Advertise on podcast: Siseturvalisuse taskuhääling

Seekordses Siseturvalisuse taskuhäälingus rääkisime narkosurmadest. Neid oli eelmisel aastal oluliselt rohkem kui eelmistel aastatel. Oleme kukkunud narkosurmade arvuga tagasi musta viie aasta tagusesse aega. Miks see nii läks ja mida saame teha, et 2024. aasta selles vallas muutusi tooks?   Laua ümber olid Ain Peil siseministeeriumist, Rait Pikaro Politsei- ja Piirivalveametist ja Katri Abel-Ollo Tervise Arengu Instituudist. Üheskoos otsisime vastuseid järgmistele küsimustele: 1.       Miks oli eelmine aasta nii palju narkosurmasid? 2.       Millised on uued trendid narkoturul? 3.       Mida tuleb silmas pidada narkovastases võitluses? 4.       Mida on plaanis teha, et järgmisel aastal ei vaataks narkoüledooside statistikast meile vastu järjekordne must rekord?   Saadet juhtis meie kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmets.

Prokuröridest tugiisikud tänavalastele kõlab täna veidi ulmelise kontseptsioonina, kuid just nii said päästetud paljud eksinud hinged keerulistest peredest 90ndatel. Elude päästmisest ja raskete teemadega võitlemisest meie seekordne episood räägibki. Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd on olnud ametis viis aastat ning toonud pääste- ning kriiside lahendamise valdkonda hulganisti uuendusi. Räägime ajast, kui Eesti tulesurmades hukkumiste arv viis meid Euroopa statistikas etteotsa. Kuidas arvud alla toodi ning mis on tänaseks teisiti? Kuidas loodi vabatahtlike süsteem ja missuguses seisus olid kodud enne kodukülastuste süsteemi? Mida õppis Viola ise kriiside keskel töötades ja kuhu tänaseks on jõutud, peadselt kuuledki. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kristi Sobak. Viola Murdi ametiaeg Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantslerina lõppeb detsembris 2023.

Miks on kaasamine Eestis keeruline? Kas Excel tabelite jada aitab inimestel otsustest paremini aru saada? Kaasamiskohtumised ei tohiks olla karistusülesanne ametnikule ning kaasumine ei peaks olema kodanikule takistuste rada. Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf on viimaseid päevi ametis. Martin Tulit Siseministeeriumist rääkis temaga kodanikuühiskonna tervisest, riigi ja kodaniku suhtlusest, usalduse loomisest, Kai saadud õppetundidest inimeste kaasamisel viimaste aastate kriisides ja aktiivsete kodanike järelkasvust. Kai peab oluliseks inimeste kaasamisel info kerget kättesaadavust ning osalemise mugavust, sest see loob usalduse, mis aitab inimesel aru saada, kuidas otsuseni jõuti. Kui protsess, kuidas otsuseni jõutakse, jääb arusaamatuks, siis inimene kahtleb ja ei tee nii nagu riik sooviks. Riigi, sealhulgas valitsuse, eesmärk on saada võimalikult hästi aru, kuidas inimene käitub ning see eeldab selgeid otsustusprotsesse ka kaasamistes. Riik saab olla innovaatiline kui teha koostööd kodanikuühiskonnaga inimkeskne = innovaatiline Kaasamisprotsess ise peab olema disainitud nii, et see poleks karistus, kui inimene läheb kaasamisüritusele. On aktiivne hulk inimesi, kes osalevad otsustuprotsessides teadlikult ja nad tahavad olla kaasas ning nad tahavad ka mõjutada otsuseid. Sellisel juhul on inimene ise ka valmis riigi jaoks rohkem ära tegema ja tajub omaenda vastutust suuremana. ReStart. Selleks, et oleks tugev järelkasv, peab olema tugev rohujuure tasand, aktiivsed liikmed. Motiveeritud inimesi otsides ei saa kasvatada neist universaalseid juhte, sest teemade südamelähedus kasvab iga inimese seest.

