Advertise on podcast: EestiEest.com portaali veebiraadio

Tänases saates vestlevad Mike Calamus ja Toomas Paur Eesti poliitikast, presidendi rollist ning sellest, kas riigipeal võiks olla tänasest märksa tugevam ja sõltumatum hääl. Mike Calamus räägib ka oma presidendiks kandideerimise mõttest ning selgitab, miks peab ta oluliseks, et president seisaks eelkõige rahva, mitte parteide huvide eest. Juttu tuleb ka e-valimistest, Eesti poliitilise süsteemi usaldusväärsusest, meedia rollist ja väliseestlaste kogukonnast Ameerikas. Lisaks arutavad Calamus ja Paur USA poliitikat, Donald Trumpi, Euroopa majanduslikku olukorda ning Ukraina sõjaga seotud riske. Otsekohene vestlus sellest, kuhu Eesti liigub ja mida tuleks teha teisiti.

Eesti metsad on olnud läbi aegade meie rahvusliku identiteedi, elukeskkonna ja looduspärandi oluline osa. Viimastel aastatel on aga üha enam inimesi hakanud küsima, kas riigi metsapoliitika teenib tegelikult Eesti looduse ja kohalike kogukondade huve või on esikohale seatud tööstuslik kasu. Pärnumaal on üks neist inimestest Rain Kuusik, kes on tõusnud kohaliku metsakaitseliikumise üheks nähtavaks eestkõnelejaks. Kuusiku sõnul algas tema sügavam huvi metsanduse vastu siis, kui ta kuulis naaberkülla kavandatavast pommitehasest ja sellega seotud võimalikust ulatuslikust metsaraiest. „Ei saa öelda, et ma oleksin metsanduse spetsialist, aga ma hakkasin õppima, uurima ja aru saama, kuidas metsa tegelikult majandatakse ning kuidas seda võiks teha vastutustundlikumalt,“ räägib Kuusik. Tema sõnul ei ole küsimus ainult ühes külas või ühes metsas. Tegemist on laiema probleemiga, mis puudutab Eesti metsamajanduse suunda, kohalike inimeste õigust kaasa rääkida ning riigi kohustust kaitsta loodusvarasid ka tulevaste põlvkondade jaoks. Kuusik kritiseerib teravalt Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust ja leiab, et paljud otsused tehakse kohalike inimeste tegelikke huve piisavalt arvestamata. Tema hinnangul näevad kogukonnad sageli alles tagantjärele, kui kiiresti võib tuttav metsamaastik muutuda lageraielangiks. Pärnumaal tekitas kohalikes elanikes suurt vastuseisu plaan, mille tõttu võinuks ohtu sattuda üle 400 hektari metsa. Kuusiku sõnul ei ole see ainult keskkonnaküsimus, vaid ka demokraatia küsimus: kas inimesed, kelle elukeskkonda otsused otseselt mõjutavad, saavad päriselt kaasa rääkida või jäävad nad vaid pealtvaatajateks? Intervjuus väljendab Kuusik pettumust ka selle üle, kuidas riigiasutused on tema hinnangul suhtunud kohalike inimeste kaebustesse ja tõenditesse võimalike keskkonnarikkumiste kohta. Eriti teravalt räägib ta Päraküla juhtumist, kus kogukond ootas riigilt sisulisemat reaktsiooni. Kuusiku hinnangul tekitab inimestes usaldamatust olukord, kus looduskahju kahtlused jäävad vastuseta või lükatakse kõrvale formaalsete põhjendustega. Tema sõnul ei tohiks raiutud metsa ega selle puitu käsitleda justkui probleemivaba toorainena, kui selle päritolu või raietingimuste üle on tõsiseid vaidlusi. „Minu jaoks on see ehe näide sellest, kuidas süsteem kaitseb iseennast,“ ütleb Kuusik. Põlisrahva Liikumine koondab inimesi erinevatest Eesti paikadest ja tegutseb erakondadest sõltumatult. Liikumise eesmärk on seista vastu otsustele, mis nende hinnangul ohustavad Eesti loodust, kogukondi ja rahvuslikke ressursse. Kuusiku sõnul ei ole nende võitlus suunatud arengu vastu, vaid hoolimatu ja läbimõtlemata arengu vastu. Tema hinnangul tuleb tööstuslike projektide puhul küsida alati, kelle huvides neid tehakse ning millise hinnaga maksab selle kinni loodus ja kohalik inimene. „Me ei saa lubada, et Eesti maad ja metsad muudetakse lihtsalt tooraineks või äriprojektiks,“ rõhutab ta. Kuusik näeb ühe peamise probleemina seda, et inimesed tegutsevad sageli üksinda ja killustatult. Tema hinnangul on metsa- ja looduskaitses võimalik midagi muuta ainult siis, kui kogukonnad, kodanikuliikumised ja sõltumatud algatused suudavad teha koostööd. Just seetõttu peab ta oluliseks ka algatust „Plaan P“, mille kaudu püütakse tuua Eesti avalikku arutellu rohkem teemasid, mis puudutavad rahva otsustusõigust, looduskaitset ja riigi vastutust. Kuusiku sõnum on lihtne: Eesti metsade kaitsmine ei ole ainult looduskaitsjate asi. See puudutab iga inimest, kes tahab, et Eestil oleks ka tulevikus puhas elukeskkond, tugevad kogukonnad ja päriselt toimiv demokraatia. Rain Kuusiku intervjuu näitab, et kohalike inimeste hääl võib muutuda tugevaks jõuks, kui sellele lisanduvad teadmised, järjekindlus ja ühine tegutsemine. Eesti metsade tulevik ei sõltu ainult ametnike otsustest või poliitilistest kokkulepetest, vaid ka sellest, kui palju inimesed on valmis oma kodukoha ja looduspärandi eest seisma.

