Advertise on podcast: Politseiraadio

Iga päev istub rooli mitukümmend inimest, kes ei pea joodud alkoholi takistavaks asjaoluks. Kurb statistika näitab, et ka ujuma või kalale minekuga käib tihtipeale kaasas napsuvõtmine. Miks ei adu inimene ohtu ega julge öelda seltskonnale ja iseendale: purjus peaga rooli ega vette ma küll ei lähe? Kuidas keerata see kainestav sisemine hääl kõvemaks? Kas võimendiks saaks olla sõbrad, sugulased, tuttavad, kel piisavalt selgroogu, et öelda: „Mees, see pole hea mõte." Kuni seda julgust pole, sõidab igal aastal kümme peolist koju oma viimast sõitu ning 20 inimest jätab elu vette. Kuidas leiame üles ellu jäämiseks vajaliku selgroo? Arutelu juht: Neeme Raud (ajakirjanik). Osalejad: Andero Uusberg (Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud ja teadur), Ottomar Virk (PPA Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht), Siim Mõistus (Active Assets jpt ettevõtete juhatuse liige), Viktor Saaremets (Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja). Tegemist on Arvamusfestivali vestluse salvestusega.

Moodne inimene elab üha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me õpime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust järjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaühe tõe kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaühele korda minema? Väärinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tänapäeval teeb vale otseses mõttes ringi ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mõeldudki segadust või hirmu külvama. Ühel hetkel võib veebis levivast vihast saada aga oht füüsilises maailmas. Kas väärinfoviiruse peatamine on võimalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi? Arutelu juht: Indrek Treufeldt (teleajakirjanik). Osalejad: Maarja Punak (PPA vanemkommunikatsiooniametnik); Pärtel Preinvalts (PPA Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik); Maria Kristiina Prass (Tartu Ülikooli kommunikatsioonispetsialist).

Jutumärgid, küsi- ning hüüumärk on pealkirjas põhjusega, sest see on küsimus, mida kuulevad naistevastase vägivallaga töötavad spetsialistid pidevalt. Leiame sellele koos vastuse. Iga kolmas naine Eestis on vägivalla ohver, seega veidi enam kui iga kolmas mees on vägivallatseja. Miks on vägivald enamasti soopõhine ja kust see tuleb? Me ei keera arutelu meeste vastu ega pisenda ühegi ohvri kogemusi. Räägime vägivallast ja selle põhjustest, nii ohvrist kui vägivallatsejast ja neile mõeldud abivõimalustest, näiteks naiste tugikeskused või vägivallatseja tugiliin. Räägime vägivallast, ärme vaiki, sest vägivald kasvab vaikuses. Arutelu juhid: Triin Raudsepp (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna arendustalituse juhataja) ja Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja). Osalejad: Christian Veske-McMahon (maskuliinsuste uurija); Mariana Saksniit (kliiniline laste psühholoog); Heldi McCaskill (Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht); Annika Arras (Miltton New Nordics, tegevjuht ja partner).

Keskkond ja selle hoidmine saab lähiajal iga eluvaldkonna aluseks. Ühel hetkel hakkavad kliimamuutused mõjutama meie siseturvalisust ja riiklikku julgeolekut. Kas mujal maailmas kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks muutuvate alade suurenemise tõttu peame ka Eestis arvestama muutustega rändes, julgeolekus, siseturvalisuses ja majanduses? Kui palju saame ära teha, et mustad stsenaariumid ei realiseeruks ja meie tegevuse negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike? Arutelu juht: Harri Moora (SEI programmidirektor). Osalejad: Ivo Juurvee (Uurimisprogrammi "Julgeolek ja kerksus" juht, teadur); Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor)

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks? Arutelu juht: Mart Mägi (Eesti Posti juhatuse esimees). Osalejad: Marie Evert (värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ning värbamisidu RecruitLab kaasasutaja ja CMO), Janne Pikma (PPA peadirektori asetäitja varade alal), Lauri Lugna (Siseministeeriumi kantsler), Raido Pikkar (Thorgate juhatuse esimees).

"Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kõigi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav õigus on üks viis läheneda konfliktide lahendamisele. Taastava õiguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist võimalustest veel palju ei teata. Taastava õiguse eesmärk on neutraalse vahendaja abil probleeme läbi rääkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav õigus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles näitame taastava õiguse protsessi läbimängu ühe levinud kogukonnakonflikti näitel. Kuidas käituda olukorras, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise? Kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni? Just neile küsimustele saabki taastava õiguse läbimängust vastused. Arutelu teises pooles räägivad panelistid, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelu juht: Urmas Vaino. Osalejad: Annegrete Johanson (Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht); Kristel Põhjala (Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Stanislav Solodov (Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja). Etenduses osalevad: Margarita Ingel (Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Arno Lauk (Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja); Erik Richard Salumäe (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng); Karel Käos (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng); Maria Liive (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng), Taimi Nilson (Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna projektijuht).

