Advertise on podcast: Deltakutse

Häirekeskuse väljakutse: Bravo 15. 32-aastane mees. Kolm päeva palavikku, kuiv köha ja süvenev kurguvalu. Enesetunne halveneb. Esmapilgul täiesti tavaline väljakutse. Võib-olla gripp. Võib-olla COVID. Aga mis siis, kui patsient on hiljuti saabunud välismaalt? Kui nahale on tekkinud lööve? Kui samasuguste sümptomitega on haigestunud ka tema lähedased? Deltakutse uues episoodis „Nähtamatu oht: infektsioonid“ sukeldume infektsioonhaiguste maailma ja räägime sellest, kuidas läheneda patsiendile, kelle puhul kahtlustame nakkushaigust. Kuidas infektsioonid tegelikult levivad? Millal piisab kirurgilisest maskist ja millal on vaja respiraatorit? Millal peaks patsiendi isoleerima juba enne, kui teame diagnoosi? Ja millised väikesed detailid anamneesis peaksid panema häirekellad tööle? Saatekülaliseks on infektsioonhaiguste arst-resident Loora Grünvald, kellega proovime vastata ühele praktilisele küsimusele: mida võiksid Sina juba järgmisel valvel infektsioonikahtlusega patsiendi juures teisiti teha?

Kiirabikutse: D30 – 7-aastane poisslaps. Alates eilsest kõhuvalu, täna on valu süvenenud, laps on oksendanud ning vanemate sõnul tavapärasest loium. Mis võib peituda lapse kõhuvalu taga? Millised leiud peaksid panema mõtlema kirurgilisele patoloogiale? Seekordses Deltakutse episoodis lahendame juhtumit koos lastekirurgia arst-residendi Elis Maria Avvoga, kes veetis sel kevadel neli kuud Lõuna-Koreas Soulis. Räägime ägeda kõhu olulisematest kirurgilistest põhjustest lastel, nende äratundmisest ja käsitlusest nii kiirabis kui haiglas. Samal ajal uurime, milline näeb välja lastekirurgia teisel pool maailma: mida saame Lõuna-Korea meditsiinist õppida ning mille poolest erineb sealne haiglaelu meie omast?

Deltakutse reisisaate uues osas rändame Indiasse ning veterinaaria põnevasse maailma. Meie külaline on dr Aleksandr Semjonov — Eesti Maaülikooli loomakliiniku ülemarst, Tallinna Loomaaia peaarst ning anestesioloogia ja intensiivravi vanemlektor Maaülikoolis. Räägime sellest, millal Aleksandri reisimised alguse said, kuidas sündis armastus veterinaaria ja loomaanestesioloogia vastu ning millised patsiendid või juhtumid on talle siiani eredalt meelde jäänud. Saame kuulda lugusid keerulistest olukordadest Indias ning kuidas saada hakkama olukorras, kus patsiendid on natuke suuremad, kui me kiirabis harjunud oleme.

Suvel ootavad Deltakutses ees väga erilised reisiepisoodid, kus rändame koos tegusate ja inspireerivate inimestega mööda maailma ning kuulame lugusid sellest, mida nad kaugetes paikades näinud, kogenud ja korda saatnud on. Meie esimene sihtkoht on Ghana — Lääne-Aafrika riik, kus elab üle 35 miljoni inimese. See on rahvaarvult Aafrika 13. riik, kus elab üle saja erineva etnilise grupi, räägitakse vähemalt 70 keelt ning põimuvad väga erinevad kultuurid, uskumused ja eluviisid. Selles episoodis on meil külas Kerttu Siffer — õde, kes veetis kaheksa kuud vabatahtlikuna Lõuna-Ghana kohalikus haiglas. Kerttu on töötanud nii Tallinna Lastehaiglas kui ka Tallinna Kiirabis ning selles osas räägime temaga elust ja tööst Ghanas, kohalikust haiglasüsteemist, kultuurilistest erinevustest, vabatahtlikuks olemisest ning sellest, mida selline kogemus inimese ja meditsiinitöötajana õpetab. Selleks et ka pärast episoodi kuulamist Ghana lainel püsida, pani Kerttu kokku Spotify playlisti oma lemmiklugudest sellest põnevast riigist: https://open.spotify.com/playlist/7DhIm0LMuegoffU7zJQBM8?si=ffbde553e8dc4786

Palliatiivravi ei tähenda loobumist. See tähendab inimese aitamist siis, kui tervistavat ravi enam alati pakkuda ei saa, aga valu, hirmu, hingeldust ja kannatust saab siiski leevendada. Sõna „palliatiivne“ pärineb ladinakeelsest sõnast pallium — mantel või kate. See kujund sobib hästi: palliatiivravi on nagu kaitsev mantel olukorras, kus haigust ei pruugi olla võimalik ära võtta, kuid inimest saab hoida, toetada ja aidata. Selles Deltakutse episoodis räägime, mida palliatiivravi tänapäeval tegelikult tähendab, millal sellele mõelda, kuidas teha keerulisi raviotsuseid ning kuidas toetada patsienti ja tema lähedasi elu kõige haavatavamates hetkedes. Meiega on Liis Lang, palliatiivraviosakonna õendusjuht, ja dr Anne Einseli, palliatiivraviosakonna arst, erakorralise meditsiini arst ning Tartu Kiirabi brigaadijuht.

