Advertise on podcast: Loomaarst taskus

Podcast´i „Loomaarst taskus“ värskes osas on külas Viljandi Männimäe loomakliiniku juht ja Eesti Loomaarstide Koja asepresident Helen Valk. Juttu tuleb tema teekonnast loomaarstiks saamiseni, Männimäe kliiniku arenguloost ning sellest, kuidas veterinaaria viimase paarikümne aastaga muutunud on. Arutletakse ka nüüdisaegse diagnostika võimaluste ja piirangute üle ning rõhutatakse, et ükski aparaat ei asenda põhjalikku kliinilist läbivaatust. Samuti käsitletakse loomaarstide puudust, maapiirkondade probleeme ja vajadust esmatasandi veterinaarabi järele. Saate teises pooles räägitakse Eesti Loomaarstide Koja tööst, loomade kiipimise ja registreerimise vajalikkusest ning ilutulestiku mõjust loomade heaolule. Isikliku kogemuse kaudu avatakse, kui rängalt võivad paugud mõjutada hirmunud koeri ja miks ühiskondlik kokkulepe ning üksteisega arvestamine on loomade heaolu seisukohalt võtmetähtsusega.

Saatejuht Tiina Toomet, veterinaar Anu Poopuu ja loomade käitumise spetsialist Laura Kiiroja räägivad värskelt loodud Käitumiskliinikust ning sellest, miks loomade käitumisprobleeme ei saa lahutada nende füüsilisest ja vaimsest tervisest. Juttu tuleb hirmudest, ärevusest, agressiivsusest, üksindusahastusest ning kasside ja koerte omavahelistest konfliktidest. Spetsialistid selgitavad, millal piisab keskkonna ja omaniku käitumise muutmisest ning millal on vajalik ka medikamentoosne abi. Kummutatakse levinud müüte – näiteks „kättemaksuhimulisest“ kassist või „alfa-koerast“ – ning antakse praktilisi soovitusi lemmiku valikul ja varajaste ohumärkide märkamisel. Räägitakse ka sellest, kui kurnav võib olla elu äreva või reaktiivse loomaga ning miks vajavad tuge mitte ainult loomad, vaid ka nende omanikud. Ootame kirju! Käitumisteemad leiavad käsitlemist ka tulevikus. Seega oleks hea teada, mis loomaomanikele enim muret teeb. Kuulajad võivad kirjutada Tiina Toometile ([email protected]). Rohkem infot käitumiskliiniku kohta: www.kaitumiskliinik.ee/.

Aasta viimases taskuhäälingu „Loomarst taskus“ episoodis vestleb loomaarst Tiina Toomet regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terrasega loomade heaolust, seadusloomest ja vastutustundlikust lemmikloomapidamisest.

Saates "Loomarst taskus" arutati põhjalikult lemmikloomade vaktsineerimise olulisust ja erinevaid aspekte. Tiina Toomet ja Jaana Jänes selgitasid vaktsineerimise tähtsust, samuti käsitleti vaktsineerimise ajakava, erijuhtumeid haigete loomade puhul ning vajalikke dokumente reisimiseks.

„Loomaarst taskus“ uus episood võtab ette valusa, kuid vältimatu teema – kuidas teha otsuseid vana ja haige lemmiklooma eest. Stuudios arutavad loomaarst Tiina Toomet, kolleeg Gerlin Järvela ja loomasõber Marika Algpeos seda, millal ravida, millal looma kannatusi leevendada ning kuidas omanik saaks aru, et tema sõber enam ei jaksa…

Sel korral arutlevad saatejuht Tiina Toomet ja Maaülikooli loomakliiniku loomaarst Valentina Oborina puukidega levivate haiguste üle. Need võivad loomadel ilmneda alles sügisel või talvel, kuigi puugihammustus võis toimuda juba suvel.

