Advertise on podcast: Ekspert eetris

Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral noorte lugemisharjumustele, PISA uuringu värsketele tulemustele ning tehisaru mõjule tekstide mõistmisel ja kirjutamisel. Külas on Tallinna Ülikooli emakeele ja eripedagoogika dotsent Helin Puksand, kes analüüsib, miks on õpilaste lugemistulemused teinud läbi kukkumise ning mida saab koolisüsteem ette võtta lugemisrõõmu taastamiseks. Saates analüüsitakse viimaste PISA uuringute tendentse, kus hoolimata Eesti jätkuvalt kõrgest positsioonist maailmas ja Euroopas on õpilaste keskmine lugemistulemus langenud. Puksand toob välja üllatava nihke – kui varem vedasid tipptulemusi eesti õppekeelega tüdrukud, siis viimastel aastatel on just nende tulemused kõige märgatavamalt langenud. Samuti vaadeldakse koroonapandeemia ja distantsõppe tagajärgi algklasside fundamentaalsetele oskustele ning võrreldakse Eesti olukorda Lätiga, kus kiire üleinek lätikeelsele õppele tõi kaasa järsu languse PISA testide tulemustes. Erilise tähelepanu all on tehisaru kasutus ja noorte harjumus pikemate tekstide vältimiseks kokkuvõtteid genereerida. Saates selgitatakse, miks on tehisaru ajastul kriitiline lugemisoskus vajalikum kui kunagi varem: algoritmid tõlgendavad tekstikonteksti sageli omamoodi või toodavad faktivigu, mida ilma algallikat lugemata ei ole võimalik märata. Lisaks arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia lühivormid ja videokultuur nihutavad noorte fookust, kuigi õige lähenemise korral võib näiteks TikToki raamatukogukond toimida ka lugemishuvi äratajana. Arutelus peatutakse ka koolide soovituslikul kirjandusel ning õpetajate rollil. Puksand julgustab pedagooge liikuma klassikute kõrval kaasaegsema laste- ja noortekirjanduse, krimi- või fantaasiakirjanduse juurde, mis kõnetaks tänapäeva noori ja aitaks tekitada püsivat lugemisharjumust enne sügavama kirjandustee algust gümnaasiumis. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse teaduskommunikatsiooni väljakutsed ja teadlaste roll ühiskondlikus debatis. Külas on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur Mari-Liisa Parder, kes analüüsivad, kuidas teadlasena avalikkuse ees esineda, milliseid rolle meedia eksperdilt ootab ning kuidas toime tulla üha teravamaks muutuva tagasisidega. Saates arutletakse, kui oluline on eristada teadlase eri rolle – millal räägitakse tõenduspõhise eksperdina ning millal näiteks kodaniku, aktivisti või lapsevanemana. Tähelepanu pööratakse meediamaastiku muutustele ja nähtusele, kus neutraalse ning kaalutletud teadusliku selgituse asemel otsitakse sageli teravamaid emotsioone, lihtsustatud lahendusi või meelepärase seisukoha kinnitust. Eriti kriitiliselt vaadeldakse noorteadlaste olukorda. Saates tuuakse välja, milliste riskidega peavad alustavad teadlased avalikkuse ette astudes arvestama, miks võib terav ühiskondlik vastukaja neid debattidest eemale peletada ning millist tuge ja ettevalmistust vajatakse ülikoolidelt, et teaduse hääl ühiskonnas vaibumise asemel hoopis tugevneks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse alusharidus ning analüüsitakse, milline on lasteaia ja sealsete õpetajate tegelik roll lapse arengus ning Eesti heades PISA tulemustes. Külas on Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor ja õpetajahariduse valdkonna juht Tiia Õun ning hariduspsühholoogia keskuse teadur ja arendusjuht Anne-Mai Meesak. Saates selgitatakse Eesti alushariduse unikaalsust – alates pikaajalisest ajaloost ja kõrgharidusega õpetajatest kuni terve päeva kestva kvaliteetse õppe, muusika- ja liikumisõpetajate ning mängulise projektõppeni. Anne-Mai Meesak tutvustab oma doktoritöö tulemusi, kus kaasati