Deltakonverents 2026 laval salvestatud Deltakutse seekordses osas võtame ette ühe väga tuttava, aga alati väljakutseid pakkuva olukorra — kõhuvaluga naispatsiendi. Millal on tegemist millegi healoomulisega, millal peitub sümptomite taga ajakriitiline seisund ja kuidas selles kliinilises virvarris õiged küsimused küsida ning olulised otsused teha? Räägime diferentsiaaldiagnostikast, ohumärkidest ja günekoloogiliste põhjuste äratundmisest Saatekülalisteks on: Tanel Lepik – erakorralise meditsiini arst Viljandi Haiglas ja Tallinna Kiirabi randevuu brigaadis Tuuli Haabpiht – naistearst Ida-Tallinna Keskhaiglas

Kõhuvalu on meditsiinis nagu Schrödingeri kass: see võib olla “lihtne gastroenteriit”… ja samal ajal võib see olla ka esimene märk kiiresti arenevast kirurgilisest probleemist. Selles episoodis võtame ette ägeda kõhu käsitluse just nii, nagu kiirabis ja haiglas päriselt vaja: mida küsida, mida hinnata, mida kindlasti mitte maha magada. Tegu on põneva avaliku salvestusega 2025. aasta detsembrist. Ja jõulukuule omaselt — kui kõik söövad head ja paremat — salvestasime episoodi, kus kõhuvalu oli peamine kaebus. Täna on meie kiirabibrigaadis kaks fantastilist kirurgi: Liisa Vipp – üldkirurg Ida-Tallinna Keskhaiglas Liis Jaanimäe – üldkirurg Tartu Ülikooli Kliinikumis Arutame samm-sammult kõhuvaluga patsiendi käsitlust: kas tegu on appenditsiidi, mesenteriaalisheemia või hoopis millegi muuga? Millised on need punased lipud, mis panevad ka kogenud kirurgi hetkeks seisatama? Räägime ka sellest, miks vuntsiga mehed võivad olla ohtlikud. Episoodi alguses teeme ka väikese rännaku kirurgia maailma: mis eriala see päriselt on, millist mõtlemist see nõuab ja kuidas kirurgid tüsistustega toime tulevad. Transpordi end tagasi jõuluhõngulisse Gutenbergi saali, pane video käima ja mõtle kaasa — kuidas Sina need juhtumid lahendaksid? Loe ka meie konspekti antud teemal, mis on leitav meie deltakate kodulehelt: https://deltakutse.ee/agekoht

2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua Sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika. I osas keskendusime advanced life supportile ehk edasijõudnute elustamisele. II osas keskendume elustamisjärgsele ravile, mis on sama tähtis, kui ALS. Mida tähele panna siis, kui süda on taas käivitunud? Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis jätkuvalt: Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Antud teemal oleme Deltakutse kodulehel avaldanud ka konspekti, mida saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/elustamine2026

Täna läheme koos ühele päriselt pingelisele kiirabikutsele: patsiendi süda on seiskunud. Räägime, millised on 2026. aastal parimad võimalused see uuesti käima saada — ja mida ütlevad selle kohta kõige värskemad soovitused. 2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika. Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis: Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuhtEno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog

Mürgistuste puhul on haigla-eelselt tegutsevad meedikud hindamatu väärtusega. Neil on harukordne võimalus olla esimesed detektiivid sündmuskohal – otsida juhtlõngu nagu Sherlock Holmes, koguda infot lähedastelt, sõpradelt ja sugulastelt, uurida ümbrust, vaadata prügikaste ja ravimikarpe, märgata tühje ravimlehti või kahtlasi aineid. Iga killuke infot, mis haiglasse jõuab, võib osutuda otsustavaks, aidates suunata haigla kolleegid õige diagnoosi ja ravi juurde. Samamoodi on haiglas töötavatel meedikutel nii oluline märgata sümptomeid, mis viitavad just mürgistusele ning seeläbi valida võimalusel õige ravi ning antidoot.  Meie eesmärk on, et selle episoodi lõpuks oleksite isegi nagu meditsiinidetektiivid – oskaksite ära tunda mürgistuse mustri, mõista selle põhjust ja teada, kuidas patsienti aidata. Selle põneva teekonna jaoks on täna meie kiirabibrigaadis: Ruth Kastanje, kes on mürgistusteabekeskuse õde-konsultant.