Toomas Pauri juhitud Kaguraadio ja YouTube’i saates oli külaliseks **Mike Calamus**, kellega arutati Eesti poliitika, e-valimiste, erakondade tuleviku ja rahvusvaheliste suhete üle.Saate üheks keskseks teemaks kujunes küsimus: **mis juhtuks Eesti poliitikas siis, kui e-valimised kaotataks või süsteem põhjalikult ümber vaadataks?**Mike Calamus rõhutas, et e-hääletamine on olnud aastate jooksul väga oluline suurtele erakondadele, eriti Reformierakonnale. Tema hinnangul võib e-valimiste süsteemi muutmine või kaotamine oluliselt mõjutada jõujooni Eesti poliitikas. Kui osa senisest toetussüsteemist ära langeb, võivad väiksemad ja opositsioonilised jõud saada hoopis tugevama positsiooni.See tähendaks, et poliitika ei oleks enam ainult samade erakondade ja samade suletud ringkondade käes.Calamus tõi välja ka laiema probleemi Eesti poliitilises kultuuris. Tema sõnul on praegune süsteem liiga kinnine ja liiga palju sõltub väikestest otsustajate gruppidest. Tavalised inimesed, erakondade lihtliikmed ja kohalikud kogukonnad jäävad sageli kõrvale. Otsused sünnivad ülevalt alla, mitte rahva tegelikust tahtest lähtudes.Aga demokraatia peab töötama alt üles.Saates räägiti ka konservatiivsete jõudude sisetülidest ja sellest, kuidas pidevad konfliktid nõrgestavad neid liikumisi, mis võiksid tegelikult seista Eesti rahvuslike huvide, ausate valimiste ja sõnavabaduse eest. Kui kogu energia kulub omavahelisele võitlusele, jääb suurem eesmärk tagaplaanile.Samuti käsitleti Andro Roosi ümber tekkinud olukorda ja hoiulaenuühistutega seotud probleeme. Calamus rõhutas, et selliseid teemasid tuleb käsitleda ettevaatlikult, ausalt ja faktidele tuginedes, mitte muuta neid avalikuks poliitiliseks relvaks enne, kui kõik asjaolud on selged.Välispoliitikas puudutati Eesti suhet Ameerika Ühendriikide, Iisraeli, Ukraina ja Euroopa Liiduga. Juttu tuli ka Donald Trumpi administratsiooni poliitikast, relvaärist, Ukraina toetamisest ning sellest, kuidas Eesti poliitikud peaksid rahvusvahelises suhtluses tegutsema targalt, mitte emotsioonide või parteiliste loosungite järgi.Saates tõdeti, et Euroopa seisab suurte väljakutsete ees — rohepööre, tehisintellekti areng, majanduslik surve, sõjalised pinged ja poliitiline killustatus. Sellises olukorras vajab Eesti rohkem selget mõtlemist, ausat arutelu ja koostööd, mitte lõputut omavahelist tülitsemist.Mike Calamuse sõnum oli kokkuvõttes lihtne:**Eesti vajab rohkem ausust.Rohkem läbipaistvust.Rohkem rahva häält.Ja vähem tagatubade poliitikat.**Kui inimesed tahavad päriselt mõista, mis Eestis toimub, tuleb kuulata erinevaid allikaid, mõelda oma peaga ja mitte lasta oma arvamust kujundada ainult peavoolumeedial või parteilistel loosungitel.Eesti tulevik ei tohi kuuluda väikesele poliitilisele eliidile.Eesti peab kuuluma Eesti rahvale. 🇪🇪

