Advertise on podcast: Harrastussportlase Argipäev

Murdeeas kasvab spordi tegemisest loobumine hüppeliselt, uuringute järgi lahkub trennidest kuni kolmandik noori. Põhjused on erinevad, alates huvide muutumisest kuni väidetava ajapuuduseni. Ent kaalukas osa on siin spordi tegemise rõõmu kadumises. Ja siin on omakorda juba oma roll mängida lastevanematel. Seda nii spordirõõmu hoidmises kui selle kadumises. Ehk räägime sellest, kuidas ja miks lapsed sporditegemise pooleli kipuvad jätma ja kuidas lapsevanemad - tahtmatult - sellele mõnikord kaasa aitavad.

Inimene on loodud jooksma, seda kinnitab juba see, kuidas inimene on ehitatud - pikad jalakõõlused, kaela stabiliseerivad lihased, higistamine ja muu. Ometi tundub jooksmine mõnikord raske ka siis, kui inimene on heas vormis. Ja kuulsat "runner's high" ehk mingit eufooria sarnast tunnet tunnevad inimesed oluliselt harvemini kui plakatid ja reklaamid seda lubaksid. Räägime sellest, kui lihtne või raske on jooksmisega alustada, seda jätkuvalt ja vigastustevabalt treenida. Ning ikkagi - kas kõik võivad ja ka võiksid joosta?

Kui pealkiri kõlab veidralt, siis...me - Karmen ja Raimo - mõistame. Ent samas jääme pealkirjas öeldud väite juurde. Jah, muidugi on tähtis, mida sa konkreetselt sööd. Ent vähemalt sama tähtis on see, millise tähenduse sa toidule omistad. Ja enda ettekujutustes tervislikult toitumine võib meid, omamoodi paradoksina, tegelikult viia eemale sellest, mida me tegelikult tahaksime. Niisiis, sport ja toitumine käivad käsikäes. Kas ka sport ja tervislik toitumine? Kuula ikka.

Räägime ühest selle suve suursündmusest Karmeni ja Raimo jaoks - Tour de France L'Etape-l osalemisest. Ehk kuidas me käisime Prantsusmaal sõitmas kuuma päikese ja nelja piraka mäega võistlust. Kus koos meiega oli veel 16 000+ inimest, kõrvetav päike ja mõned tuhanded tõusumeetrid. Kuidas Karmen kihutas, Raimo üle kuumenes ja kuidas lõpus oli kõik hästi ehk mõlemad finishisse jõudsid. Mida meiega tegi kuumus, kõrgus, 170 kilomeetrit ja kas me sinna veel tagasi läheksime ning teistelegi soovitame... Sellest räägimegi.

Naudi protsessi! Seda räägitakse sportlasele igal sammul. Ainult et kui trenni minna, siis selgub et... suur osa trennidest on pigem "tuleb ära teha" kui nautimine. Räägime sellest, mis vahet on eesmärgi poole liikumisel ja tähendusel, harrastusportlase vaatest. Kuidas need on kaks erinevat asja, kuidas üks ja teine mõjutab käitumist, võistlemist ja spordiga tegelemis. Ning miks ühe ülekaal võib viia tõenäolisemalt sporditegemise lõpetamiseni.

Kui palju räägitakse sellest, kuidas rohkem trenni teha. Ent vähemalt sama palju - ja paljude harrastussportlaste puhul isegi enam - peaks rääkima sellest, kuidas vähem trenni teha. Juttu tuleb sellest, kuidas vanusega muutuvad trenni tegemise mängureeglid. Kuidas intensiivsust ei tohi kaotada, ent 4 päeva järjest paugutamine ilma taastumiseta on rumalus. Ja ka sellest, miks 40+ vanuses pole vaja ehk alati grupis "noorte" põrutamistega kaasa minna. Proovime ka leevendada irratsionaalset hirmu, et vähem trenni võrdub alati kehvem tulemus.

Ma saan ainult pooleks tunniks välja minna, pole mõtet! Ma tahaks, et ma saaks teha sporti nii palju ja millal tahan! See episood on teile. Räägime sellest, miks piirangud tegelikult aitavad paremini sporti teha. Ja ka sellest, kuidas omakorda sporditegemisega kaasnevad piirangud aitavad harrastussportlasel olla parem aja- ja elu juhtija. PS Võistlushooaeg on alanud - Raimo on valmis teinud veebirakenduse, mis aitab sportlasel võistluseks pea paremini valmis panna. Vaata: racedaymind.com

"Oh, küll võistluse ajal soojaks saab," ütleb üks Raimo tuttav harrastussportlane. Ja mõnikord tundub tõepoolest, et mis mõte sel enne võistlust vehkimisel on. Võistluseelsel soojendusel on sageli aga oluline roll sellel kuidas võistlus läheb, kuidas nii keha kui pea on ennast pingutuseks valmis pannud. Ning lõdvestus - mille eesmärk on laktaati minema viia ja end emotsionaalselt maha laadida - nii üllatav kui see ka pole, ei tähenda "liigu nii kergelt kui saad".

