Advertise on podcast: Keelehääling

„Keelehäälingu“ viiendale hooajale annab avapaugu kohtulingvistika. Kaasused on näidanud, et kohtus saab vaielda ka üheainsa sõna või sõnalõpu üle. Kas „eelmine aasta“ tähendab eelnevat kalendriaastat, viimast 12 kuud või midagi muud? Mis on müstiline mõistlik aeg ja kes mõistlik inimene? Saates tuleb juttu päris kohtuasjadest, mille keskmes on olnud keeleteemad. Külas on keeleteadlane ja kohtulingvist Martin Aher ning Riigikohtu nõunik Mats Volberg, kes selgitavad oma kogemuste ja teadmiste varal, millele kohtus keeleteemasid lahates keskenduda. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

Hooaja viimases saates uurime, kui suur on tõenäosus, et keelemudel – näiteks ChatGPT – edastab kasutajale propagandistlikku valeinfot. Kuidas erinevad tulemused eesti- ja venekeelses vestluses? Kui lihtne on mudelit propagandale õhutada? Neile teemadele heidavad valgust EKI tehisaru hindamise programmijuht Krister Kruusmaa ja Propastopi kaasasutaja Andres Lember. Propagandakindlus on üks valdkond EKI värskes keelemudelite mõõdupuus (mõõdupuu.eki.ee). Juttu tuleb mõõdupuust laiemaltki, sealhulgas mudelite eesti keele oskusest ja peatselt lisanduvatest võrdlustestidest. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

Inimene on sotsiaalne olend: kui ühe keeleruumi uks on suletud, siis suhtleb ja hangib ta infot teises keeleruumis. Seetõttu ei tunne ta end enamasti ka kohaliku kogukonna osana. Mõnel äärmuslikul juhul võib muu keele- ja infokeskkond seada ohtu riigi julgeoleku. Ent ühtviisi ohtlik on seegi, kui hägusad on riigi enda sõnumid kodanikule, seda eriti kriisiolukorras. Seekordse saate keskmes on keeleline ligipääsetavus. Juttu tuleb selge ja arekeele erinevusest, vanglate keelekohvikutest ning sellest, kuidas saaksime eesti keelt ja meelt ligipääsetava keele kaudu hoida. Saates on külas EKI keelelise ligipääsetavuse projektijuht KärtRoomäe ning Justiits- ja Digiministeeriumi taasühiskonnastamise talituse projektijuht Emma Bachmann. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson(EKI).

Piibli järgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist. Inimesedtahtsid ehitada torni taevasse ja et plaan nurjata, segas Jumal suhtluse tõkestamiseks ära nende keeled. Ajapikku on „Paabeli torn“, „Paabeli segadus“ ja teisedki Piibli algupära väljendid niivõrd kinnistunud, et on leidnud metafoorina koha üldkeeles. Esimest korda ligi 60 aasta jooksul seisavad Eesti tõlkijad ja vaimulikud silmitsi mitte üksnes nende väljendite, vaid iga Piibli sõnaga: ette on võetudhiigelülesanne Piibel täielikult uuesti tõlkida. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja Tartu Ülikooli piiblitõlke töörühma liige Triin Leesmann arutavad saates muu hulgas seda, kuidas mõjutab Piibli mõistmist kaugenemine põllumajandusvaldkonnast ja kas Peetrus peaks olema hoopis Peeter. Samuti ilmneb, et üks sõna teeb eestikeelse Piibli maailmas ainulaadseks. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

Kui kohalikus kohvikus on „piimakohv“ igati mõistetav tellimus, siis Itaalias võib selline soov segadust külvata. Kohvieksperte nii üldine sõnavara ei rahulda – tahab see klient siis cappuccino’t, caffè latte’t, latte macchiato’t või hoopis marocchino’t? Kui vale kohv annab kerge põntsu maitsemeelele ja vahest ka rahakotile, siis meditsiinis või sõjanduses võib täpne termin olla lausa elu hinnaga. Seekordses saates ongi teemaks eri tegevusaladele omane keel ehk oskuskeel. Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson ja EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjeldavad rohkete näidete varal, kuidas erineb oskuskeel meie igapäevakeelest ja miks on vahel tarvis keelekasutust pedantselt täpseks ajada. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tehisaru eesti terminitega toime tuleb ja missugust abi võiks ta terminitega töötavale inimesele anda. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

