isikukoodidega hakkab tema juhitud tiim tegelema. Saates tuli veel jutuks: Kuidas e-residentsuse väljastamist tehakse kiiremaks ja mugavamaks. Millist kasu saavad e-residentide uutest lahendustest eestlased. Kes ja kuidas kontrollib uute taotlejate tausta. Mida täpsemalt hakkab e-residentsuse tiim tehisaru isikukoodidega tegema. Saatejuht on Ronald Liive.

Eelmisel nädalal mängisid sideoperaatorid Tele2, Elisa, Telia ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) läbi olukorra, kus põhjusel või teisel peab Eestis võtma kasutusele siseriikliku rändlusteenuse. Käesoleva osa on salvestatud kaitseväe keskpolügoonil. TTJA peadirektori asetäitja Oliver Gailan avab saate jooksul, mis on siseriiklik rändlus ning kuidas see teenus võimaldab kriisi korral ühe operaatori klientidel automaatselt teise võrku lülituda, kui nende koduvõrk peaks rivist välja langema. Saates tuli veel jutuks: Siseriiklik rändlus on ette nähtud kasutamiseks vaid erakorralise seisukorra ajal, mil Vabariigi Valitsus on andnud selleks vastava korralduse. Kriisiolukorras ei ole põhirõhk meelelahutuslikul striimimisel, vaid baasvajaduste, nagu sõnumite saatmise ja uudiste lugemise tagamisel, mistõttu võib andmeside kiirus olla piiratud. Seaduse kohaselt on siseriiklik rändlusteenus lõpptarbijale tasuta ning operaatorid lahendavad kulude tasaarvelduse omavahel. Idapiiri läheduses elavatel inimestel on soovitatav tunda oma telefoni võrguvaliku seadeid, et vältida automaatset ühendumist naaberriigi võrku. Sideettevõtted on koostöös riigiga läbi mänginud tehnilised stsenaariumid ja teinud vajalikud võrguseadistused, et tagada teenuse kiire rakendumine kriisihetkel. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba aastaid on Eestis esinenud ulatuslikud GPS-i sidehäired, mille kohta leiab üha rohkem väiteid, et need mõjutavad ka igapäevaseid seadmeid. Tänases saates seletab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sagedushalduse büroo juhataja Erko Kulu lahti, kust ja kuidas GPS häired tekivad ja millist mõju nad reaalsuses omavad. Näiteks saab saates vastuse küsimus, kas GPS häired segavad robotniidukite tööd. Kulu juhitud meeskond sõidab mööda Eestit ringi spetsiaalsete, massiivsete antennidega varustatud monitooringuautodega, mida tema sõnul on rahvasuus hakanud kutsuma ka tondipüüdjateks. Lahkame ausalt ja avatult idanaabri territooriumilt, sealhulgas Peterburi ja Kaliningradi piirkonnast tulevate häirete tagamaid ning arutleme tulevikulahenduste ja alternatiivsete navigeerimismeetodite üle, mis võiksid meid satelliitidest vähem sõltuvaks muuta. Saates tuleb veel teemaks: Kuidas erineb igapäevane sageduste planeerimine järelevalvest ning kuidas hoitakse ära sageduskonfliktid? Mis vahe on jamming'ul ja spoofing'ul ning millal ulatus Kaliningradi segamissignaal esimest korda Eesti territoriaalveteni? Kuidas sai TTJA jälile Sauel tegutsenud vigasele tagurduskaamerale, mis pani terve piirkonna mobiilsideseadmed tõrkuma? Mida teha siis, kui GPS-häirete tõttu hakkavad robotniidukid tiiki sõitma, ning miks on iga kodaniku teavitus riigile väärtuslik? Kas ja millal suudavad 5G ning 6G mobiilivõrgud pakkuda reaalset alternatiivi kosmosest tulevale satelliitnavigatsioonile? Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi IT-podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) uus peadirektor Kirke Saar. Pärast pikki aastaid välismaal, juhtides IT-üksuseid nii Telia Norras kui ka Põhjamaade Investeerimispangas, on Saar naasnud kodumaale, et hoida ja arendada Eesti sisejulgeoleku digitaalset selgroogu. Saates räägime tema esimestest nädalatest uues ametis, ootustest Eesti riigi IT-sektorile ja sellest, milline on meie digiriigi tervis võrreldes Skandinaavia naabritega. Juttu tuleb ka väga praktilistest väljakutsetest, kuidas vabaneda pidurdavast taakvarast ning mil moel aitab tehisintellekt tõsta asutuse efektiivsust ja muuta teenuste arendamist kiiremaks. Lisaks lahkame ausalt ja avatult Eesti IT-tööjõuturu olukorda, palgaootusi ning viimasel ajal palju kõneainet pakkunud hukukindluse kontseptsiooni, et tagada elutähtsate süsteemide toimepidevus ka kõige keerulisemates kriisides. Saates tuleb veel teemaks: Kuidas erineb Eesti avaliku sektori digiareng ja IT-tööturg Soome ning Norra omast? Miks otsustas SMIT integreerida oma tööprotsessidesse tehisintellekti ja Cursor AI platvormi? Taakvara probleem riigi süsteemides, kuidas vältida dubleerimist ja luua teenuseid targemalt? Kuidas motiveerida tipptasemel IT-spetsialiste olukorras, kus riigisektor ei suuda alati erasektoriga palganumbrites võistelda? Mida tähendab hukukindlus ja kuidas valmistub riik elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiaegadel? Saatejuht on Ronald Liive.

