Advertise on podcast: Käbi ei kuku...

„Ma olin kahtleja, kes vaatas ja mõtles natuke rohkem ning ei läinud kaasa kõigega,“ kirjeldab Peeter Raudsepp enda lapsepõlve ja äratundmist, et kriitilised olukorrad saab lahendada sõnadega. „Ma pole osalenud mitte üheski kakluses.“

„Minu meelest peavad õed ja vennad kokku hoidma. See oli mulle nii tähtis,“ nendib kirjandusteadlane Arne Merilai, et oma nelja last väikestena nagistamas vaadata polnud meeldiv tunne. „Ja alles nüüd ma näen, et te olete hakanud kokku hoidma. Ja minu missioon on täidetud.“

Vanuses, kui teised lapsed unistavad lauljaks või arstiks saamisest, uskus Sandra Laur, et tema tulevane töökoht asub Kadriorus. Veel on vara öelda, kas temast saab tõesti kunagi president, aga esimesed sammud teel Eesti poliitilisel maastikul on ta teinud.

"Tema meetod oli hirmutamine: kui sa niimoodi teed, jõuad sa kõlvatule teele," meenutab füüsik ja emeriitprofessor Sirje Keevallik enda põhimõttelist ema, kes keelas tütrel poistega tantsimas käimise. "Siiani on silme ees, kuidas ma vaibamustrit vaatan ja kuulan juurde, kuidas ma hukka lähen."

"Ma olin väga õnnelik laps. Peale selle, et mul oli isa, mul oli ka sõber," kirjeldab Lembit Uustulnd usalduslikku suhet ja läbisaamist isa Albertiga, kes oli kirjanik ja helilooja, muu hulgas ka rahvaliku lööklaulu "Tüdruk, armastan päikest ja tuuli" autor. "Isa ütles alati: poiss, kui sa midagi pahandust oled teinud, tule räägi ära. Mul oli isaga selline usalduslik vahekord, et isa käis minu eest kosjas."

Viktor Nõmm, keda teab ja tunneb hästi Jõgeva kandi rahvas, on teiseks isaks olnud mõnelegi poisile-tüdrukule, kelle kodune tagala on hõredaks jäänud. Viktor teab ja tunneb nad ära, sest kasvas ise isata. "Ma tunnen, et nad otsivad kontakti ja soovivad suhelda," tõdeb aastaid kehalise kasvatuse ja riigikaitse õpetajana töötanud Viktor. "Neil on seda vaja."

"Kui abikaasa sai teada, et ma olen lapseootel, siis ta ütles, et oled nüüd vist uhke küll," meenutab kirjanik Lehte Hainsalu, et planeeris perre kolme last.

"Kui minu ema oli õpetaja, käis laste kasvatamine nii, et laps peab kuuletuma. Aja jooksul on tulnud rohkem seletamist ja selgitamist. Kui midagi nõuad, pead ära põhjendama," võrdleb Tiia Kadalipp kahte ajastut: esmalt aega, mil ta ise oli laps ning siis hiljem, kui temal sündisid lapsed.

Võrkpallur Renee Teppan mängib Eesti koondise särgis taas EM-võistluste finaalturniiril.

"Peod juba käisid Vasalemma mõisas. Vene sõdurid tulid tüdrukuid tantsima võtma ja üks tuli minu ette. Mina ei läinud, ei teinud välja ka. Viskas mulle kopikaid, aga eks meie poisid nägid seda kõrvalt ja andsid talle tuupi," viib Ilma Adamson meid oma neiupõlveaastatesse, kui suur sõda oli lõppenud. Ehkki nähtud oli palju õudusi, ajasid noored ikka oma asja. "Isal oli hirm ja ütles emale: sa lased tüdrukul käia, tuleb ükskord põllealune täis…".

"Liiklust oli vähe ja juba eemalt oli kuulda, kui isa autoga töölt tuli," viib Hannes Hanso meid tagasi oma lapsepõlve, mille üks märksõnu oli hirm isa ees. "Ma pidin harja kätte võtma ja köögipõrandat pühkima, kui ta tuppa tuli, muidu oleks halvasti läinud. Seal läbirääkimiste ruumi ei olnud."

"Kuna ma kodus üldse ei nuta, siis see oli nende jaoks šokk, et ema nutab," meenutab Piret Laikre emana läbikukkumise tunnet, kui kaks poega ei saanud omavahel üldse läbi, nii et kooligi käidi eraldi bussidega.

"Ma olen silmad lahti hoidnud ja õppinud teistelt. Mul on olnud väga häid eeskujusid," ütleb Rene Varek, suurte kogemustega ettevõtja, kes viimased 10+ aastat juhib automüügifirmat Amserv.

"Mulle meeldib mõelda, et me oleme nagu kolm musketäri," ütleb Emma Lotta Kiviberg saates "Käbi ei kuku…", mis astub sammu eemale oma tavapärasest vormist. Nimelt jagavad sel pühapäeval emotsionaalseid ja olulisi lugusid elust ja koos kasvamisest ühe pere kolm põlvkonda – Emmaga on saates ema Elina Reinold ja vanaema Mall Reinold.