🔥 HEIMAR LENK – EESTI VALUSAD TÕED OTSE EETRIS 🔥Heimar Lengi saates räägiti teemadest, millest peavoolumeedia sageli vaikib.Ausalt. Teravalt. Ilma ilustamata.📉 Eesti on üks Euroopa Liidu kõige ebavõrdsemaid riike.Väike osa inimesi kogub rikkust, samal ajal kui paljud pered võitlevad igapäevase toimetulekuga.👧 Laste vaimne ja füüsiline heaolu halveneb.Stress, perekondlikud pinged ja majanduslik surve mõjutavad tervet põlvkonda.📰 Kriitika alla sattus ka Eesti meedia:▪️ rahvusvaheliste teemade pealiskaudne kajastus▪️ kallutatus▪️ avaliku arvamuse piiramineNoorte tulevikust rääkides kõlas oluline küsimus:kas Eesti noored tunnevad, et nende hääl loeb?⚠️ Saates puudutati ka:– korruptsiooni ja õigussüsteemi läbipaistmatust– kaitsekulutuste tegelikku mõju– presidendi otsevalimiste vajadust– rahva kasvavat stressi ja vaimset väsimust– e-valimiste usaldusväärsuse küsimusiÜha rohkem inimesi tunneb, et süsteem eemaldub rahvast.Usaldus ei teki loosungitest.Usaldus tekib läbipaistvusest, õiglusest ja aususest.🎙️ Heimar Lengi saade tõi taas päevavalgele küsimused, mille eest ei saa enam silmi sulgeda.Eesti vajab rohkem ausaid arutelusid.Mitte vaikimist.

