Advertise on podcast: Globaalsed eestlased

Oliver Ait on Eesti üks parimaid majandus- ja poliitikaeksperte Hiina ja Jaapani teemadel. Ta elab Awaji saarel ja töötab Tokyos Eesti saatkonnas äri- ja investeeringute nõunikuna, kuid varasemalt on ta elanud ka Hiinas – Pekingis ja Kunmingis (linn Tiibeti lähedal), kus õppis tundma hiina keelt ja kultuuri. Oliver räägib vabalt nii jaapani kui ka hiina keeles ja tal on olnud hiina õpetaja või teejuht, kes talle hiina keelt ja kultuuri tutvustas. Ta on juhtinud LHV Araabia riikidesse investeerivat fondi ja töötanud Eesti Välispoliitka Instituudis Aasia riikide analüütikuna. Oliver on aktiivne iidse Jaapani mõõgavõitluskunsti kendo harrastaja. Selles saates räägime Ehedamatest mälestustest lapsepõlvest Lõuna-Eestis Õpingutest Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis Pangandusest 00ndate Eestis ja Hiina tõusu märkamisest Elust ja õpingutes Hiinas teejuhi toel Hiina tõusust ja muutumisest viimase kümnekonna aasta jooksul Andmete kasutamisest ja AI-põhistest teenustest Hiinas ja Jaapanis Jaapani mõistmise olulisusest Aasia laiemal mõtestamisel ning keele keerukusest Jaapani majanduspoliitikast ja suurimatest väljakutsetest 21. sajandil Kendo harrastamisest ja ajaloost Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Anna Talvi on Londonis UCL-is doktorikraadi omandav tehnoloog ja disainer, kes arendab koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga välja astronautide keha 4D kaardistamise metoodikat ja uurib, kuidas parandada kosmose skafandrite ergonoomikat läbi parameetrilise tekstiilide programmeerimise. Annal on Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist magistrikraad disaini erialal, kus ta arendas välja astronautidele mõeldud rõivaid, mis aitavad kohastuda pikaajaliseks elamiseks ja töötamiseks kaaluta olekus. Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikonna edasi arendamiseks on ta loonud ka Eestisse ettevõtte. Lisaks on tal bakalaureusekraad rõivadisaini tehnoloogias Taanis asuvast VIA University College’ist ning on õppinud Tartu Ülikoolis majandust. Selles saates räägime Ehedamatest mälestusest lapsepõlvest Saaremaal Kuidas Anna jõudis mikrogravitatsiooni uurimisteemani? Luu- ja lihastoonuse säilitamiseks mõeldud ülikondade arendusest Kosmoseülikondade minevikust, olevikust ja tulevikust Kuidas aastatepikkune ratsaspordi kogemus on Annat inspireerinud kosmoseülikondade arendamises Disainiprintsiipidest, mida võiks Maal rohkem kasutada Mis on inimese roll kosmoses ja looduses? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Gustav Kalm on juristiharidusega antropoloog, kes tegeleb kultuurilise loogika uurimisega pealtnäha igava bürokraatia taga. Tal on majandusõiguse magister Sciences Po'st Pariisis, kus ta uuris advokaadibüroode paberimajanduse esteetikat ning Eesti Teadusagentuur hindas tema magistritöö 2014. aasta parimaks. Oma antropoloogia doktorantuuri teeb ta Columbia Ülikoolis, kus uurib, kuidas välisinvesteeringute reguleerimine toimib poliitilise mehhanismina. Tema uurimisvaldkondadeks on juriidiline antropoloogia, majandusantropoloogia, rahvusvaheline majanduspoliitika, Lääne-Aafrika ja Euroopa ning nende omavahelised suhted, õigus ja rahvusvaheline ebavõrdsus. Gustav on teinud huvitavaid välitöid Burkina Fasos ja Guineas, lisaks uurimistööd Kamerunis, Pariisis, Londonis, Brüsselis ning Tallinnas. Ta on külalisuurija Max Plancki Sotsiaalantropoloogia instituudis Halles Saksamaal. Selles saates räägime Mitmekülgsetest õpingutest, praktikatest ning välitöödest üle maailma Tarneahelate ja ebavõrdsuse uurimisest ning põnevatest näidetest Fenomenidest, mida me seome rahvusliku kultuuriga, kuid mis on rahvusvaheliste tarneahelate kaudu opereeritud Tarneahelatest COVID-19 ja sõja vaatevinklitest Raamatust, mis kasvas välja Gustavi magistritööst Pildist “Narr Õiguse silmi kinni sidumas” ja illustreeritud õiguskirjandusest Kuidas mõelda koos rahvusvahelisest ebavõrdsusest ja ökoloogiast? Teemadest, millega Gustav tulevikus tegeleda soovib Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Linna Viik on IT-visionäär ning e-Eesti loomise taga, olles Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõustades Eesti peaministrit Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuste küsimustes ajal, kui e-Eestile vundament ehitati (võeti kasutusel eID-kaart, X-tee ja loodi avalikud internetipunktid). Lisaks on Linnar aktiivselt kaasa löönud IT Kolledži asutamisel, toimetanud seal õppejõuna ning ka rektori asetäitjana. Ta on olnud mitmete nõukodade ja ettevõtete juhtkogude liige, muuhulgas Eesti presidenti nõustava