viieaastaseid lapsi, kes lahendasid tahvelarvutil toredaid ülesandeid. Selgub, et lapse akadeemilistele oskustele panevad aluse eelkõige tema enda mõtlemisprotsessid ja õpioskused ning kodus tähtede ja numbrite õpetamisest olulisem on vanemate positiivne suhtumine oma lapsesse, suhtlemine ja ühine tegutsemine ning aktiivne osalemine lasteaia tegemistes. Lisaks arutletakse saates alushariduse populaarsuse ja kõrgete sisseastumiskonkursside üle, kus ühele kohale on kandideerinud isegi 11 soovijat. Räägitakse karjääripöörajate rollist, alustava õpetaja tugiprogrammist ning vajadusest toetada õpetajate autonoomiat ja maine tõstmist. Murekohtadena tuuakse välja tugispetsialistide ehk eripedagoogide ja logopeedide puudus ning tõsiasi, et ühiskonnas ja palgaaruteludes kiputakse lasteaiaõpetajaid sageli teenimatult kooliõpetajate varju jätma. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral teadvelolekule (ehk mindfulness’ile) ning selle sisulisele tähendusele ja rakendatavusele igapäevaelus. Külas on Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant ja pereterapeut Gea Ashilevi, kes selgitab, et kuigi teadvelolekust on saanud laialdaselt kasutatav trendisõna, peitub selle taga tegelikult pika ajalooga süsteemne tähelepanu ja kohalolu treenimise praktika. Saates lahatakse teadveloleku ning meditatsiooni seoseid ja selgitatakse, miks on tänapäeva kiire elutempo ning ülemäärase informatsioonimüra keskel muutunud vajalikuks teadlikult iseendaga kontakti otsida. Ashilevi toob välja, et teadvelolek ei tähenda mõtete täielikku väljalülitamist, vaid oskust ja võimet märgata oma tundeid ning impulsse ilma nendega kohe kaasa minemata. See annab inimesele võimaluse valida, millistele mõtetele või reaktsioonidele reageerida, toetades seeläbi paremat eneseteadlikkust ja enesekontrolli. Lisaks käsitletakse saates teadveloleku tehnikaid pereraamistikus ja konfliktide ennetamisel. Ashilevi selgitab, kuidas lühikesed hingetõmbehetked saavad aidata nii vanemate kui ka partneritena keerulistes situatsioonides hoogu maha võtta ning emotsionaalseid reaktsioone juhtida. Saate jooksul katsetatakse ka praktilist paari-minutilist harjutust, mida igaüks saab teha oma igapäevategevuste keskel. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Katarina Mürk.

Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse inimese ainevahetusele ja energiatootmise mehhanismidele ning analüüsitakse, mida me tegelikult mõtleme, kui ütleme, et „energia on otsas“. Külas on spordibioloogia dotsent Indrek Rannama, kes selgitab Teadlaste Öö teemast „Energia“ tõukudes, kuidas organism energiat toodab, taastoodab ja erinevate koormuste puhul kasutab ning kuivõrd saab usaldada meie igapäevaseid mõõteriistu.   Saates analüüsitakse inimese lihastöö otsest energiaallikat ehk ATP-d ning kummutatakse müüt, nagu lülituksid keha energiasüsteemid sisse järkjärgult – tegelikult töötavad need pidevalt paralleelselt. Juttu tuleb sellest, miks sprint lõppeb kiiresti ja miks piirangud pikaajalisel pingutusel võivad tulla hoopis süsivesikute kättesaadavusest. Samuti selgitatakse, et laktaat ei ole lihtsalt kahjulik jääkprodukt, vaid organism saab seda kasutada edasises energiaainevahetuses.   Lisaks võetakse fookusesse tänapäeva spordi andmepõhisus ja igapäevased nutiseadmed. Arutletakse, miks ei tasu nutikella näidatud päevast kalorikulu võtta absoluutse tõena ning millised on tegelikud veamäärad pelgalt kiirendusandurite põhjal arvestamisel. Saates analüüsitakse ka liikumise efektiivsust ja lihastöö kasutegurit ning antakse praktilisi soovitusi, kuidas jälgida oma enesetunnet ja miks energiat ei tasu üksnes säästa, vaid seda tuleb kehas teadlikult liigutada.   Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme. Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses.   Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid.  Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse. Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse haridustehnoloogia mõju õpetamisele ning vaadatakse kriitiliselt otsa sellele, kuidas tehnoloogia kasutamine koolisüsteemis päriselt toimib. Külas on õpitehnoloogiate dotsent ja teadlane Linda Helene Sillat, kelle uurimistöö keskendub õpetajate professionaalsele arengule ja digipädevuse sisulisele mõtestamisele. Saates lahatakse levinud müüti, justkui piirduks digipädevus vaid tehniliste oskustega. Selgitatakse, mis on see osa digipädevusest, millest kõige sagedamini valesti aru saadakse ning miks on tegemist hoopis mitmemõõtmelise pedagoogilise oskusega. Analüüsitakse, kas tehnoloogia lisamine klassiruumi muudab õpetaja otsused alati kvaliteetsemaks või tekitab see hoopis informatsioonilist müra, mis õppeprotsessi hägustab. Erilist tähelepanu pööratakse tehisintellektile ja selle rollile tänapäeva koolis. Arutletakse, miks ei piisa haridusmaastikul enam pelgalt promptimisest ehk tehisintellektile käskluste andmisest, vaid vaja on sügavamat TI-kirjaoskust. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas saab tehisintellekt õpetaja otsuseid toetada, ilma et see ohustaks õpetaja professionaalset rolli või autoriteeti. Lisaks vaadeldakse saates hindamispraktikate mõju – uuritakse, kas praegused meetodid toetavad või hoopis pidurdavad digipädevuse arengut. Kuna reaalsuses peab kogu tehnoloogilise uuenduse ellu viima õpetaja, siis analüüsitakse ka pedagoogide tegelikku koormust ja ootusi. Saates püütakse selgeks teha, mida õpetajad täna kõige kriitilisemalt vajavad: kas selleks on lisaaeg, sihipärane koolitus või süsteemne tugivõrgustik, mis aitaks tehnoloogiat teaduspõhiselt ja eesmärgipäraselt rakendada. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ avatakse uksed toiduteaduse ja rakendusliku kõrghariduse põnevasse maailma, kus kohtuvad akadeemiline sügavus ja ettevõtluse praktiline vajadus. Külas on AS TFTAK-i (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) teadur ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant Susan Pihelgas. Saates selgitatakse, mida kujutab endast teadmussiirde doktorantuur kui strateegiline karjäärivalik, kus doktoritöö valmib otseselt ettevõtte baasil, kombineerides ülikoolipoolse teoreetilise raamistiku ja reaalsed empiirilised andmed. Arutelu fookuses on soolestiku mikrobioota – ökosüsteem, mis mängib kriitilist rolli elustiilihaiguste ennetamisel ja inimese üldises heaolus. Saates lükatakse ümber levinud müüte toidulisandite ja probiootikumide kohta ning selgitatakse, miks võib purgist võetud kapsel jääda alla kodumaisele hapukapsale või keefirile. Juttu tuleb ka õnnehormooni serotoniini tootmisest soolestikus ning sellest, kuidas kaasaegne ühekülgne ja ületöödeldud toit meie sisemise tasakaalu segi lööb. Saates peatutakse põhjalikult pre- ja probiootikumide koosmõjul ning hoiatatakse äärmuslike toitumisotsuste eest. Selgub, et ka tervislikuna näivate toidulisandite nagu psülliumi kontrollimatu tarbimine võib soolestiku mitmekesisust hoopis pärssida. Susan Pihelgas jagab teaduspõhiseid soovitusi, kuidas hoida oma mikrobiootat tasakaalus läbi mitmekesise ja kiudainerikka toidulaua, ning selgitab, miks on andmete analüüs toiduteaduses täna suurem väljakutse kui andmete puudus. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates arutlevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning ekspert Marge Tooming teemadel, mis ulatuvad palgaläbipaistvuse direktiivist kuni tehisintellekti poolt loodud diskrimineerimisriskideni. Kui Eesti tähistab ajalooliselt väikseimat palgalõhet, siis saatekülalised küsivad, kas probleem on sellega lahendatud või on ebavõrdsus muutumas lihtsalt raskemini hoomatavaks.  Vestluse alguses otsitakse vastust küsimusele, miks on meeste ja naiste palganumbrid endiselt nii erinevad ja millist rolli mängivad siin varajane haridustee või naiste ajutine eemaldumine tööturult. Marge Tooming avab teemat läbi moraali ja eetika prisma. Juttu tuleb ka paradoksist Eesti ühiskonnas: miks me kogukondliku rahvana ei pruugi alati tahta aidata oma lähedasi ja kuidas see seostub laiema võrdõiguslikkuse küsimusega. Saate teises pooles keskendutakse tehisaru (AI) ja automatiseeritud otsustussüsteemide kiirele levikule. Christian Veske toob esile murettekitava statistika: kui veel eelmisel aastal oli avalikus sektoris kasutusel kümmekond sellist süsteemi, siis nüüdseks on nende arv ületanud kahesaja piiri. Analüüsitakse riske, mis kaasnevad kallutatud andmetel treenitud süsteemidega – olukordi, kus algoritmid eemaldavad CV-sid demograafiliste tunnuste põhjal või langetavad teenuste osutamisel diskrimineerivaid otsuseid. Saates antakse juhiseid ka selleks, mida peaks tegema tavaline kodanik, kui ta kahtlustab, et automatiseeritud süsteem on tema suhtes ebaõiglaselt käitunud. Lisainfot leiab https://www.algoritmotsustab.ee/  Arutelu juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ keskendutakse vaba aja ja rekreatsiooni rollile kaasaegses ühiskonnas ning uuritakse, kuidas need mõjutavad inimeste tervist ja üldist heaolu. Külas on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse nooremlektor Karel Kulbin, kes avab teemat läbi oma doktoritöö ja värskete teadustööde tulemuste. Saates analüüsitakse levinud arusaamu psühholoogilisest stressist ning selgitatakse olulist erisust stressori ja stressivastuse vahel, tutvustades vaatajale stressimõtteviisi kontseptsiooni. Arutelu käigus otsitakse vastust küsimusele, kas püsiva pinge korral on vaba aeg piisavalt tõhus sekkumisviis või on tegemist liiga pehme lahendusega sügavamate probleemide leevendamiseks.  Erilist tähelepanu pööratakse jõudeaja mõistele ja aktiivse vaba aja tähtsusele, mis oli keskne teema ka eksperdi uurimistöös. Saates selgub, millised teaduslikud tähelepanekud üllatasid autorit doktoritöö protsessis kõige enam ning milline konkreetne elustiili muutus võiks statistiliselt parandada enamiku inimeste igapäevast enesetunnet. Vestluse lõpus jagab Karel Kulbin kolme universaalset ja tõenduspõhist soovitust heaolu hoidmiseks, peatudes liikumisel, looduses viibimisel ning regulaarse harrastuse olulisusel. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral vaatluse alla matemaatikaõppe valukohad ja uued meetodid, mis muudavad viisi, kuidas me numbrite maailmast mõtleme. Külas on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ja nooremteadur Annika Volt, kes avab projekti „Mõtlemine nähtavaks“ tagamaid ja selgitab, miks on kaasaegses matemaatikatunnis arutlemisoskus sama kriitiline kui õige lõppvastus. Saates arutletakse, kas tänapäeva ühiskond on loonud sooritussurve, kus õpilane kardab eksida rohkem kui ta soovib ainest päriselt aru saada. Volt viitab, et paljudel õpilastel on matemaatikast moonutatud ettekujutus, mis tekitab asjatut ärevust ja pärsib õpimotivatsiooni. Saates selgitatakse, kuidas muuta õppimisprotsess nähtavaks, et õpetaja ei hindaks vaid tulemust, vaid mõistaks õpilase mõttekäiku ja võimalikke takistusi sellel teel. Juttu tuleb ka konkreetsetest muredest koolipingis: õpilaste nappivast oskusest oma mõtteid väljendada ning rääkimisjulguse puudumisest. Annika Volt tutvustab esimeste ülesannete katsetuste tagasisidet ning toob praktilisi näiteid, kuidas õigete vahenditega julgustada õpilasi rohkem küsima ja vähem muretsema. See on vestlus neile, kes soovivad mõista, kuidas toetada laste enesekindlust ning näidata, et matemaatikas ei ole tulemuseni jõudmiseks oluline vaid üks ja õige lahendustee. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla teema, mis tekitab ühiskonnas kirglikke arutelusid, kuid samas ka märkimisväärset ebamugavust ja hirmu – kestlikkus. Külas on Tallinna Ülikooli kestliku siirde individuaalsete tegurite teadur Halliki Kreinin ning hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro.  Kuigi „kestlikkusest“ on saanud meedia ja poliitika püsiv märksõna, kaasneb sellega sageli vastuseis. Saates lahatakse, kuidas on tekkinud fenomen, kus planeedi hoidmiseks vajalikud muudatused mõjuvad tarbijale hirmutava, ebamugava või põhjendamatult kallina. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimusele, miks tundub kestlik eluviis sageli „ebanormaalne“ ning kuidas motiveerida inimest tegema valikuid, mis ei paku kohest mugavust. Arutleme selle üle, kas ilma majanduslike surveteta kalduks inimloomus loomupäraselt kestlikumate lahenduste poole või on meie valikud jäädavalt süsteemi poolt raamitud. Saate fookuses on ka terav küsimus võimusuhetest ja vastutusest. Kui poliitiline eliit ja suured ärihuvid ei näita üles piisavat tahet süsteemi muuta, siis kas tavainimese pingutusel on üldse kaalu? Eksperdid selgitavad, kes on need narratiivi loojad, kes kujundavad reegleid, ning millist rolli mängib selles protsessis tänapäeva ületöötanud inimene – keda on teadupärast kergem mõjutada säilitama vana, isegi kui see on meile kahjulik. Kuidas aga murda kehtivat süsteemi ja muuta narratiivi nii, et kestlikkus poleks enam pelgalt poliitiline loosung, vaid loogiline elukorraldus? Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla Eesti haridusmaastiku üks põletavamaid ja emotsionaalsemaid teemasid – hindamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan minna 2035. aastaks algklassides üle sõnalisele hindamisele on tekitanud elavat arutelu nii õpetajate tubades kui ka lapsevanemate seas. Saates avavad selle reformi tagamaid ja hariduspsühholoogilist väärtust Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus ning koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas. Diskussiooni keskmes on oluline eristus: mis on tegelikult hindamine ja kuidas see erineb pelgalt hinnete panemisest? Eksperdid selgitavad, et praegune eristav hindamissüsteem, mis tugineb viiepallisüsteemile, on paljuski ajale jalgu jäänud ega toeta piisavalt õpilase individuaalset arengut. Saates arutletakse, milliseid fundamentaalseid probleeme uus õppekorraldus lahendama peaks ning kas praegune süsteem toetab või pärsib laste loomulikku õpihimu ja eneseusku. Juttu tuleb ka praktilistest näidetest ja Eesti koolide valmisolekust. Meil on juba koole, kus numbrite asemel toimub sisukas dialoog õpetaja ja õpilaste vahel ning saame juba hinnata, kuidas see mõjutab lapse motivatsiooni. Saates ei vaadata mööda ka kriitilistest küsimustest: kas Eesti õpetajad on valmis hinnetest loobumiseks ja uute meetodite õppimiseks õppijate õppimise ja motivatsiooni toetamiseks ning kuidas peaksid lapsevanemad tundma end turvaliselt maailmas, kus traditsiooniline „viis“ asendub õpetaja ja õpilaste vahelise sisuka dialoogiga. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Kevadine päike toob endaga kaasa soovi end liigutada, kuid kas sport on alati ja tingimusteta hea ning kasulik? Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral luubi alla spordipsühholoogia ning murtakse levinud müüte, mis ümbritsevad treeningprotsessi ja selle mõju noore inimese arengule. Külas on spordipsühholoog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Snežana Stoljarova, kes avab spordimaailma tagamaid oma praktilise kogemuse ja doktoritöö valguses. Saates arutletakse, miks ainuüksi füüsilisest pingutusest ei piisa, et kasvatada vastupidavat ja sotsiaalselt võimekat isiksust. Stoljarova selgitab, et sport iseenesest ei ole hea ega halb – selle tegelik väärtus peitub teadlikult loodud keskkonnas. Juttu tuleb sellest, kuidas treeneri suunamine ja fookuse seadmine määravad, kas noorsportlasest kasvab vaid käske täitev "kuulekas õpilane" või autonoomne ja ennast juhtida oskav inimene, kes suudab elus ette tulevate raskustega edukalt toime tulla. Fookuses on noored, kelle treeningprotsessis peitub tohutu potentsiaal arendada psühhosotsiaalseid oskusi ja vaimset vastupidavust. Saates küsimegi: kas me kasutame spordi tegelikku väge piisavalt või jääme liialt kinni vaid sekunditesse ja punktitabelitesse? Uurime, milline on kaasaegne teadmus spordipsühholoogias ja kuidas rakendada seda nii tippspordis kui ka tavapärases tervisejooksus, et toetada inimese terviklikku heaolu. Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates “Ekspert eetris” võetakse sel korral vaatluse alla Eesti riigi üks sümbolväärtuslikumaid, kuid samas enim kirgi kütvaid institutsioone – Vabariigi President. Kuigi aeg-ajalt kõlavad populismimaigulised üleskutsed, et väikeriik võiks hakkama saada ilma tseremoniaalse esindusfiguurita, on ajalugu ja võrreldavate riikide kogemused näidanud tasakaalustava jõu kriitilist vajalikkust. Saates arutletakse ka provokatiivselt: kas meil on üldse presidenti vaja ja kui oluline on tema roll tänases Eestis? Külas on Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Mart Murusalu, kelle uurimisteemaks on presidendi mitteformaalne võim, ja võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Üheskoos avatakse presidendi rolli tagamaid läbi ajaloolise prisma, võrreldes Eesti valikuid Soome ja Tšehhi kogemustega. Eesti jõudis alles 1938. aastal, uue põhiseadusega, riigivanema (peaministri) juurest presidendi ametikohani. Soome varajane otsus stabiilse presidendi kasuks oli üks tegureid, miks verise kodusõja järgselt demokraatia kinnistus ja arenes, ent Eestis kriisides hävines (Siaroff, 1999). Samas esineb hilisemas ajaloos ka kurioosseid episoode, nagu Kekkoneni ametiaja eriseadusega pikendamine (1974. a), ilma valimisi korraldamata. Samuti ei pruugi probleeme demokraatlikes protsessides ja poliitilises kultuuris ‘ravida’ valimissüsteemi vahetamine, näiteks Tšehhis asendati kaudne valimine 2013. a otsevalimistega, ent tulemused jäid pingeliseks ja kaks tsüklit oli ametis mitmeti problemaatiline ja vastanduv riigipea (Paris, 2021). Loomulikult ei pääse mööda Eesti poliitika püsiteemast, mis tõstatub käsikäes valimistsükliga: otsevalimised versus tänane duaalne süsteem (vt ka Madise, 2006; 2016; Nutt, 2016; Mutt, 2021). Miks toetab rahvas järjekindlalt presidendi otsevalimist, samas kui eksperdid hoiatavad institutsionaalsete konfliktide eest? Saates vaetakse praeguse, kompromissil rajaneva 1992. aasta põhiseadusliku disaini põhjuseid ja eeliseid. Vaadeldakse huvitavaid praktikaid ka mujalt Euroopast (vt Sikk, 2006). Mainitud saab Iirimaa mudel, kus populaarne president saab soovi korral, teatud olukordades (kui teisi kandidaate ei esitata), ilma kampaania ja valimisteta jätkata. Saates arutatakse, kas tänane riigipea on olnud valitsustele ‘mugav’ partner ja mis võiks muutuda tema stiilis võimalikul teisel ametiajal. Saatejuht on Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.