Toomas Pauri autorisaates oli külas **Mike Calamus** — mees, kes rääkis ausalt oma eluteest, ettevõtluskogemusest USA-s ja ambitsioonist seista Eesti rahva eest võimaliku presidendikandidaadina.Calamus ei tulnud saatesse rääkima ilusat poliitilist juttu.Ta tuli rääkima otse.Tema sõnum oli selge: **Eesti vajab presidenti, kes ei ole vaikiv kummitempel, vaid rahva kaitsja.**Saates kritiseeris Calamus teravalt Eesti praegust poliitilist olukorda. Tema hinnangul on riigis liiga palju hirmu, liiga palju tagatubasid ja liiga vähe tegelikku vastutust. President ei tohiks olla inimene, kes lihtsalt naeratab, surub kätt ja vaikib siis, kui rahvas kannatab.President peab seisma rahva poolel.Üheks keskseks teemaks oli e-valimiste läbipaistvus. Calamus seadis kahtluse alla süsteemi legitiimsuse ja rõhutas, et Eesti demokraatia ei saa põhineda usul, vaid tõendataval aususel. Tema sõnul vajab Eesti valimissüsteem tõsist reformi ning rahvas peab saama kindluse, et iga hääl loeb päriselt.Juttu tuli ka suurtest rahalistest skandaalidest, Rail Baltica rahastamisest, rahapesu teemadest ja poliitilise eliidi mugavast vaikimisest. Calamus rõhutas, et kui riigis on kahtlused, peab olema ka julgus uurida. Mitte kinni mätsida. Mitte maha vaikida. Mitte rahvale silma vaadata ja teeselda, et kõik on korras.Sest kõik ei ole korras.Calamuse hinnangul on Eesti ühiskonnas liiga kaua kasutatud hirmutamistaktikat. Inimesed kardavad rääkida. Kardavad küsida. Kardavad süsteemile vastu astuda. Aga ilma julguseta ei sünni muutust.Ja ilma muutuseta ei tule õiglust.Rahvusvahelisel tasandil käsitleti ka Donald Trumpi poliitikat ja migratsioonireforme. Calamus leidis, et Eesti meedia käsitleb Trumpi sageli kallutatult, jättes tähelepanuta need poliitikad, mis tema hinnangul on toonud USA-le konkreetset kasu.Kogu vestluse keskne mõte oli lihtne, aga tugev:**Eesti vajab ärkamist.**Mitte järjekordset ilusate sõnadega poliitikut.Mitte süsteemi teenrit.Mitte vaikivat kuju Kadriorus.Eesti vajab presidenti, kes seisab rahva eest, nõuab läbipaistvust, küsib raskeid küsimusi ja ei karda minna vastu nendele jõududele, kes on harjunud riiki enda omandiks pidama.Mike Calamuse sõnum oli selge:**Aeg on lõpetada hirm.Aeg on rääkida tõtt.Aeg on Eesti rahvale tagasi anda.** 🇪🇪

Vanglaplaneet uurib Mike Calamuse käest, kuidas ta hindab Donald Trumpi välispoliitilist pööret ning millised võivad olla Iraani sõja tegelikud põhjused.President, kes tuli võimule lubadusega hoiduda uutest sõdadest ja režiimivahetustest, on nüüd viinud Ameerika konflikti, mille tagajärjed võivad põhjustada järjekordse kogu maailma mõjutava kriisi.Arutleme selle üle, miks Trump praegu nii käitub, kas tegemist on hiljutise muutusega või oli selline suund juba varem ette näha. Räägime ka sellest, millised võivad olla sõja tegelikud eesmärgid laiemas geopoliitilises plaanis, kes reaalselt kujundab USA välispoliitilisi otsuseid ning kas avalikkuse ette toodud põhjendused sõja alustamiseks vastavad tõele.Vaatame ka, kas USA-l ja tema liitlastel on üldse realistlik võimalus Iraani suhtes kiiresti edu saavutada või kujuneb sellest järjekordne pikk ja kulukas sõda, mis võib eskaleeruda isegi ülemaailmseks konfliktiks.

Majandus liigub vales suunas.Hinnad söövad inimeste sissetulekuid.Maksud kasvavad.Ja valitsuselt ei tule selget plaani, kuidas Eesti sellest august välja tuua.Analüütik Raul Eametsa raporti põhjal kerkib õhku valus küsimus: kas Eesti võib langeda Euroopa vaesemate riikide hulka?Aga saade ei rääkinud ainult majandusest.Juttu tuli ka võimust. Varjatud mõjust. Prokuratuurist. KAPOst. Porto Franco juhtumist. Kersti Krahti kaasusest. Ja küsimusest, kas Eestis juhivad riiki valitud esindajad — või jõustruktuurid, kes võivad poliitikat mõjutada enne, kui rahvas üldse aru saab, mis toimub.Kui meedia, prokuratuur ja julgeolekuasutused suudavad inimese maine hävitada enne kohtuotsust, siis ei ole see enam lihtsalt õigusemõistmine. See on võim.Kui valitsused vahetuvad uurimiste, kahtlustuste ja avaliku surve kaudu, peab ühiskond küsima: kus lõpeb õigusriik ja kust algab süvariik?Saates puudutati ka e-valimisi — süsteemi, mille läbipaistvus on liiga nõrk ja mõju demokraatiale liiga suur, et seda lihtsalt usupõhiselt usaldada.Eesti vajab ausust.Läbipaistvust.Vastutust.Ja õigussüsteemi, mis teenib rahvast — mitte poliitilist päevakorda.Sest riik, kus inimesed kardavad küsida, ei ole enam vaba riik