Podcast´is arutatakse loomavarjupaikade hetkeseisu üle Eestis, rõhutades kiipimise, loomade heaolu ja seadusandluse tähtsust. Seekordne saatekülaline on Anni Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st. Teeme juttu järgnevatel teemadel: - Kiipimise ja registreerimise tähtsus loomadele - Koerte ja kasside olukord varjupaikades - Uus loomakaitse seadus ja selle mõju - Varjupaikade ja hoiukodude reguleerimine - Loomade heaolu tingimused varjupaikades

Värskes episoodis on Tiina Toometi külaliseks dr. Katrin Mägi, kellega räägitakse lemmikloomade söötmisest täna ja minevikus. Peatutakse ka erinevatel trendidel, mis tänapäeval populaarsust koguvad.

Seekordses taskuhäälingusaates „Loomarst taskus“ on külas Austraalias elav loomaarst Kersti Seksel. Saade käsitleb lemmikloomade tervist ja heaolu, keskendudes loomaarsti rollile loomade käitumise ja heaolu mõistmisel ning edendamisel nii rahvusvaheliste konverentside kui ka Eesti seadusandluse arengute kontekstis.

Kas koer võib jääda südamehaigeks? Kas kass võib saada südamepuudulikkuse? Jah – ja seda sagedamini, kui paljud omanikud arvata oskavad. Eesti üks tuntumaid veterinaarkardiolooge Paul Mõtsküla kinnitab, et südamehaigused ei ole vaid inimeste probleem.

Seekordses episoodis vestleb saatejuht Tiina Toomet kolleeg Imbi Nurmojaga, kelle doktoritöö teema on vägagi aktuaalne – sigade Aafrika katk. Saade keskendub erinevatele katkutüüpidele ja eelkõige sigade Aafrika katku levikule, olemusele ja tõrjele. Millest juttu tuleb? Mis on katkud ja miks need on ajalooliselt nii hirmuäratavad haigused. Klassikaline sigade katk vs. Aafrika katk – miks ühele on vaktsiin olemas, aga teisele mitte. Kuidas Aafrika katk Aafrikast Euroopasse jõudis ja miks see just siin ohtlikuks muutus. Inimene kui viiruse suurim levitaja – miks just meie tegevus on riskifaktor? Eesti kogemus: suur laine aastatel 2015–2017 ja praegune olukord metsades ning farmides. Veterinaaride, meditsiini ja keskkonnateadlaste koostöö – miks see on hädavajalik tulevikus.

Seekordne loomaarst, kes külastab taskut, on Eesti Maaülikooli nooremteadur Maare Mõtsküla, kes oma teadustöös tegeleb hoopistükkis sääskede ja nende poolt kantavate haigustekitajate uurimisega. Teatud sääseliigid võivad ka Eesti tingimustes kanda edasi ebameeldivaid parasiite nagu koerte südameuss (Dirofilaria immitis) ja nahauss (Dirofilaria repens). Nende levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.

Kadri loomaarmastus sai alguse Valgas, kus tema ema töötas varjupaigas. Kui Kadri kolis Ameerikasse ja ootas seal tööviisat, hakkas ta vabatahtlikuna kohalikus varjupaigas abiks käima. „Võtsin Google Mapsi lahti ja läksin esimesse ettejuhtuvasse varjupaika.“ Ta jalutas koeri, jutustas kasside külastajatele nende iseloomust ja aitas kaasa vaktsineerimiskliinikus. Kui tööviisa lõpuks saabus, oli otsus lihtne – jätkata loomadega töötamist juba palgaliselt. Täna, 13 aastat hiljem, töötab ta samas kohas, nüüd juba loomapolitseinikuna.

Külas on loomaarst Julia Kuhta.

Koeraga rahvarohkesse kohta minnes tuleb alati arvestada koera ja ümbritsevate inimeste vajadustega. Koera ei ole mõtet kaasa võtta vaid enda tuju ajel. Igal juhul peab kindel olema, et koer end seal hästi ja turvaliselt tunneb. Kui kutsikat võttes on teada, et temaga tuleb sageli erinevates kohtades käima hakata, peaks sellega tasahilju varakult algust tegema. Aga just tasahilju. Kutsikat ei ole mõtet ohjeldamatult igal pool väntsutada. Koerabeebi on nagu inimlapski ning vajab puhkust ja und.