1. detsembril tähistame turvalisuse päeva. Selle päeva puhul räägime tavapärasest rohkem siseturvalisuse valdkonnas töötavatest inimestest. Ütle aitäh kõigile juba tuttavatele, aga miks mitte ka alles kohatud, politseinikele, kaitsepolitseinikele, piirivalvuritele, päästjatele, Häirekeskuse päästekorraldajatele, siseturvalisuse valdkonna it-inimestele, kadettidele, õppejõududele, kes neid juhendavad, meie imelistele siseturvalisuse vabatahtlikele ning ka kontoritöötajatele siseturvalisuse tagalas. Saates räägib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik ja Turvalisuse päeva eestvedaja Kersti Ringmets, miks selline tänupäev sündis ja mis on selle suurem eesmärk. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Saade Iisraeli ja Hamasi vahelisest konfliktist. Infot sel teemal on väga palju, selgust aga vähe. Räägime, mis on selle konflikti juured, millised on võimalikud lahendused rahu saavutamiseks piirkonnas ning kuidas see kõik mõjutab Eestit. Saatekülalised: Jüri Vlassov, Siseminsteeriumi julgeolekupoliitika nõunik ja Ringo Ringvee, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teadur radikaliseeriumise ja terrorismi valdkonnas ning Siseministeeriumi usuasjade nõunik. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Kas tead, miks prantslased punaseid nahkkindaid pelgavad? Kelle eestvedamisel liitus Eesti Schengeni viisaruumiga ning miks seisati piiriületuse vaba liikumise tähistamise avapeol laevaliiklus Soomega? Piret teab! Täpsemini öeldes on meie viimast päeva ametis olev asekantsler Piret Lilleväli üks võimekamaid naisi, kes siin majas olnud, sest ta on liigutanud lisaks siseturvalisuse arengutele ka Euroopa Liidu mägesid! Kommunikatsiooninõunik Kersti Ringmetsa juhtimisel vaadati ühiselt tagasi Pireti tegemistele Siseministeeriumis ning vesteldi tema hobidest, vaadetest elule, juhtimiskultuurile, olulistest võitudest aga ka raskustest enda tõestamisel mehises maailmas. Piretiga koostööd on vestluse sees meenutanud ka Uku Särekanno. Jutuajamine on salvestatud juunis 2023.

nnovatsiooni ülesanne on luua lisaväärtust (kodanikule, tiimile, töötajale). Milline on ametniku (tegelikult meist igaühe) roll ja vastutus innovatsiooni ellukutsumisel ja kas ametnikul on üldse võimalik innovatsiooni teha?   Eksimine on innovatsiooni paratamatu ja normaalne osa. Ka avalikus sektoris peab saama üle taagast, et eksimine pole lubatud. Vaja on tagasisidet ka neilt, kelle jaoks mingit muudatust ellu kutsutakse. Kui eksiti, siis kus ja millega. Avalikus sektoris nõuavad innovaatilised muudatused eeltestimisi, sest eksimised eluliste teenustega on hoopis laiemate tagajärgedega. Seetõttu ei paista uuenduslikud muutused ehk kohe välja ja nõuavad eeltöö tõttu palju rohkem aega.   Räägime Siseturvalisuse taskuhäälingus suurte probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas luua usalduslik keskkond uuendusteks, aga ka sellest, mida teeb Siseministeerium Baltikumi suurimal mõjufestivalil Impact Day. Ühtlasi anname ühele kuulajale ära ürituse passi. Täpsemad juhised selle saamiseks jagame saate lõpus.   Saatekülalised: Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Minna Harjo ühiskondlike muutuste juht Kadi Kenk meie Impact Day paneelis osaleja, innovaatiline Kati Päike   Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Siseministeerium avas tänavusel Arvamusfestivalil väga mitmeid teemasid ja diskussioone. Näiteks turvalisest ööelust, kogukondade elujõulisusest, kriisidest ja paanika külvamisest, vabatahtlike tulevikust, rahast aga ka elanike koolitamisest, ohtude märkamisest ja koostööst avaliku ja erasektori vahel. Oli palju äratundmist, kogemuste jagamist, murede ärakuulamist ja heade praktikate taipamisi. Seekordses saates kuuled vahetult, mida meie inimesed endaga kaasa võtsid ja mis muljeid arvamuste vahetamine turvalises õhkkonnas neile andis. Oma mõtteid jagavad #turvatundeloojad: Martin Tulit, Kristina Ots, Kadi Luht-Kallas, Mari Käbi, Silvester Soop, Viola Murd, Raivo Küüt, Tarmo Miilits, Eimar Veldre ja Teele Seire ning kaasamispraktik ja andragoog Piret Jeedas.