Toomas Pauri saates oli külas Jüri Varik — mees, keda on õigusega nimetatud kogukonna hingeks.79-aastaselt ei istu Jüri paigal.Matkad. Dolomiidid. San Marino. Veneetsia. Liikumine. Elujõud. Ta tõestab, et vanus ei pea olema pidur, vaid võib olla väärikus, kogemus ja eeskuju.Aga jutt ei jäänud ainult rännuteedele.Saates jõuti Eesti metsani. Meie looduse südameni. Meie rahvusliku mälu ja tulevaste põlvkondade pärandini.Jüri rääkis murega metsade üleraie, looduse lõhkumise ja vastutustundetu metsapoliitika üle. Küsimus on lihtne, aga valus: kas Eesti mets jääb alles ka meie lastele — või müüakse see lühiajalise kasu nimel maha?“Eesti mets ja loodus jääb, vaimusilmas nii ma näen.”See mõte kandis kogu saadet.Me ei saa vaadata vaikides pealt, kui Eesti loodus kaob. Me peame rääkima. Peame nõudma vastutust. Peame kaitsma seda, mis on meie oma.Sest rahvas, kes kaotab oma metsa, kaotab osa oma hingest. 🇪🇪

Täna stuudios: Toomas Paur ja Mike Calamus.See ei ole tavaline vestlus.See on otsekohene. Terav. Ebamugav.---Kas Eesti e-hääletussüsteem on usaldusväärne… või kontrollimatu?Miks ei lubata sõltumatuid välisvaatlejaid protsessi jälgima?Ja miks kriitika jääb sõnadeks – ilma tegudeta?Peatame võimalikud manipulatsioonid Eesti valimistel! Vaja on vähemalt 1000 allkirja , et avaldus edastada.https://www.petitsioon.com/ilma_kontr...Selles episoodis läheme sügavale:👉 E-hääletuse varjuküljed ja läbipaistvuse küsimus👉 Poliitiline vastutus… või selle puudumine👉 Eesti loodusvarade müük – kelle kasu, kelle kahju?👉 Usalduse kriis riigi ja rahva vahel---Vestlus ei piirdu Eestiga.Me puudutame ka suuri mängijaid:Donald Trump, Jeff Bezos, Bill Gates👉 USA ja Euroopa võimusuhted👉 Euroopa Liidu energiapoliitika ja sõltuvused👉 Globaalne poliitika, mis mõjutab otseselt väikeriike nagu Eesti---Ja lõpuks üks keskne küsimus:**Kes tegelikult juhib?Ja kelle huvides otsuseid tehakse?**---See episood ei paku mugavaid vastuseid.Aga see esitab õiged küsimused.👉 Vaata lõpuni. Mõtle ise. Tee oma järeldused.