Kas küberruum on tõesti anonüümne pelgupaik või jääb meist maha digitaalne jalajälg, mida on võimatu kustutada? Podcasti "Kriitiline intsident" värskes osas on külas politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik. Luik asus ametipostile mullu septembris ning tegu on esimese avaliku intervjuuga, kus ta paotab ukse Eesti kõige nutikama politseiüksuse igapäevatöösse. Ta rääkis saates avameelselt väljakutsetest, mis kaasnevad küberruumi valvamisega. Saates selgub, et täielik anonüümsus internetis on müüt ning isegi VPN-teenuste kasutamine ei pruugi päästa, kui uurijate kätte satub kasvõi üks pisidetail. Luik selgitab, kuidas tehisaru on muutnud küberkuritegevuse massiliseks teenuseks, kus rünnakuid saavad tellida isegi koolipoisid. Just noorte seas leviv hiirekliki-kuritegevus, kus mõnekümne euro eest tellitakse DDoS-rünnakuid koolide või haiglate vastu, on saanud murettekitavaks trendiks, millele politsei peab reageerima. Saatejuht on Ronald Liive.

Juba neljandat korda korraldab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koos Tehnopol Startup Inkubaatoriga iduettevõtetele suunatud kiirendiprogrammi, mille fookuses on küberturvalisuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Küberkiirendi aitab alustavatel ettevõtetel arendada nii oma toodet kui ka ärimudelit. Tänases saates avab kiirendi tausta RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna osakonnajuhataja Lauri Tankler. Saates ei saa üle ega ümber vaibkoodimisest ning potentsiaalsetest vaibkooditud idudest, mille loojad võivad kiirendist huvitatud olla. Tankler selgitas saates, et alati ainuüksi kiirest prototüübist ei piisa, samas tõi ta välja, et küberkiirendi aitabki ideedel kasvada päriselt usaldusväärseteks ärideks, mis suudavad pakkuda pikaajalist tuge ja kindlustunnet. Küberkiirendisse saab kandideerida kuni 21. juunini. Saates tuleb juttu: Milliseid kulutusi tohib 60 000 euro eest teha? Kui kaua kiirendi kestab? Kas vaibkooditud ideed on oodatud? Saatejuht on Ronald Liive.

Euroopas on puudu sadu tuhandeid küberturvalisuse eksperte ning see tühimik ei näita kahanemise märke. Samal ajal on valdkond tugevalt kaldu meeste poole, jättes suure osa potentsiaalsest talendist kasutamata. Tänases saates räägib riigi infosüsteemi ameti (RIA) ekspert-koordinaator Tiina Pau rahvusvahelisest suvelaagrist CyberWizards, mis on ellu kutsutud just selleks, et tuua 13–16-aastased tüdrukud kübermaailma juurde. Saates avame laagri tagamaid ning räägime sellest, miks on oluline alustada just selles vanuses, kui noored teevad esimesi olulisi karjäärivalikuid. Pau selgitab, kuidas laagris õpetatakse tüdrukutele eetilist ehk nii-öelda valge mütsi häkkimist ning miks on rahvusvaheline suhtlus ja inglise keele praktika kübervaldkonnas ellujäämiseks hädavajalik. Saame teada, kuidas tüdrukud Kehtnas toimuvas laagris tehisaru turvalisust testivad ning mida kujutab endast adrenaliinirohke Capture the Flag võistlus. Saates tuleb juttu: Miks on Euroopas puudu kuni pool miljonit kübervaldkonna spetsialisti?Kuidas murda müüti, et küberturvalisus on vaid "poiste rida"?Kuidas laager CyberWizards tüdrukutele seda maailma avab ja milline on rahvusvaheline huvi?Mis on eetiine häkkimine ja kuidas tüdrukuid selleks ette valmistatakse?Milline roll on laagris tehisarul ja praktilistel küberülesannetel? Praktiline info: millal algab registreerimine ja kes on sinna oodatud. Saatejuht on Ronald Liive.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) võttis pea kuu aega tagasi kasutusele turvalisema autentimislahenduse Smart-ID+. Sellega jõudis RIA ette pankadest, mis on igapäevaselt jännis petturitega, kes on kasutanud inimeste nõrkusi ära. Tänases saates selgitab RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat avameelselt, miks veebruaris juurutatud Smart-ID uus autentimisvoog tekitas ootamatuid tõrkeid riigiäpi kasutajatele ning miks "live"-keskkonnas ilmnevad mured on vahel digiriigi arengu paratamatu osa. Lisaks avas saate teises pooles RIA digikukru valdkonnajuht Margit Aus kaarte Euroopa ühtse digitaalse identiteedi tuleviku osas, selgitades, miks ei piisa meile vaid tehnoloogiahiidude suletud lahendustest ja kuidas uus kukru-süsteem hakkab asendama seniseid harjumuspäraseid vahendeid. Saates tuleb juttu: Miks ei kukkunud Smart-ID+ kasutuselevõtt RIA-l hästi välja? Miks ei saa Smart-ID+ siiani kasutada DigiDoc-i äpis? Millistes e-teenustest on tänu RIA muudatusele Smart-ID+ kasutusel? Kui kaugel digikukkur on? Millal jõuab juhiluba digitaalselt telefoni?Miks on digikukkur oluline ning mis väärtust see eestlastele pakub? Saatejuht on Ronald Liive.

