Advertise on podcast: Tervist!

Logelemisel on nii sõna kui tegevusena küljes negatiivne varjund. Arvatakse ka, et kui inimene niisama lakke või aknast välja vaatab, ei tee tema aju mitte midagi. Kliiniline psühholoog Anna Nõmmik ütleb, et tegelikult on aju sel ajal ikka tegevuses, aga natuke teistsuguste asjadega. Kogu aeg usinasti ja asjalikult toimetades väsitab inimene ennast liiga ära, nii et puhkus on meie kehale ja peale hädavajalik. Lisaks on teaduslikult tõestatud, et inimene, kes lubab endal laiselda, on efektiivsem ka oma töös.

Sajandi jooksul ravitud kopsuhaigused on küll ajas muutunud, ent nende haiguste ravimise kompetents on kujundanud TÜ Kliinikumi kopsukliinikust Eesti ainsa pulmonoloogia eriala organkliiniku. 100 aastat tagasi oli kopsuhaiguste märksõna ja väljakutse tuberkuloos, mida põdes iga 111 inimene rahvastikust. Praeguse ajahetke üheks märksõnaks on kopsuvähi varane avastamine.

„Mäluhaigused on nagu raamaturiiul. Kui raputada, siis kõigepealt kukuvad raamatud maha ülemistelt riiulitelt, ehk kaovad värskeimad mälestused,“ ütleb Maalehe taskuhäälingus "Tervist!" Viljandi haigla mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets.

Kas mittenakkav külmetushaigus on olemas? Kas porgandi söömisest paraneb silmanägemine? Kas suhkru söömisest jääme suhkruhaigeks? Neist ja teistest tervisemüütidest räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! dr Liis Puis

Me kõik tahame olla terved. Sama tähtis on hea elukvaliteet. Kus ning millistes tingimustes me elame, on elukvaliteedi mõistes väga tähtis. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul on iga viienda haigestumise puhul tähtis osa ümbritseval keskkonnal. „Ühelt poolt põhjustab keskkonnasaaste otsest toksilist mõju, mis väljendub haigestumuses ja varajases suremuses. Teisalt toovad õhusaaste ja müra kaasa häirituse ja mure, millele on siiani oluliselt vähem tähelepanu pööratud. See põhjustab stressi ja uneprobleeme, mis võivad viia krooniliste haigusteni". Keskkonnahäiringud ei ole ainult linnas, ka maal esinevad omad probleemid ning võttes arvesse ka sotsiaalmajanduslikku mõju, on näiteks Tallinna kesklinnas elava inimese eeldatav eluiga kõrgem, kui mõnel Võrumaa metsaelanikul.

Kui naisel esineb väga valulik menstruatsioon, on valus pissida või seksida või siis ei õnnestu kuidagi rasedaks jääda, võib selle põhjuseks olla endometrioos. Seda küllaltki sagedast haigust põdenud naised jäävad riskigruppi ja siis kui haigust on ravitud ning sümptomeid enam ei esine. Mis tõevga on tegu, kuidas seda diagnoositakse ja ravitakse, räägib TÜ Kliinikumi arst-õppejõud sünnitusabi ja günekoloogia erialal dr Katrin Täär

"Kõigil ravimitel on kõrvaltoimed," rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass. Kui kõrvaltoimed puuduvad, võib kahtlustada, et pole ka toimet. Oluline on ära tunda, kas imelik tunne või keha reaktsioon on tingitud mingist kindlast ravimist või pole sellega seotud. Proviisorid soovitavad ravimi võtmist mitte pooleli jätta, vaid küsida nõu oma arstilt või apteekrilt, tõsisematest kõrvaltoimetest tuleb kindlasti teatada.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise arst-konsultant Hanna-Liis Lepp teab, ettasakaalustatud ja tervislikku toitumist pole võimalik asendada purgivitamiinidega ega erimenüü jälgimisega. Kõik inimesed tõesti ei saa vajalikke toitaineid õiges koguses toidust kätte, näiteks vananedes imendumise ja seedumise protsessid aeglustuvad ega ole nii tõhusad. Eakad peaksid võtma kindlasti D-vitamiini, mida ei saa enam kui 65-aastased Eesti elanikud piisavalt isegi tasakaalustatud toidulaua puhul. Talveperioodil on D-vitamiin tegelikult ainus vitamiin, mida võiksid lisaks võtta kõik, vanusest sõltumata ja ka arstipoolse soovituseta. Toidulisandite võtmine üldiselt peaks aga olema hoolikalt läbi mõeldud ja põhjendatud. "Mingit vajadust näiteks igaks juhuks C-vitamiini lisaks söömisel ei ole," kinnitab dr Lepp. Mõistlikum on toidulisanditele kuluva raha eest osta kvaliteetset toitu ja neid toiduaineid, millest on tervisele tõesti kasu.

Terviseameti andmetel on viimase paari kuu jooksul tõusnud nakatumine A-hepatiidi viirusesse. Haigusjuhte registreeriti eelmisel aastal kokku 18 inimesel, neist enamik aasta viimase kahe kuu jooksul. Sel aastal on esimeste nädalate jooksul kinnitatud üheksa haigusjuhtu, mis on tavapärasest haigestumisest pisut kõrgem. Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolliarst dr Aino Rõõm räägib, et Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega.Kergete juhtude korral ei vaja inimene ravi. A-viirushepatiidi vastu on tõhusam ennetusmeede vaktsiin. Vaktsineerimist tasub kaaluda eeskätt inimestel, kes reisivad regulaarselt või külastavad eksootilisi riike.

Kriisiaastad on jätnud noorte vaimsele tervisele sügava jälje. Hinnanguliselt vajaksid vaimse tervise tuge suisa pooled noortest inimestest, tavaliselt kogevad nad meeleolulangust, ärevust või vaimset kurnatust. Praegu ei ole vaimse tervise abi noortele piisavalt kättesaadav ning see toob kaasa probleemide süvenemise. Peaasi püüab spetsialistide põuda leevendada, pakkudes tänavu rohkematele noortele tasuta nõustamist. Saates "Tervist!" tuleb muuhulgas juttu uudsest lahendusest nimega PEAHEA, mille kaudu saavad kiiremat abi noored, kelle vaimse tervise probleemid on veel kerged ja mõõdukad.