⚡ Energia, võim ja vastutus: Toomas Pauri terav intervjuu Kalju Tammega Saadet juhib ja küsitleb Toomas Paur.Stiil on selge. Küsimused on otse. Vastused – veelgi otsemad. Stuudios on teadlane Kalju Tamme.Teema? Eesti süda. Energia. Ressursid. Ja nende üle käiv vaikne võitlus. Narva Elektrijaam ei ole lihtsalt infrastruktuur.See on strateegiline vara. Tamme ütleb selgelt:jaam võib töötada veel aastakümneid – isegi kuni 2069. Aga ainult ühel tingimusel:moderniseerimine. Vähem saastet. Rohkem efektiivsust.Mitte sulgemine – vaid uuendamine. Kriitika läheb teravaks. Kaevandusõigused anti ettevõttele Viru Keemia Grupp sisuliselt sümboolse hinnaga. Tamme hinnang:see ei olnud tehing.See oli loovutamine. Põlevkivi tegelik väärtus?Kordades suurem. Ja küsimus jääb õhku:kelle huvides see otsus tehti? Saates ei keerutata. Räägitakse võimalikust korruptsioonist.Räägitakse otsustest, mis ei teeni riiki. Kui strateegilised ressursid müüakse alla turuhinna,siis ei ole see juhus. See on muster. Põlevkivi ei ole ainult minevik.See on potentsiaal. Õige väärindamine tähendab:– suurem energiasõltumatus– rohkem töökohti– tugevam majandus Valik on lihtne:kas kasutada oma ressursse targalt…või vaadata, kuidas teised sellest kasu lõikavad. Tamme pakub välja ebamugava, aga selge idee: Kui tehingud on tehtud kahjulikult,tuleb kaaluda tagasiostu. Või isegi riigistamist. See ei ole ideoloogia.See on strateegia. Mure ei ole ainult poliitikas.See on ka rahvas. Näide: Rail Baltica. Hiigelkulud.Vähene vastuseis. Küsimus:miks ühiskond vaikib? Arutelu jõuab tuumani. Kas poliitikud peaksid vastutama?Mitte ainult sõnades. Tegudes. Kui otsus kahjustab riiki,siis peab järgnema vastutus. Mitte vabandus.Vaid tagajärg. Tamme teeb terava võrdluse:Eesti liigub ohtlikus suunas. Sarnasus mõne Aafrika riigiga ei ole juhuslik mõttevälgatus.See on hoiatus. Kui ressursse juhitakse halvasti,kaob kontroll.Ja koos sellega – tulevik. Saade lõpeb siiski lootusega. Eesti saab muutuda.Aga ainult siis, kui inimesed ärkavad. Rohkem osalust.Rohkem vastutust.Rohkem julgust küsida: kellele see kasulik on? See ei olnud lihtsalt intervjuu.See oli äratuskell. 🔥 Narva – rohkem kui jaam💰 Põlevkivi – odavalt ära antud?⚠️ Korruptsiooni vari⚡ Energia = jõud🔄 Tagasiost või riigistamine?🚄 Vaikiv rahvas⚖️ Vastutus – päriselt🌍 Eesti tee – hoiatav paralleel🇪🇪 Lõppsõna: kõik ei ole kadunud

⚠️ UUS SAADE VÄLJAS! ⚠️📺 Terve saade vaadatav ainult:https://www.patreon.com/weebiraadiohttps://www.blurbay.com/mariomaripuuSaates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,ajakirjanik ja tõlkija Tõnu KalvetSaates külas Moraalne Kompass Elvis Brauer…füüsik ja poliitik Kalju Tamme….ning Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.TRUMP 2.0 Trumpi rahupoliitika sarnaneb keskaegsete ristisõdadega, kus ta on haaranud toonase paavsti Urbanus II rolli – tule ja mõõgaga alistatakse maid ja rahvaid, kes ei kuuletu, et kehtestada nende üle ülemvõim. Täna, "õilsa" MAGA ideede nimel, külvab ta koos Iisraeliga hoopis surma Liibanonis ja Iraanis, pöörates ümber oma varasemad valimislubadused ning eirates rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.Kogu maailm vaatab Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli tegutsemist nõutult pealt, sest Euroopa julgeolekuarhitektuur on suures osas üles ehitatud USA-le. Kus algavad ka USA jaoks punased jooned, mida ületada ei tohi – või kas neid üldse on?Kuidas kommenteerite?Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.