diginõukoja liige, EIT Digital ehk Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi nõukogu esimees ning Stockholm Keskkonnainstituudi ehk SEI nõukogu liige. Ta on e-Governance Akadeemia, Pocopay ja Mobi Solutions’i kaasasutaja ning ta on töötanud ka Skype’is. Selles saates räägime Võitjate põlvkonnast ja Eesti taasiseseisvumisest Esimestest töökohtadest - hasartmängude korraldamisest animatsioonide tegemiseni Informaatika nõukogust ning Mart Laari peaministri büroos nõunikuks olemisest Kuidas IT Kolledž jõudis 90ndate lõpus koalitsioonilepingusse Edukast muutuste juhtimisest ja asjade minnalaskmisest Nippidest, kuidas Linnar end tervikuna ja tasakaalus hoiab Mis on täna sarnase õhinaga teemad nagu 90ndatel internet? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Reet Aus on moedisainer, kes on paljudele eestlastele tuntud oma jätkusuutliku rõivaäri ja kuulsate upcycled T-särkide poolest. Viimasel ajal on tema taaskasutamise põhimõtted üha enam maailmas kõlapinda saama hakanud: tema töö vähendab moetööstuse mõju keskkonnale, suunates masstootmisest ülejäävaid kangaid tagasi tootmisse. Reedal on doktorikraad Eesti Kunstiakadeemiast ja ta on EKA jätkusuutliku disaini ja materjalide labori ringdisaini teadussuuna juht ja vanemteadur. Ta on töötanud teatrikunstnikuna nii Eestis kui ka välismaal, enim Von Krahlis, Tallinna Linnateatris ja Nargen Operas, ning disaininud kostüüme mitme Eesti filmi jaoks. 2021. aastal president Kersti Kaljulaidi Keenias toimunud riigivisiidil lansseeriti ka EKA ja Keenia Moi ülikooli vahel koostööprojekt, mille eesmärk on leida lahendusi tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks – Reet on selles projektis aktiivselt tegev. Selles saates räägime lapsepõlvest ja kätega tööst upcycling’u ja ringmajanduse põhimõtetest Reet Ausist kui ettevõttest tarneahelatest ja tootmisest koostööprojektist Keenia Moi ülikooliga Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Raul Allikivi on üle 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettevõtja ning endine riigiametnik, kes on läbi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ärisuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges ristsõna­lehest Murakas järjejuttu ninja’dest. Ülikoolis hakkas ta politoloogia- ja majandusõpingute kõrvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes võimalus aastaks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta pääses Waseda ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriõppesse. Tänaseks on Raul Jaapanis elanud kokku üle tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettevõtte Giga, mis tegeleb Jaapanis töötavate välismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani käsitööjookide maaletoomisega Eestisse, mille valiku leiate veebiaadressilt biiru.ee. Selles saates räägime Elust ja kasvamisest Eesti metsapealinnas Kilingi-Nõmmel Ninja’dest alguse saanud Jaapani huvist Õpingutest Jaapani ühes parimatest ülikoolidest Erinevatest töökohtadest – keeleõpetajast Jaapani ettevõtete Eestisse toomiseni Põhjusest, miks Raul kasutab vaid Samsungi telefoni Eesti e-riigist kirjutatud raamatust, mis ta Jaapanis avaldas Jaapani ärikultuurist ning muutuvast mõttemaailmast noorte seas Giga pangateenusest, mis muudab välismaalaste elu Jaapanis oluliselt lihtsamaks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaanika Merilo on mitmekülgse IT-, investeerimise- ning poliitikakujundaja taustaga. Ta on eestlaste asutatud üleilmse kasvuettevõtete börsi Funderbeam turunduse- ja kommunikatsioonijuht ning Ukraina asepeaministri ja digisiirde ministri nõunik, eelkõige teemadel nagu idufirmad ja neid toetav ökosüsteem, e-tervis ning digikommunikatsioon. Jaanika on sündinud 1979. aastal Tartus, tal on bakalaureusekraad ettevõtluses ja ärijuhtimises EBS-ist ning ärijuhtimise magistrikraadi Cumbria Ülikoolist Põhja-Inglismaal. Teda on korduvalt nimetatud TOP 50 kõige mõjuvõimsama naise hulka Ukrainas. Ta on töötanud Ukraina infrastruktuuri ning transpordiministri nõunikuna digi- ja rohepöörde teemadel, olnud investeerimisettevõtte US Invest juhatuse liige, asutanud lastele ja noortele suunatud heategevusprojekti Angels ning kaasasutanud ning juhtinud Ukraina riski- ja erakapitali assotsiatsiooni. Tema sulest on ilmunud raamatud „Rütmist väljas“ (2007), „Я от Яники” (2020) ja „Minu Ukraina“ (2021). Selles saates räägime Jaanika mitmekultuurilisest lapsepõlvest ning suvedest Ukrainas Karjääri algusest programmeerijana ja pikast karjäärist Ukrainas Ukraina digiriigi arengust ning riigi arengutest alates 90ndatest Ukraina vabadussõjast Sõja võimestajatest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Terje Toomistu on eesti antropoloog, kes on laiemale avalikkusele tuntud oma dokumentaalfilmide „Põlvkond piiri taga” (2022) ning „Nõukogude hipid” (2017) kaudu. Tal on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning magistrikraadid nii etnoloogia kui ka kommunikatsiooniuuringute alal. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö Indoneesia transsooliste naiste ehk waria’de soolise subjektsuse ja kuuluvuspüüdluste teemal, kus ta keskendub feministliku antropoloogia perspektiivist waria'de kogukonnale, kellest ta juba varem oli teinud dokumentaalfilmi „Wariazone" (2011, koos Kiwa’ga). Ta on elanud ja õppinud Prantsusmaal, Venemaal, Indoneesias, Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. 2013/2014. õppeaastal viibis ta Fulbrighti stipendiumiga California Ülikoolis Berkeleys. Ta on Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ning 2020. aastast Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi "Noored eestlased välismaal” juht. Selles saates räägime Väikelinnas elamisest ja kasvamisest, lapsepõlve mängumaast teatrikeskkonnas. Globaalse maailma avanemisest tänu töösuvele Londonis. Indoneesias elamise ja töötamise kogemusest, mis tõi muu hulgas Eesti akadeemilisse maailma feministliku antropoloogia. Waria’de kogukonnast Indoneesias. Kuidas me ainult võidame sellest, kui kõigil inimestel on võimalus ennast avada ja luua. Nõukogude hipide põlvkonna uurimisest ja filmi tegemisest. Rände olemuse muutusest ja filmi tegemisest Eesti kolmanda migratsioonilaine kohta. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kristina Mauer-Stender on Nõmme mändide all sündinud ja kasvanud eestlane, kelle elukäiku on mõjutanud vanemate otsus panna laps Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kus ta muuhulgas õppis ka prantsuse keelt, mida läks hiljem tudeerima Tartu Ülikooli. Ta õppis ka Prantsusmaal Strasbourg’i ülikoolis ning tal on kõrgharidus rahvusvahelises õiguses ja inimõigustes. Pärast õpinguid alustas ta tööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti juures, ÜRO arenguprogrammides ja rahvusvahelises migratsiooniametis. Alates 2003. aastast on ta töötanud Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroos, sh tubakavaldkonna juhina. Selles saates räägime Bullerbyilikust lapsepõlvest Nõmme mändide all ja vanemate ootamatust valikust panna Kristina õppima prantsuskeelsesse kooli. Kuidas ta jõudis suurtesse organisatsioonidesse karjääri tegema? Esimestest aastatest ÜRO ametnikuna pagulaste ülemvoliniku ameti juures. Karjäärist WHO-s ning soovist jääda tubakavaldkonnas töötuks. Eesmärkidest järgmise 10–15 aasta jooksul. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid. Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele. Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Selles saates räägime Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal. Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge. Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku. Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust. Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada. Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaan Aru on neuroteadlane, kes on täna Tartu ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonnas arvutiteaduste instituudis arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Ta on pälvinud Eesti Noore teadlase preemia, samuti tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhindadega ning saanud mitmeid teisi teaduspreemiaid ja tunnustusi. Ta on avaldanud kümneid teadusartikleid, juhendanud kümmekond doktori- ja magistritööd ning avaldanud kolm raamatut, muu hulgas näiteks raamatud “Ajust ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest”. Jaan on õppinud ajuteadust Humboldti Ülikoolis Berliinis ning omandanud doktorikraadi Max Plancki Aju-uuringute Instituudis Frankfurdis. Saates räägime: Suurtest küsimustest maailma kohta, mis viisid Jaani neuroteadusteni. Mitmetest kannapööretest oma uurimisvaldkondades. Kuidas loovus ei ole anne, vaid kõik võivad olla loovad. Kuidas meie ürgsed ajud ei ühildu tänapäevaste nutiseadmetega ja me kaotame osa oma potentsiaalist. Kuidas tänapäeval peaks õppima, et sellest oleks pikemalt kasu ja faktide õppimisest. Teadvusest erinevate nurkade all. Jaani enda igapäevastest praktikatest hea ajutoonuse ja vaimse tervise hoidmiseks. Kuidas tasakaalustada uudistest välja lülitamist ja teadlikkust, abistamist. Psühhedeelikumide kasutamise olevikust ja tulevikust. Neuroteaduste tulevikust. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!