Välismaised kelmid teenivad Eesti inimeste pealt miljoneid eurosid aastas. Vaatamata sellele, et politsei ja meedia hoiatavad kõikvõimalikest petuskeemidest iga päev, langeb Eestis erinevate kelmuste ohvriks kuni 50-70 inimest. Miks me laseme end massiliselt petta? Kas liigne viisakus ja hea kasvatus takistab võõralt inimese kõne tseremoonitsemata lõpetada? Kas olukord läheb II samba raha kättesaamisel veel hullemaks? Mis kelmused on Eesti elanike Achilleuse kannaks ja kuidas end kaitsta meie raha himustavate kurjategijate eest? Arutelu juht: Maarja Punak. Osalejad: Lauri Habakuk (Pärnu Postimehe ajakirjanik, kelmusi käsitleva magistritöö autor), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Hannes Kelt (Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht), Kiira Udu (Sotsiaalkindlustusamet, kelmusi käsitleva magistritöö autor), Marika Jahilo (Baltic Centre for Media Excellence)

Häirekeskus saab sadu tuhandeid kõnesid, mille taga on inimesed, keda politsei, kiirabi või pääste päriselt aidata ei saa. Mitu kuni mitukümmend tonni kaaluv spetsiaalse tehnikaga masin ei ole omakorda kõige parem ressursikasutus, et sõita rääkima inimestega, kelle probleemi nii lahendada ei saa. Kelle mure on tegelikult see, et kõik inimesed abi saaksid, 112 liinid kinni ei oleks ja kiirabitöötajad psühholoogideks ja toidukottide kandjateks ei peaks kehastuma? Kui suur on probleem tegelikult ja kes võtab killustatud valdkonna eestvedamise oma õlule? Arutelu juht: Keiu Virro (Häirekeskuse meediasuhete juht). Osalejad: Heiko Leesment (Häirekeskuse hädaabinumbri 112 teenuse juht), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Tõnu Poopuu (Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja), Kelli Ilisson (Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik)

Seekordses episoodis räägivad Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud Urmet Tambre, Hisko Vares ja Hannes Kelt sellest, kas valvekaamerad on politseitöös abiks. Missuguseid kuritegusid oleme avastanud just tänu kaameratele tänaval.

K-komando podcasti viimases osas on lisaks eriüksuse meestele stuudios läbirääkija Reimo Raivet, kellega koos meenutatakse karmimaid koos lahendatud lugusid. Muuhulgas kummutatakse nii mõnigi põnevusfilmidest tuntud müüt. Jutusaate lõpus võtab K-komando praegune juht Hannes Perk kokku, mis mõtted ja plaanid on eriüksusel praegu ja tulevikus. Saatejuht on Timo Tarve.

K-komando tegemised paistavad väljapoole siis, kui Eestit raputavad ärevamad ja mastaapsemad juhtumid, olgu need Leedu autovargad 🚗, pangaautomaatide õhkijad 🏧 või rünnak Kaitseministeeriumis. Milline on aga nende meeste töö haarangutevälisel ajal? Mida teevad neljajalgsed K-komandolased? 🐾 Mida on meil õpetada teiste riikide eriüksustele? Neist tegemistest ja sündmustest K-komando ⚡ kolmandas podcastis 🎙️ juttu tulebki, kõnelejateks ka praegu eriüksuse ridades töötavad operaatorid 50, 53 ja koerajuht 59.  Saatejuht on Timo Tarve Kuku Raadiost

Sel korral räägime unustamisest. Niivõrd inimlikust juhusest, mistõttu on päris koledaid asju juhtunud. Räägime loo sellest, kuidas patrullis töötades unustas üks politseinik kongi ukse lukust lahti nii, et pätt punase fooritule taga kongist välja hiilis. Räägime ka raskematest juhtumitest - kuidas sõltlastest vanemad unustavad narkoainet vedelema ning selle saavad kätte väikelapsed. Missuguseid õnnetusi ja kuritegusid unustamise tõttu juhtub? Kuula Politseiraadio uut osa ja saad teada. Stuudios Hannes Kelt, Rait Pikaro ja Urmet Tambre. Saatejuht Marianne Ubaleht.