Saade „Toomas Pauri autorisaade“ Vestlus saates „Toomas Pauri autorisaade“ keskendub peamiselt pingelisele olukorrale Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel ning nendevahelistele läbirääkimistele. Saatekülaline Andrus Sukles esitab oma seisukohad, toetudes ajaloolistele ja poliitilistele näidetele, mis tema hinnangul on kujundanud tänase geopoliitilise reaalsuse. 1. Läbirääkimised USA ja Iraani vahelSukles peab USA ja Iraani vahelisi lühikesi, umbes 21-tunniseid läbirääkimisi ebapiisavaks ning nimetab neid sisuliselt formaalsuseks. Ta võrdleb olukorda varasemate suurte diplomaatiliste protsessidega – näiteks Vietnami sõja lõpetamisega – rõhutades, et tõsised konfliktid nõuavad aega, mitte kiirustamist. 2. Iraani varad ja sanktsioonidArutelus käsitletakse Iraani külmutatud varade teemat, mida Teheran soovib tagasi saada. Samuti tuuakse esile Iraani valmisolek teha järeleandmisi, sealhulgas lubada tuumaobjektide inspekteerimist tingimusel, et välditakse sõjalist eskalatsiooni. 3. USA ja Iisraeli rollSukles esitab teravat kriitikat USA ja Iisraeli tegevuse suhtes Lähis-Idas, nimetades nende poliitikat agressiivseks ning rahvusvahelise õiguse piire kompavaks. 4. Eesti meedia ja poliitikute käsitlusTema hinnangul peegeldab Eesti meedia ja osa poliitikuid ühepoolset narratiivi, mis kujutab Iraani ja tema liitlasi peamise ohuna, jättes tähelepanuta laiemad geopoliitilised põhjused. 5. NATO roll piirkonnasArutletakse NATO võimaliku rolli üle Lähis-Idas. Sukles väljendab skepsist alliansi tegeliku võimekuse suhtes Iraaniga konfliktis, pidades sellist retoorikat pigem poliitiliseks signaaliks kui reaalseks sõjaliseks plaaniks. 6. Iraani poliitiline süsteemSukles kirjeldab Iraani riigikorraldust kui omapärast kombinatsiooni demokraatlikest ja religioossetest elementidest, kus lõplik otsustusõigus kuulub usujuhtkonnale. 1. Donald Trumpi poliitika ja juhtimisstiilSukles kritiseerib Donald Trump juhtimisstiili, võrreldes seda kohati monarhiliku lähenemisega ning tuues esile pinged täidesaatva võimu ja kongressi vahel. 2. Kriitika USA ja NATO suunalTa väljendab umbusaldust USA välispoliitika järjepidevuse ja NATO kollektiivse kaitsevõime suhtes, pidades neid osaliselt poliitiliselt motiveerituks. 3. Iisraeli ja Iraani vastasseisVestluses rõhutatakse kasvavat pinget Iisraeli ja Iraani vahel ning kahtluse alla seatakse mõlema poole esitatud õigustused sõjalisteks sammudeks. 4. Hezbollah ja piirkondlik tasakaalKäsitletakse ka Hezbollah’ rolli ning vastupanuvõimet Iisraeli suhtes, tuues esile piirkondlike jõujoonte keerukuse. 5. Eesti välispoliitika suundSukles rõhutab vajadust pragmaatilisema ja tasakaalukama välispoliitika järele, mis ei piirduks ühepoolsete liitlassuhetega, vaid arvestaks laiemat rahvusvahelist konteksti. 6. Eesti poliitika kriitikaTema hinnangul on Eesti teinud vea Iraanist distantseerumisel ning võiks õppida riikidelt, kes hoiavad mitmekülgseid diplomaatilisi suhteid. Arutelu keskmes on kriitiline vaade lääneriikide tegevusele Lähis-Idas. Sukles kutsub üles tasakaalukamale ja faktipõhisemale käsitlusele rahvusvahelistest konfliktidest, rõhutades vajadust vältida lihtsustatud narratiive ja propagandat. I osa: USA–Iraani suhted ja konfliktII osa: laiem geopoliitika ja Eesti positsioonKokkuvõte

