Advertise on podcast: Agrofanaatika

Taimed toituvad kahel viisil: mullast juurte kaudu ja lehtede kaudu. See on kõige lihtsustatum liigendamine ja käsitlus. Samas aga saab nii juurtoitumise kui lehtede kaudu toitainete omastamise puhul minna palju täpsemaks ning see on just vajalik, et päriselt mõista taimede vajadusi ja võimalusi. Näiteks, kui taimede kasvuks olulist baaselementi – vett, on puudu, siis on raskendatud kogu kasv ja areng. Mängu tulevad veel tünnilauateooria, toitainete liikumine ja omavaheline sünergia või hoopiski antagonism, taimede kasvufaas… Just nendest teguritest ja sellest, missuguseid erinevaid protsesse taimed läbivad, et neil piltlikult öeldes kõht täis saaks, rääkis Marek Linnutaja, Yara Eesti juhataja.

Mulla reaktsioon ehk pH tundub olevat justkui üks number. Lihttermin, mida kirjeldatakse vaid numbrilise väärtusega, kuid tegelikult on mulla pH palju keerukam mitmete tegurite koosmõjul tekkinud mulla olek. Mulla pH on mulla näitajatest üks olulisimaid aluseid, mis mõjutab taimekasvatust. Kui põllumuld on happeline, on piiratud kultuurtaimede viljelemine ja pärsitud nende saagikus. Kuidas peaks põllumees reageerima koos mulla ph-ga? Mulla reaktsioonist rääkis suure pühendumisega ja väga põhjalikult Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo juhataja.

Taimede toitumine saab toimuda kahel viisil: juurte kaudu mullast ja lehtede kaudu. Taimede kasvuks ja arenguks kõige olulisem element on aga vesi, milleta väetiste kasutegur oleks kordades väiksem. Väetiste kasutamisel nii mulla kui lehtede kaudu on ülimalt oluline õige ajastus ning vajalik on tunda olulisi tegureid, mis taimede toitumist mõjutavad. Muld, temperatuurid, sademed, taimede aktiivne kasvuperiood… Samuti tuleb tunda erinevate väetiste füüsikalisi toimeviise. Kuidas muutuvad toitained mulla ja lehtede kaudu taimedele kättesaadavaks? Kuidas väetis ja toitaine taime tegelikult toidab? Vastuseid väetiste toimeviiside kohta jagas Marek Linnutaja, Yara Eesti juhataja. “Väetamine on maraton, mitte sprint. Leheväetiste kasutamine võib olla nii sprint kui keskmaajooks – sõltub tootest,” on Mareki sõnad.

Intensiivse taimekasvatuse oluline osa on taimekaitsetööd. Ka taimede lehekaudne toitmine on pritsimistöö. Seega õigeaegsete ja tehniliselt õigesti teostatud pritsimistöödega tagatakse põllul kultuurtaimede tervis ja vastupanuvõime stressiallikatele.  Väga tihti mõõdetakse taimekaitsetööde efektiivsust pritsipaaki valatud preparaatide võimekusega. Tegelikult on ju pritsitööde õnnestumise juures väga oluline osa taimekaitsepritsil, pihustitel, pritsimise õigel tehnikal ja paljudel välisteguritel. Kuidas tehniliselt õigesti pritsida? Pritsimisest, pritsidest ja pihustitest rääkisime pikemalt Jaanus Põldmaaga. Ta on pereisa, tegevpõllumees Pärnumaalt, kes juhib Põhara Agro tööd, Jatiina OÜ tegevjuht ja Amazone taimekaitsepritside maaletooja, Esthler OÜ omanik ja Lechler pihustite maaletooja, jahimees, üldiselt väga toimekas inimene. 

Väetised on hinnalised, väetiste abil saadav lisasaak samuti väärtuslik. Kuidas siis saavutada väetiste kasutamisel maksimaalne efektiivsus?  Väetisekülvik on investeering, väetis on samuti investeering. Selleks, et saavutada tehtud investeeringutest parim tootlikkus ehk olla kindel, et väetisekülvikust väetis parimal viisil põllule jõuaks, on oluline külviku õige seadistus ja väetiste laotamistehnika. Kuidas tehniliselt õigesti väetada? Sellest rääkis meile Jaanus Põldmaa. Mees, nagu orkester! Põhara Agro peremees ja tegevpõllumees, Jatiina OÜ tegevjuht ja Amazone väetisekülvikute maaletooja, Esthler OÜ omanik ja Lechler pihustite maaletooja, kirglik jahimees, talupidajate eestkõneleja, pereisa. 