Deltakutse kriisinõustamise sarja teises osas pöörame pilgu sissepoole – meie endi ja meie kolleegide poole. Räägime sellest, mis saab pärast raskeid väljakutseid ja traagilisi juhtumeid: kuidas tulla toime olukordadega, mis jäävad kummitama ka pärast vahetust kuidas märgata, kui kolleeg “hoiab end koos” ainult näiliselt millest päriselt abi on – nii iseenda kui tiimikaaslaste toetamisel See episood tuletab meelde, et lisaks patsientide ja lähedaste toetamisele (millest räägime esimeses osas) vajavad hoidmist ka need, kes iga päev teiste jaoks kohal on. Stuudios on: Mari Kolga – PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liige Tiina Naarits-Linn – traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht See osa on kõigile, kes töötavad eesliinil – et me ei unustaks: inimlikkus ja hool algavad ka meist endist. Millised on Sinu parimad nipid, kuidas ennast ja üksteist hoida pärast raskeid sündmusi? Jaga neid kommentaarides.

Tänane osa on eriline – räägime teemast, millest meditsiinis sageli ei räägita piisavalt, kuid millel on tohutu tähtsus. Me käivitame justkui lisabrigaadi – sellise, mis ei kasuta ravimeid ega defibrillaatorit, vaid kuulab, toetab ja aitab inimesi siis, kui kõik muu on juba tehtud. Kuidas hoida patsiente ja nende lähedasi olukordades, kus maailm nende ümber on kokku varisenud? Kuidas pakkuda psühholoogilist esmaabi? Kuidas hoida meie kolleege ja tervishoiutöötajat? Sellest, kuidas kriisinõustamine päriselt välja näeb nii sündmuskohal kui ka hiljem, räägime juba selles olulises osas. Täna on meie kiirabibrigaadis: Mari Kolga - PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liige Tiina Naarits-Linn - traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht

3. hooaega alustasime imeilusas Kuressaares toimunud avaliku salvestusega. Selles episoodis me seisame silmitsi ühe aeg-kriitilisema olukorraga tervishoius - oled Sa kodus lähedasega, tööl kiirabis või EMOs või oled Sa neuroloog - see on olukord, kus iga minut loeb ning sõna otseses mõttes aeg on aju - me räägime täna insuldist. See on seisund, mis võib olla koheselt selge aga vahel peidab ta ennast nagu kameelon. Ta võib olla nagu Puuma Eestis - peita ennast väga osavalt, liikuda kiiresti ning kui arvata, et Eestis puuma ei saa elada - siis võta näpust ning ta võib tabada igaüht. Selleks, et meil oleks koos neid juhtumeid kergem lahendada, siis täna on meiega brigaadis: Karl Jõgi – Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloogMihkel Laidna – Kuressaare haigla erakorralise meditsiini arst ja Tartu Kiirabi arst-brigaadijuht

Deltakutse uus kolmas hooaeg on teie ees ning täna läheme üheskoos kiirabikutsele, kus seisame silmitsi olukorraga, mis paneb proovile meie oskused, teadmised ja külma närvi. Sel aastal tulid välja uued kiirabi tegevusjuhised ja just nendest me hakkamegi tänases osas põhjalikumalt rääkima. Nimelt oli nendes  juhistes kaks uut peatükki, millele me keskendume eriti: šokk ja trauma patsiendi käsitlus.  Meiega on täna brigaadis: - Martin Kütimets – anestesioloog ja intensiivraviarst Põhja-Eesti Regionaalhaiglast - Angela Aasanurm – õde-brigaadijuht Põhja-Eesti Regionaalhaiglast

2025. aastal jõustusid uued kiirabi tegevusjuhised, mille alusel Eesti kiirabitöötajad igapäevatööd teevad. Kui sisestasin otsingusse sõna “eetika”, ei leidnud ma juhistest midagi. Kui proovisin “eetiline”, sain kolm vastet: diabeetiline, antipüreetiline ja sümpatomimeetiline. Need viimased kõlavad tervishoiutöötajale tuttavalt — nende taga on ravimid ja seisundid, millega tegeleme iga päev. Aga eetika? See tundub sageli abstraktne, võõras ja isegi hirmutav. Miks? Täna meie kiirabibrigaadis… Dr Katrin Elmet — anestesioloog, Tartu Ülikooli eetika lektor, Eesti aasta arst 2024 ning Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud. Tema erihuvi on elulõpu eetika, kus ta on ka aktiivselt ühiskonnas kaasa rääkinud — just Katrin oli üks hiljuti Riigikogus vastu võetud tahteavalduse eestvedajatest. Fun fact: Katrin pole kunagi kiirabiautos sõitnud, sest tema tasakaaluorgan ei pea sellele vastu. Dr Kadri Rõivassepp — anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud. Kadri töötab igapäevaselt II intensiivraviosakonnas, kus fookus on neurointensiivravil — valdkonnal, mis toob endaga sageli kaasa keerulisi eetilisi valikuid ja olukordi. Fun fact: Kadri tasakaaluorgan on laitmatult treenitud — kiirabi kogemus on olemas. Selles Deltakutse episoodis räägime surmast, valikutest ja väärtustest. Elulõpuotsustest, kahtlustest, meditsiini inimsusest ja sellest, miks eetika ei tohiks olla tabu. Kuula — see episood võib muuta Su vaadet meditsiinile.