Nagu päriselu värskelt tõendas peab enamik eestlasi välisministeeriumi veebilehte reisitargalt.vm.ee tüütuks veebileheks, mis ei paku erilist kasu. Kuid nagu viimased nädalad on näidanud on Reisi Targalt vältimatu abivahend olukorras, kui taevas täitub rakettidega, õhuruum suletakse ja kodutee kaob tundidega. Tänases saates räägib välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Margus Särglepp sellest, kuidas Lähis-Ida kriisi ajal hätta sattunud kaasmaalasi ööpäevaringselt abistas. Särglepp rääkis otse, mis toimus välisministeeriumi operatiivstaabi suletud uste taga siis, kui rahulikust puhkusest sai globaalne kriis. Saates tuli välja, et kui enne Lähis-Ida kriisi algust oli Reisi Targalt veebi kaudu oma reisi pannud kirja vaid 50 inimest, siis kriisi puhkesed plahvatas registreerujate arv üle 1300. Kiirelt lõi ministeerium WhatsAppi grupi, kus hakati informatsiooni operatiivselt jagama. Saates tuleb juttu: Kuidas välisministeerium on ära lahendanud Reisi Targalt andmekaitselised küsimused. Ministeerium hoiustab reisijate andmeid viis aastat. Välisministeerium kutsub inimesi üles kasutama Reisi Targalt ka Euroopas reisides. Potentsiaalne tulevikuvisioon Eesti riigiäpiga. Kuidas Lähis-Ida kriisi haldas vaid 20 inimest. Saatejuht on Ronald Liive.

Kujutage ette olukorda, kus riigi olulisemates andmekeskustes vaibub ventilaatorite mühin ja kustuvad kõik tuled. See ei ole pelk küberrünnaku stsenaarium, vaid reaalne tehnoloogiline risk, milleks valmisolekut Riigi IT Keskus (RIT) hiljutisel suurõppusel "Pilvepõnts" testiti. Tänases saates avame riigi IT-süsteemide vastupidavuse tagamaid. Külas on RIT-i õppuste koordinaator Teele Sihtmäe ja peaarhitekt Martin Rajur, kes selgitavad, miks oli seekord vaja minna kaugemale paberil planeerimisest ja lülitada riigi andmekeskus füüsiliselt välja. Räägime õppetundidest, tehnilistest "luksatustest" ja sellest, miks on inimestevaheline kommunikatsioon kriisihetkel sageli keerulisem väljakutse kui serverite käivitamine. Saates tuleb juttu: Miks otsustati riigi peamine andmekeskus koos riistvaraga täielikult välja lülitada ja mis tunne on oodata süsteemide taaskäivitumist? Kuidas harjutati spetsialistide ümberlülitumist igapäevatöölt kriisirollidesse ning miks on oluline "kriisifooni" loomine juba kuu aega enne õppust. Millised õppetunnid saadi liigsest infomürast vestluskanalites ja kuidas modereerida teabevahetust nii, et oluline info kaduma ei läheks. Kuidas toimis teenuste ümberlülitamine varuandmekeskusesse ja millised on plaanid juhuks, kui teenuseid on vaja hakata hoidma väljaspool Eesti piire. Pilk järgmisele suurõppusele "Ilves 2026" – kuidas valmistub Eesti riik üha keerukamateks hübriidkriisideks. Saatejuht on Ronald Liive.