Advertise on podcast: Kultuuri Koda

Eesti Kultuuri Koja hariduse töörühm võttis arutluse alla, kuidas tagada kiirete muutuste tuules eesti kultuuri jätkusuutlikkus ja eestluse püsimine. Maarja Vaino, Eeva Holm, Toivo Tasa ja Tiiu Kuurme vaatasid otsa tänase haridussüsteemi teravatele valupunktidele: alusharidusseadus ja õppekeel eesti koolides, õppekavade muudatused, emakeele ja kirjanduse seisukord ning maakoolide probleemid.

21. sajandi alguses oleme tunnistajaks sõjale ja barbaarsele hävitustööle Ukraina linnades, surmale ja tsiviilelanike kannatustele. Elame keerulisel ajal, mis võimendab erimeelsusi ka Eestis, jätkub üleilmne infosõda. Ka Eesti inimesed on elanud aastaid erinevates info-ruumides. Kuidas leida vaatamata erinevatele maailmavaadetele ühisosa? Kuidas arendada kihistunut ja erimeelsustes ühiskonda? Selleks, et mõtestada toimuvat, on omavahel vaja arutleda. Muutunud aegade üle mõtisklevad kirjanik Jelena Skulskaja, Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik.

Postimehe ja Eesti Kultuuri Koja taskuhäälingus analüüsis seekord Eesti julgeolekut Ukraina sõja valguses. Stuudios on Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski, Kultuuri Koja eestseisuse liige ja religiooniantropoloog Jako Kull ning saatejuht, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Ettevõtlus on väga tõhus, kuid ei suuda ikkagi kõiki maailma probleeme lahendada. Mõnikord ettevõtlust lausa põlastatakse – aga kuskohalt läheb piir ettevõtluse ja mitte-ettevõtluse vahelt? Kas on oht, et heategevus ja kultuur lähevad ettevõtlusega omavahel sassi? Ning kui puututakse omavahel kokku, siis kas liituvad üksteise paremad või halvemad küljed? Juttu vestavad Heldur Meerits, Tiit Ojasoo, Tiit Urva, Eerik Hannus ja Heili Vaus-Tamm.

Eesti Kultuuri Koja ja Postimehe taskuhääling räägib täna Eesti kirjanduskultuurist kõige laiemalt. Külas on Maarja Vaino, Tiit Aleksejev ja Joosep Susi, kes muuhulgas teevad sissevaateid Eesti nüüdisluule lugemisse, kirjanduse õpetamisesse ja kirjanduse tähendusesse rahva kujundamisel.

Üks keskkonnaaktivist ja teine kunstnik, üks Eesti metsa eest võitleja, teine maailma kolme parima hulka kuuluv klaasikunstnik. Mis neid ühendab – vormiliselt jäid nad silma konkursil Kultuuri Tegu, sisuliselt on aga mõlemad teerajajad ja läbimurdjad. Egge Kulbok-Lattik vestles Linda-Mari Väli ja Meeli Kõivaga, kelle kunstnikunimi on Mery Crystal Ra. Mida toob teerajajaks olemine kaasa inimese ellu? Mida on neil naistel öelda oma kogemusest? Mis neil käsil on? Ja miks on nende looming aktuaalne ja tähelepanuväärne? Lokaalne ja globaalne mõõde – kust läheb piir ja kas seda üldse on.

Kuidas on Eestis inimese anne väärtustatud? Kas andekad inimesed kõikides eluvaldkondades saavad piisavalt tähelepanu? Kuidas leida võimalusi, et me ei kaotaks andekaid inimesi? Kuidas leida rakendust kõikidele erakordsetele annetele? Väikese rahvuse püsimajäämise võti, ehk ongi see oma anderssursi hoidmises ja arendamises? Eesti Kultuuri Koda korraldab 19. septembril kell 18.00 Alexela Kontserdimajas Annetekoda 2021 konkursi finaali. Annetekoja formaat on loodud, et avastada andeid igas eluvaldkonnas sõltumata east. Saates arutavad annete ja nende tähtsuse üle koorijuht Lydia Rahula, priimabaleriin Age Oks, ooperilaulja ja Annetekoja looja Pille Lill ning Ameerika talendis osalenud Vello Vaher.

Kuidas mõista mahedust ning kuidas mõista rohepööret mahedalt? Kas inimene saab samamoodi edasi looduse kuritarvitamise arvelt elada? Kuidas kindlustada harmooniline kooselu loodusega? Rohepöördest mahekultuurselt arutlevad Eesti Kultuuri Koja auliige, geoloog Rein Einasto, Eesti Kultuuri Koja liige, arhitekt Martti Preem ja geograaf, klimatoloog, poliitik Andres Tarand.

Eesti Kultuuri Koja kuuendas saates arutlevad Tallinna Ülikooli kasvatusteaduse dotsent Tiiu Kuurme, orientalist Märt Läänemets ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross, kuidas heiastuvad piirid ühiskonnas ja inimeses. Tänapäeva maailmas on piirid vaat et käegakatsutavad. Paljud piirid on kätte jõudnud, ennast näidanud ja meid hoiatama hakanud. Piirid saadavad inimolendit hällist hauani. Kasvatus on piiride seadmine, vastutuse ja vabaduse vastuolus tee leidmine. Kas suudame kasvatada uut põlvkonda piire tunnistama, vajadusel piire ületama, aga teisalt neisse aukartusega suhtuma?

Saatejuht ja saate lavastaja on Merle Karusoo. Külalised on Aigi Rahi-Tam, Peep Varju ja Katrin Saukas, kes on uurinud 1941. aastal (eelkõige Virumaalt) küüditatud laste lugusid. Dokumentaalseid lugusid kuuleme Katrin Saukase ja lavakooli XXXI lennu tudengite Edgar Vunši ja Markus Andreas Aulingi esituses. Paap Varju räägib Vadim Makšejevist – Siberisse jäänud mehest, Aigi Rahi-Tamm aga tagasipääsenud inimeste kohanemisraskustest.

Keskne konflikt, millest saade võrsub, on maatöö tegijate mõtteviisi ning looduskaitsjate mõtteviisi kokkupõrge. Tegu on praeguses ajas päris tõsise, eesti rahvast lõhestava vastuoluga. Kuidas üldse siit edasi saada? Kuidas valida oma tee majanduskasvu ja säästliku kahanemise vahel? Stuudios arutlevad TÜ biosemiootika professor Kalevi Kull, muusik Tõnis Mägi, erupoliitik Kaido Kama ja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.