Elanike mõjutamine, õõnestustegevus, varjatud ohud ja vandenõud on vaid mõned märksõnad Siseturvalisuse taskuhäälingu uuest suvisest saatest. Sisekaitseakadeemia magistrant Eve Noor-Feldmann on teinud tunnustuse pälvinud teadustöö, mille mõjud ulatuvad kaugemale, kui tavapilgul arvata võib. Saates on endiselt fookuses elanike turvalisus, aga sel korral räägime sellest kui suur hulk inimesi muudab samaaegselt oma tavapärast käitumist ehk mis ohud võivad elanikkonna mõjutamise tulemusena üles kerkida ning kas need ohud võivad viia riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ohustava massikäitumiseni. Peatume lõputöö põnevamatel avastustel ja püüame selgeks teha, kas ohtude alla läheb ka propaganda, religioossed kogunemised või jalgpallifännide kaklused. Mis massikäitumine üldse on ja miks me nimetame mõjutamist ohuks riigi julgeolekule? Millised on õõnestustegevuse märgid, kas välisriikide mõjutustegevus on meedias piisavalt kajastatud ning kas inimesed üldse tajuvad, et nad on mõjusfääris? Saatekülalised: Eve Noor-Feldmann, Sisekaitseakadeemia magistrant Martin Purre, magistritöö juhendaja Kaitsepolitseiametist Saatejuht on Teele Seire. Magistritöö leiab digiriiulist: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3073.

Eestlaste suurim püha – võidupüha ning suured jaanilaupäeva pidustused on lähenemas. Me ei hakka manitsema, aga püüame sisse vaadata alkoholitarbimise kultuuri ja selle seostele meie kõigi turvatundele. Räägime muu hulgas sellest, kuidas alkoholitootjad oma elustiillireklaamiga meie valikuid mõjutavad ning mida saab ära teha turvalisema jaanipäeva jaoks. • Kes ütleb, et kümme õlut sauna kõrvale on täiskasvanule probleem? • Miks igaõhtused „pudel või kaks“ tarbijad end statistikas ise ära ei tunne? • Milline on turvaline ööelu ja kes vastutab ületarbinute eest? • Kas alkoholitarbijate arvud muudkui tõusevad ja inimesed muudkui surevad? Mis saab edasi? Riigil mõtteid jagub. Eestlaste alkoholikultuuri aitavad lahti arutada Siseministeeriumi uimastite ja ennetustöö ekspert Ain Peil ning Põhja prefekt Joosep Kaasik PPA-st. Saadet juhib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Avatud valitsemine on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. See tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Just sellel viimasel peatumegi seekordses siseturvalisuse taskuhäälingus pikemalt, et rääkida kogukonnakesksest valitsemisviisist innovatsiooni ja elanikkonnakaitse võtmes. Siseministeeriumi peatselt avaneva innovatsioonifondi eesmärk on toetada ja suunata kogukondi ja kohalikke omavalitsusi loomaks ja käivitamaks koosloomelisi kaasamis- ja koostöövorme. Mida see tähendab ja kellele suunatud on? Uute lähenemiste katsetamine on oluline ka poliitikakujundamises. Siseministeerium soovib teha targemaid valikuid ja püüab jäikade protsesside asemel leida paindlikumaid ja avatumaid viise keerulisemate probleemide lahendamisel nügides ka omavalitsusi ja kogukondi selles suunas liikuma. Soovime jõuda uute ideede ja tegevusviisideni, mis pakuvad ühiskondlikele väljakutsetele varasemast paremaid lahendusi ja mille tulemusena paraneb ka meie heaolu. Kodanikuühiskonna innovatsioonifondiga aitamegi kaasa muutustele kogukondade kaasamisel ja koostöös ning seekord just elanikkonnakaitse võtmes. Kodanikele lähemale jõudmisest ja innovatsioonifondis räägib Siseministeeriumi kodanikuühiskonna nõunik Martin Tulit. Saatejuht on Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire.

Olgugi, et kodanikupäevast on möödas pool aastat, on jälle põhjust rääkida aasta kodaniku aunimetusest. On 25. mai 2023 ja salvestame siseturvalisuse taskuhäälingu erisaate, et avada tausta aasta kodaniku aunimetuse valimisest. Millistel juhtudel võib aasta kodaniku aunimetuse ära võtta ning mis otsuseni jõuab komisjon 2022. aasta aasta kodaniku tiitlikandja osas? Aasta kodaniku aunimetuse väljaandnud asutusena peame veenduma, et tiitlikandja tegevuses ei oleks enne ega pärast aunimetuse andmist asjaolusid, mis välistaksid selle kandmist. Samas lasub Siseministeeriumil ka vastutus enne ammendavaid otsuseid kõik osapooled ära kuulata. Seekordses taskuhäälingu saates selgitamegi, kes on aasta kodanik, kuidas ta valitakse ning kuidas Siseministeerium tagab selle, et aunimetust kannab sellele vääriline kodanik. Külaline: Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt Saatejuht: Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Teele Seire