Miks me läheme pundis tegema taastavat jooksu või rattasõitu ja avastame ennast hambad ristis pressimas? Miks meil enne võistlust kolivad kõhtu elama liblikad ja domineeriv mõte on: "et ma nüüd alt ei veaks" või "et ma nüüd häbisse ei jääks"? FOPO ehk hirm teiste inimeste arvamuse ees mõjutab harrastussportlase tegemisi nähtaval ja nähtamatul moel pea igal pool. See sunnib meid eksima tempos, ajastuses, tehnikas, kestvuses ja mujalgi ning kahjuks on need vead enamasti kehvemas suunas. Sellest räägimegi. Ja veel. Kevad, uus hingamine, värske hoog. Organisatsiooni parim investeering pole tarkvara või uus protsess. Parim investeering on heas töökorras, tugeva vaomse ja füüsilise tervisega inimene. Meil on Karmeniga sisukas, samas vahelduslik e-kursus Rekalibreerimine 3.0. Nüüd firmadele sooduskampaania 19.aprillini, kuni 20inimest 750€+km. Vaata siit kursust: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 ja kirjuta meile.

Raimo lasi AI-le teha treeningplaani ja ... see polnudki nii jube. Klassika, nagu ütles Karmen. Niisiis, kas äkki siis pole enam treenerit vajagi? Ja mida kõike AIga nüüd teha saab? Ja mis tulevikus veel saama hakkab? Viimasele küsimusele me vastust ei tea, ent esimesele kahele proovisime vastata. Selgus, et AI võib olla harrastussportlase jaoks superhea abiline. Aga mitte ehk kõigile ja kõiges. Milles siis ja kuidas konkreetselt? Sellest rääkisime.

Käes on kevad ja õues on juba nähtud lühikeses vormis rattureid. Ent mõnel meist on tunne, et misiganes põhjustel - pole saanud piisavalt trenni tehtud. Ja suvised väljakutsed on juba ähvardavalt lähedal. Kas hakata tegema eepilisi pingutusi, et järgi võtta? Aga kui aega ikkagi juurde ei tule, kuidas siis veel järelekäänud paarist kuust parim välja võtta? Ning kuidas küll saaks nii, et teha enda peaga rahu. Et too ei räägiks liiga palju sellest, kuidas liiga vähe on trenni tehtud ja et sa ei jõua õigeks ajaks valmis.

Kuule mul on 3-tunnine trenn, ma ei jõua sinuga teatrisse. Kuule, saad sa laupäeva hommikul lapsed vanaema juurde viia, mul on trenn. Kuule, ära sega praegu, mul on homme võistlus. Jäik ajaplaneerimine, pere puhkus algab sportlase võistluste ja laagrite planeerimisest ning neid teisi asju teeme siis kui... õige, kui trenn on tehtud. Harrastussportlasega koos elamine võib olla väljakutse. Ehkki sellel on terve rida väga kaalukaid plusse, võib see suhetesse kaasa tuua ka omajagu pingeid ja frustratsiooni. Milliseid ja kuidas nendega toime tulla, proovisime ette võtta. Ettevaatlikult :-)

Miks me lõpetame pingutamise, kuigi vaid 50-60% lihaskiududest on kasutusel? Kuidas mõjutab ootuste manipuleerimine keha võimekust pingutada? Ja miks positiivsete ootustega jooksjad suudavad heaks jooksuks vähem hapnikku kasutada? Ning veel hulgale samasugustele küsimustele on vastus laias laastus lihtne: inimese pea ja aju on see, kes anna pingutusele hinnangu ja tüüpilise konservatiivina kipub pingutusele pigem pidurit vajutama. Räägime sellest, kuidas aju on võimalik natukene ära petta, kuidas teda on võimalik ka veidi manipuleerida, et lubada kehal teha paremat sooritust.

Ambitsioon, eeldused, harjumused ja keskkond. Ehk kõik see, mis on tähtis, et kuhugi sportlasena jõuda või vähemasti teha tugev katse. Karmen ja Raimo ehitasid 3,5 aastat tagasi sportlaste tarvis ankeedi, mis aitab sportlasel teadvustada, kus ta hetkel asub ja aitab ka teha otsuseid, mida vaja teha on. Räägime sellest, mis on sportlase, olgu noore või ka kogenuma, jaoks tähtis. Ja see pole ainult trenn ja eesmärk...

Kui Sul oleks võimalik teha ainult ühte tüüpi trenni elu lõpuni, mida teeksid? Ujumine? Käimine? Jalutamine? Jooga? Hmm... Võib-olla on õige vastus: jõutrenn. Seekord tõstsime kangile mitte "miks?", vaid pigem "kuidas?". Konkreeetselt: kas pilates asendab jõusaali (vihje: ei)? Kas treenida üle keha või teha eraldi jala ja keha päevad? Või mis hetkel aru saada, kas äkki on peale pandud liiga suur või liiga väike raskus... Ühesõnaga - jõusaali 101.