Väetamise ABC on Agrofanaatika saatesarja VÄETAMISE KOOL täiesti esimene peatükk!  Taimede heaolu, kasvu ja kvaliteetse saagi aluseks on taimede õige toitumine. Põllumehe ülesandeks on taimede mitmekülgne varustamine kõigi oluliste toitainetega kogu kasvuperioodi vältel ning läbi jätkusuutliku väetamise, mis omakorda tagab põldude viljakuse pikemaajaliselt. Õigeks väetamiseks on aga tarvis tunda võimalusi, mida pakub väetiste maailm. Väetiste ABC saates rääkisime väetiste vormidest ja liigitamisest, valemitest ja teisendamistest ning taimetoitumise baaselementidest. Väetiste maailma ABC-d avas meiega koos väetisetootja Yara Eesti esinduse juhataja Marek Linnutaja. “Väetamine on maraton, mitte sprint,” on Mareki sõnad.

Ristõieliste nuuter on vaieldamatult kõige ohtlikum haigus rapsipõllus. Aastaid tagasi räägiti nuutrist, kui happeliste muldade ja pigem lõunapoolse Eesti probleemist, aga tänaseks on see levinud kõikjale Eestis ning haigust avastatakse põldudel järjest sagedamini. Mis haigusega on tegemist? Mis muudab ristõieliste nuutri nii ohtlikuks, vastupidavaks ja miks on sellest pea võimatu põllul lahti saada? Ristõieliste nuutri ellujäämisstrateegiatest ja levikumustritest rääkis meile Kaire Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist ja fütopatoloogia lektor.

Rapsikasvatus on meil läinud üpriski intensiivseks ja talirapsipinnad on aastatega kasvanud. Kui alles 10 aastat tagasi võis nimetada ehk 1-2 olulist rapsihaigust, siis täna on see nimekiri juba päris pikk ning haigused on muutunud sedavõrd agressiivseks, et ühelt poolt toovad rapsihaigused kaasa olulist saagikadu, kuid hullem veelgi, kohati muudavad rapsikasvatuse pea võimatuks. Rapsi erinevate haiguste ja nende leviku üle meie põldudel arutles meiega Kaire Loit, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist ja fütopatoloogia lektor.

Raps ja rüps on meie viljavahelduses asendamatud saagikultuurid, olles teraviljarohkes külvikorras ka heaks vahelüliks. Rapsi nimetatakse rahakultuuriks, mustaks kullaks ja seda põhjusega. Päris paljudel aastatel on raps olnud oma saagikuse ja õlisisalduse poolest parim ja tulukaim kultuur. Rüps on olnud aga alati justkui rapsi noorem sugulane, kes lepib vähemaga ja annab väiksema vaevaga täiesti asjaliku saagi. Rüps sobib väga hästi ka mahekasvatusse. Me saame uhkusega öelda, et meil on Eestis meie oma talirüpsi sort `Legato`, mille aretajaks on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Lea Narits. Saate lindistamise ajal oli Lea ja tema meeskonna tubli töö tulemusel kohe-kohe sordilehte jõudmas uus talirüpsi sort `Aita`. Jaanuaris 2022.aastal jõudiski talirüps `Aita` registreerimiseni. Lea on naine, kes räägib taimede keelt ja veel eriti hästi oskab ta kõneleda ristõieliste õlikultuuride keelt. Raps ja rüps – ühtaegu nii sarnased, samas nii erinevad!

Nisu on teravili, mille tähtsust maailmas ja ka Eesti teraviljakasvatuses ei ole võimalik üle hinnata. Tänaseks on nisu maisi järel külvipinnalt teisel kohal maailmas ja moodustab 30% kogu maailma teraviljasaagist. Eestis on nisu suurima kasvupinnaga olulisim teravili. Saade nisust on pühendatud täielikult selle targa taime tundmaõppimisele: alates nisu pärinemisest ja kasvatamise ajaloost Eestis kuni kasvufaasideni, vajalike kasvutingimuste ja oluliste saagikvaliteedi näitajateni välja.  Agrofanaatikaga vestles nisu sordiaretaja, tõeline nisufanaatik, Reine Koppel.

Margus Ameerikas on Eesti põllumajanduses nimi, mis ei vaja pikemat tutvustamist. Ta on mees nagu orkester ja tundub, et tema ööpäevas on rohkem kui 24 tundi. Margus tahab, teeb ja jõuab ning on andnud väga suure panuse Eesti põllumajanduse püsimajäämise ja edasiviimise nimel. Agrofanaatika tahtis teada aga, kes on Margus ja milline on tema lugu. Margus rääkis tehtust ja kogetust läbi aastakümnete. Sellest loost leiame palju, mida meenutada ning palju, mida õppida.

Aastaring põllul, külvist koristuseni, on üks läbimõeldud otsuste ja teineteisele järgnevate tööde jada, milles osalevad väga paljud ootamatud ja ettenägematud tegurid. Koristuskonveieri õnnestumisele pannakse alus juba külvi ajal, külviaja õiget aega on võimalik tabada, kui koristusel kõik toimib ja hästi laabub. Kristjan Kasearu on tegevpõllumees, nõustaja ja tõeline agrofanaatik, kes rääkis oma kogemuste põhjal, mida arvestab ja tähtsaks peab tema, et koristuskonveier ilusti välja joonistuks ja sügiskülvideks mõistlik ajaaken alles jääks.