Eestlased on kodumaalt välja rännanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. Mõnel juhul on rände tulemusena tekkinud keelesaared – omaette väikesed eesti ühiskonnad. Seejuures võib keelesaartel kuulda sellist eesti keelt, mida Eestimaa pinnalt ei leiagi. Selles „Keelehäälingu“ saates räägivad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson oma retkedest eesti keelesaartele. Saame teada, miks ka eestlasi võib mõnel pool pidada kolonistideks, ja jõuame jutuga välja nii ühe prohveti kui ka väljendi „valget laeva ootama“ tekkelooni. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja Kairi Janson (EKI).

ÕS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on külas ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik. Räägime sellest, mida ÕS-ist leiab, mida mitte ja milline õigupoolest üks ÕS-i sõna on. Samuti puudutab vestlus keele ja sellega käsikäes ÕS-i muutumist ajas. Näiteks: kas keegi oskaks tänapäeval öelda, kes või mis on 1918. aasta ÕS-is leidunud raisuline?Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kirjandustunnis kuuldud "päike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mõnegi jaoks esimene teadvustatud näide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kõige igapäevasemas keeles, isegi kui me ise endale sellest aru ei anna.  Seekordses saates arutleme EKI juhtivteaduri Ene Vainiku ja Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse kaasprofessori Ann Veismanniga, milliste metafooridega räägitakse ühiskonnas olulistest ja tundlikest teemadest. Juttu tuleb nii kliimamuutusest, sõnastikuaruteludest, koroonapandeemiast kui ka vaimsest tervisest. Mida ütlevad metafoorid meie arusaamade ja tõekspidamiste kohta? Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid näpunäiteid, kuidas õigesti elada või klaari näonahka saavutada. Kõige selle keskel soovivad lehekerija tähelepanu püüda aga ka harivad postitused ja videod. "Keelehäälingu" 30. osas arutame, kui hästi on Eestis selline sisu üles leitud. Külas on keeleteemalise somekanali Kõnetoru looja Marja Vaba ning Videoõpsina tuntud Kristo Siig, kes on samuti viimasel ajal keelelugusid vestnud. Jutuks tulevad suunamudijate elu (ja "suunamudija" sõna ise), sisu loomise ajendid, jälgijate kaasatus ning kaadritagune töö. Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.

Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid üleminekust kooli ja koolitajate vaatest. Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kõige paremini toetada. Näiteks arutatakse selle üle, miks tõlkimine pole parim keeleõppemoodus ning miks ei peaks muretsema, kui laps pärast esimest kuud eestikeelsel õppel veel kodus eesti keelt ei kasuta. Esimese üleminekuaasta möödumise puhul on külas Narva Pähklimäe kooli eesti keele õpetaja ja õppealajuhataja Jevgenia Kirsanova ning EKI koolituse ja õppevara valdkonna juht Auli Udde. Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja on Kairi Janson.

1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise üldse on?  Hooaja viimases „Keelehäälingu“ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvõtte senistest kogemustest, jagab mõtteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid tahke. Käsitlemata ei jää ka teravamad teemad. Erisaadet juhib ajakirjanik Taavi Eilat (ERR). Uued saated ja saatekülalised tulevad taas sügisel, seniks soovime mõnusat suve!

Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge. Seekordses saates käsitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu läbi seda, milles düsleksia väljendub. Kas igal düslektikul lendavad ikka lugedes tähed paberil ringi? Ja kuidas pakkuda düsleksiat kogevale lapsele parimat võimalikku tuge? "Keelehäälingus" on külas logopeedid Kai Mäses ja Kristel Lempu, kellest viimane on ka ise lugemisraskustega silmitsi seisnud. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi. Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjandusse, saanud osaks meie igapäevast? Mis tasemel on eesti keeletehnoloogia, mida selles vallas tehakse ning milline töö on aidanud meil jõuda siia, kus praegu oleme? Saates on külas EKI keeletehnoloog Eleri Aedmaa ning Tallinna Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda. Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtrühm? Neil teemadel arutlevad Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor ja teaduse populariseerija Toivo Maimets. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.

Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid. Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett keeletoimetaja Mari-Liis Müürsepp. Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.