Artur Taivera arutelustab valimissüsteemi muutuste vajadust Poliitilise maastiku muudatused võivad olla keerulised, kuid hädavajalikud, et tagada kuuldava häälena demokraatia tõeline toimimine. Just sellest räägib Artur Taivera, kui ta kutsub üles Eesti valimissüsteemi reformile. Tema sõnum on selge ja köitev – praegused süsteemid on vananenud ning ei vasta enam aususe ja läbipaistvuse nõudmistele, tuues esile kaheksa põhjalikku muudatusettepanekut. Taivera kriitika keskmes on valimissüsteemi minevikus kinni olek, kus teatud poliitikutele antakse eelis. Ta propageerib muutusi, nagu avatud nimekirju ja häälte ülekandmist, mis võiksid paremini esindada iga kodaniku häält, samuti parlamendi liikmete arvu vähendamist ja uuenduslikke hääletamismetoodikaid. Taivera teeb oma seisukohad arusaadavaks isiklike anekdootide ja näidete kaudu. Ta räägib pettumusest seoses maailmas levinud valimissüsteemide läbipaistvuse puudumisega, tuues sisse ka kogemused Prantsusmaal. Kohalikku poliitikat vaadeldes peegeldab ta mitte ainult oma enda, vaid ka rahvusvaheliste valikuvõimaluste piiratust ja demokraatia toimimise keerukust. Artikli keskmes on dialoogi eeltingimuste loomine, mis motiveerib nii kodanikke kui ka filosoofe osalema. Ta julgustab avalikult diskuteerima ja analüüsima, kuidas reformida valimissüsteemi, luues seega ühiskonnale parema ja õiglasema poliitilise tuleviku. Taivera viitab sellele, et muudetud süsteem peaks kajastama paremini ühiskonna soove ja vajadusi, pakkudes võimalusi nende elluviimiseks.

Saates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,MTÜ Konservatiivne Eesti juhatuse liige Kertu Luiskajakirjanik ja tõlkija Tõnu KalvetNõmme Raadio uuriv ajakirjanik Andres RaidSaates külas füüsik ja poliitik Kalju Tamme….elektriinsener ja õppejõud Andres Saukas….. ning Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.Õhuruumi rikkuvad droonidAasta jooksul on Ukraina–Venemaa sõda eskaleerunud selleni, et sõjategevuse tõttu on droonid hakanud väisama ja alla kukkuma riikides, kes otseselt sõjas ei osale – Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Eestis. Eestis sai tänu sellele droonipüüdurina kuulsaks Auvere korsten.Venemaa süüdistab Euroopa riike õhuruumi avamises Ukraina droonidele. Ukraina ning droonirünnakute all kannatavad riigid süüdistavad omakorda Venemaad Ukraina-vastases sabotaažis.Mis siis tegelikult toimub ja kes valetab?Kuidas kommenteerite?Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.SAADE VAADATATAV AINULTwww.patreon.com/weebiraadiowww.blurbay.com/mariomaripuu

Vestlus saatejuhi Toomas Paur ja külalise Mike Calamus vahel keskendub Eesti e-valimiste usaldusväärsusele ning nende võimalikele puudustele ja mõjule riigi tulevikule.Arutletakse ka Euroopa Liidu rolli üle liikmesriikide siseasjades, tuues paralleele Ungari, Poola ja Rumeenia kogemustega.Mike Calamus väljendab tõsist muret e-valimiste auditeerimatuse üle ning on teavitanud sellest nii USA kui ka Euroopa ametivõime. Tema kontaktide hulka kuuluvad teiste seas Andy Harris ja Marco Rubio, samuti mitmed USA valitsusasutused, Euroopa Parlamendi liikmed ja diplomaatilised esindajad.Ta rõhutab vajadust tõsta e-valimiste teema rahvusvahelisele tasandile, sealhulgas läbi allkirjade kogumise kampaania, mis võiks viia küsimuse USA Kongressi arutellu.Majandusteemades tuuakse esile riigiaparaadi suurus ja selle mõju valimiskäitumisele ning majandusele tervikuna. Samuti käsitletakse Eesti sõltuvust Euroopa Liidu rahastusest ja laenudest ning korruptsiooniriske suurprojektides nagu Rail Baltica.Mike Calamus toob esile ka piiratud sõnavabaduse ja kriitilise avaliku arutelu puudumise, väites, et meediapilt on kallutatud ning poliitiline süsteem vajab muutust. Lahendusena nähakse majanduse liberaliseerimist, energiamahukate tööstuste ligimeelitamist ning riigi rolli vähendamist majanduses.Vestlus lõpeb rõhuasetusega rahvusvahelise koostöö vajadusele ning tänusõnadega Mike Calamuse panuse eest teema teadvustamisel. Samuti rõhutatakse vajadust laiapõhjaliseks aruteluks Eesti tuleviku üle.